Lahingrobotid, droonid jms distantsjuhitav tehnika
Re: Lahingrobotid, droonid jms distantsjuhitav tehnika
Kui ma ei eksi, siis norrakad on kummist roomikuid CV90 peal juba kasutanud. Ja roboti soomustamine ei tohiks olla üle mõistuse keeruline. Kõik olulise peaks saama kasvõi lihtsa terasplaadiga katta, sest komponendid on üsna kenasti paigutatud.
Re: Lahingrobotid, droonid jms distantsjuhitav tehnika
Kolin Vene armeereformide teemast siia üle:
Korduvaksutatava asja puhul on juhtmele aga juba teistsugused nõudmised kui see TT raketi juhe ja toitekaabli puhul veel enam. Midagi saaks kindlasti teha aga tegevusraadius jääb vist ikkagi lahjaks ja pikem raskem kaabel teeb stabiilsuse ka kehvemaks. Mina kasutaks pigem akudega drooni, mis saab tanki või mingi muu masina peal spetsiaalses killukaitsega dokis ennast ise (akusi või kondekaid) laadimas käia. Side jaoks saab näiteks kasutada mingit laseri varianti, kui raadioside ei meeldi ja raadioside tagavaraks, kui otsenähtavus ära kaob. Droon ei pea ju kogu aeg õhus olema, vaid saab välja saata siis, kui on midagi vaadata. Suurema üksuse puhul saab vahetustega ühte drooni üleval hoida, sel ajal kui teised laevad või on valmisolekus.
Arvan, et mingi ühekordse suitsugranaadi laadse asjana pole mõtet seda teha, normaalse pildi saamiseks oleks vaja ikka kallimat kaamerat ja mingit juhitavat/suunatavat platvormi, mis suudab ka õhus ühe koha peal püsida.Kapten Trumm kirjutas:NSVL-s võeti esimene juhtmeid pidi juhitav odav lendrelv ehk AT-3 tankitõrjerakett relvastusse 1963, mis lendas 3000 meetri kaugusele.vesse kirjutas:See kaabliteema on küll kahtlane.
Miinimum 50m kaablit kaalub üksjagu. Eriti selline, mis suudab edastada 50+A toitevoolu, mida kaablit lohistav droon vajab. Ning lõpuks kohtub see naljanumber tanki ja drooni vahel asuva puuga, kuhu ilmselgelt takerdub.
Raskelt usutav on see artikkel sellises tähenduses. Isegi Venemaa kohta
Järsku sisepõlemismootoriga droon, mis edastab infot fiiberkaabli või muu kergema ja peenema juhtme kaudu? Tankiga külmas kaasa loksumise suhtes ilmselt sõbralikum lahendus kui liitiumaku.
Asi see 500 m peale lendav juhtmeid pidi juhitav mingi ühekordne droon siis tänapäeval teha on?
Kas mitte Iisraelis toodetav Spike-ER kaugmaa TT rakett ei lenda juhtmeid pidi ning edasta ka operaatorile videpilti?
Kui küsimus on mingites odavates jublakates, mis asuvad nt suitsugranaadiga analoogsetes torudes ja mis pärast lennu tegemist lihtsalt vedelema jäävad, siis igati reaalne on seda teha.
Korduvaksutatava asja puhul on juhtmele aga juba teistsugused nõudmised kui see TT raketi juhe ja toitekaabli puhul veel enam. Midagi saaks kindlasti teha aga tegevusraadius jääb vist ikkagi lahjaks ja pikem raskem kaabel teeb stabiilsuse ka kehvemaks. Mina kasutaks pigem akudega drooni, mis saab tanki või mingi muu masina peal spetsiaalses killukaitsega dokis ennast ise (akusi või kondekaid) laadimas käia. Side jaoks saab näiteks kasutada mingit laseri varianti, kui raadioside ei meeldi ja raadioside tagavaraks, kui otsenähtavus ära kaob. Droon ei pea ju kogu aeg õhus olema, vaid saab välja saata siis, kui on midagi vaadata. Suurema üksuse puhul saab vahetustega ühte drooni üleval hoida, sel ajal kui teised laevad või on valmisolekus.
Re: Lahingrobotid, droonid jms distantsjuhitav tehnika
Venelased kavatsevad vist Süüriasse kauemaks jääda. Seal männipuid, mille latva drooni juhe kinni jääks, pole.
Amprid 50+ pole eriti määrav näitaja. Füüsikaseaduste järgi peaks olema, et pinge kõrgemaks ajamine tähendab vähem vajalikke ampreid ja vastupidi. Olulisem on võimsus, mida droon vajab. Võimsus on pinge korrutatud voolutugevusega. Ehk vahet pole kas 12 volti ja 50 amprit või 24 volti ja 25 amprit. Sellepärast on näiteks veoautodel 24 voldine elektrisüsteem, et voolutugevust väiksemaks saada ja siis pole käsivarrejämedusi vaskkaableid vaja.
Kui tanki mingine generaator suudab kasvõi 220 V pinge tekitada, või veel parem 600 volti, mis ka kosmoseteadus pole võib selle drooni lennutamiseks vaid 1 -amprist voolu vaja minna ja juhet pole ollagi.
Amprid 50+ pole eriti määrav näitaja. Füüsikaseaduste järgi peaks olema, et pinge kõrgemaks ajamine tähendab vähem vajalikke ampreid ja vastupidi. Olulisem on võimsus, mida droon vajab. Võimsus on pinge korrutatud voolutugevusega. Ehk vahet pole kas 12 volti ja 50 amprit või 24 volti ja 25 amprit. Sellepärast on näiteks veoautodel 24 voldine elektrisüsteem, et voolutugevust väiksemaks saada ja siis pole käsivarrejämedusi vaskkaableid vaja.
Kui tanki mingine generaator suudab kasvõi 220 V pinge tekitada, või veel parem 600 volti, mis ka kosmoseteadus pole võib selle drooni lennutamiseks vaid 1 -amprist voolu vaja minna ja juhet pole ollagi.
-
- Liige
- Postitusi: 2110
- Liitunud: 04 Aug, 2010 12:33
- Kontakt:
Re: Lahingrobotid, droonid jms distantsjuhitav tehnika
Sellised kummiroomikutega veidike suuremad all terrain sõidukid on KV-l täna juba olemas: BV206
Kui neid vääristada täiendavalt häirimiskindla distantsjuhtimismooduliga siis püsitaks samal universaalsel platvormil.
Kui neid vääristada täiendavalt häirimiskindla distantsjuhtimismooduliga siis püsitaks samal universaalsel platvormil.

- Chupacabra
- Liige
- Postitusi: 3905
- Liitunud: 25 Juun, 2014 15:25
- Kontakt:
- Chupacabra
- Liige
- Postitusi: 3905
- Liitunud: 25 Juun, 2014 15:25
- Kontakt:
Re: Lahingrobotid, droonid jms distantsjuhitav tehnika
Kamikaze droon kumulatiivlaenguga, ISISe toodang: https://twitter.com/WithinSyriaBlog/sta ... 4014265344
Re: Lahingrobotid, droonid jms distantsjuhitav tehnika
http://military-informant.com/airforca/ ... kadze.html
Googel aitab neid, kes aru ei saa.
Piisava koguse ja õige taktika korral kuldaväärt asi.
PS!
Kulibin võib omahinda arvutama hakata.
Googel aitab neid, kes aru ei saa.
Piisava koguse ja õige taktika korral kuldaväärt asi.
PS!
Kulibin võib omahinda arvutama hakata.
Re: Lahingrobotid, droonid jms distantsjuhitav tehnika
Märgata võib "odava täppismoona" kategooria relvade hulga kasvu, mille alla ka ülaltoodud droon kuulub. Javeliniga kp pesade kõrvaldamine on ennast tõestanud liiga kalli lõbuna. Kõrbetühjuses low-tech vastase kottimiseks on odav pommidroon kindlasti suurepärane.
http://www.economist.com/node/21563702
http://www.economist.com/node/21563702
- Chupacabra
- Liige
- Postitusi: 3905
- Liitunud: 25 Juun, 2014 15:25
- Kontakt:
Re: Lahingrobotid, droonid jms distantsjuhitav tehnika
Huvitav info Postimehest:
Marduk Technologies on aga välja töötamas droonide tuvastamise ja häirimise platvormi.
http://arvamus.postimees.ee/3947825/ing ... 1473852843
Said selleks kaminalt lausa 70 000 eurot: http://www.kmin.ee/sites/default/files/ ... 16_604.pdf
Marduk Technologies on aga välja töötamas droonide tuvastamise ja häirimise platvormi.
http://arvamus.postimees.ee/3947825/ing ... 1473852843
Said selleks kaminalt lausa 70 000 eurot: http://www.kmin.ee/sites/default/files/ ... 16_604.pdf
Re: Lahingrobotid, droonid jms distantsjuhitav tehnika
Omahind tuleks kindlasti hulk ühikuid odavam, kui idanaabri imelistel Kalibr nime kandvatel Ukraina algpäritolu lambatapjatel.mutionu kirjutas:http://military-informant.com/airforca/ ... kadze.html
Googel aitab neid, kes aru ei saa.
Piisava koguse ja õige taktika korral kuldaväärt asi.
PS!
Kulibin võib omahinda arvutama hakata.

Kui klient lepiks kasuliku koormaga kuni 5kg heksogeeni, saaks pakkuda varianti ründeulatusega 100 km etteprogrammeeritavat ja segamiskindlat ainult gürodel varianti mingi 20K jewrik tükist. Võimalik oleks selline konfiguratsioon kandejõuga kuni 15kg üle selle massi ei ole mõtet kasutada Jetcat või mõne muu tootja RC vahenditele mõeldud mootoreid. Vastavaid jõuallikaid toodab ja müüb Ukraina ja Tsehid. Ukrainlaste mootor maksab mingi 200k ja oleks sobilik kuni tonnise paugu transpordiks näiteks peetrilinna talvelossi, mis muidugi ei välista võimalust, et saab näiteks vähendatud moona arvel häirida matskoovia lumivalgekese und.

Tegelikult ei suuda ma mõista puht-tehniliselt palju asju, pindossidel on maalähedasel orbiidil X- misiganes ja sügavad sellega vaid mune ...

Vabandust, et kasutasin USA kohta seda russitsismi, aga ehk vabandab mind välja nende mustaperselise nobelisti rõve munadetus.

* Panic is called on unresolvable fatal errors.
* It syncs, prints "panic: mesg" and then loops.
* It syncs, prints "panic: mesg" and then loops.
Re: Lahingrobotid, droonid jms distantsjuhitav tehnika
Mis võiks olla sellise reaalne tabamistäpsus 100km kaugusel?Kulibin kirjutas:Kui klient lepiks kasuliku koormaga kuni 5kg heksogeeni, saaks pakkuda varianti ründeulatusega 100 km etteprogrammeeritavat ja segamiskindlat ainult gürodel varianti mingi 20K jewrik tükist
Re: Lahingrobotid, droonid jms distantsjuhitav tehnika
Eldusel, et objekt on staatiline ja GE pilt sellest selge, siis lagipähe või otse aknasse. Liikuva asja tabamine on keerulisem ja eeldab kohapealset markerit või mingit väga spetsiifilist signatuuri. Laiatarbe elektroonika võimaldab lennata näiteks piki rauteetrassi kontaktliinist pisut kõrgemal. Eks sibulad selle jutu peale asuvad vist võrke paigaldama.
Subsonic tiibraketi valmistamine ei ole enab mingi eriteadus ja piisasva rulli olemasolul on jõukohane igale veidigi osavamale tehnikahuvilisele. Ja mõnemeetrise tiivaulatusega süsinikfiibrist asjandus mis lendab kuni 10m kõrgusel on isegi Raytheoni vennikestele tülikas tõrjuda.

* Panic is called on unresolvable fatal errors.
* It syncs, prints "panic: mesg" and then loops.
* It syncs, prints "panic: mesg" and then loops.
Re: Lahingrobotid, droonid jms distantsjuhitav tehnika
See tiibraketi teema on vana teema, üks tegelane erutas vastavaid organeid juba 10 aastat tagasi...http://www.interestingprojects.com/cruisemissile/
Tagantjärele tarkus on täppisteadus!
Re: Lahingrobotid, droonid jms distantsjuhitav tehnika
http://www.defensenews.com/articles/arm ... es-in-2017
Ameeriklased plaanivad Abramsile paigutada automaatlaaduri ning laaduri koha muuta droonioperaatori kohaks. Droonide all ei peeta silmas ainult lendavaid vaid ka maapeal sõitvaid ning kõlakate järgi üpris vihaseid elukaid.
Oleme jõudmas üksuseni 1 juhttank + n saatvat robottanki? Sihtimist ja sõitmist suudab masin juba paremini teha. Inimesele jääb vaid taktikaliste otsuste tegemine ("Sõida sinna, vaata seda" jne..).
Ameeriklased plaanivad Abramsile paigutada automaatlaaduri ning laaduri koha muuta droonioperaatori kohaks. Droonide all ei peeta silmas ainult lendavaid vaid ka maapeal sõitvaid ning kõlakate järgi üpris vihaseid elukaid.
Oleme jõudmas üksuseni 1 juhttank + n saatvat robottanki? Sihtimist ja sõitmist suudab masin juba paremini teha. Inimesele jääb vaid taktikaliste otsuste tegemine ("Sõida sinna, vaata seda" jne..).
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 0 külalist