www.militaar.net

Andke mulle mu võhiklikus või ignorantsus andeks, aga ma ei usu et konventsionaalset sõda Venemaaga kunagi tuleks meil. Juhul kui üldse, siis mingi samasugune hägune proxy sõda teatud piirkonnas.

Sel ajal, kui mõned kaasfoorumlased soovivad plastkerega Sandowne vanarauaks müüa, astub lähinaabril rivvi uus miinijahtija: http://bmpd.livejournal.com/2314240.html

Говоря о перспективах развития минно-тральных сил Военно-Морского Флота, Главком ВМФ Адмирал Владимир Королёв отметил: «Министерство обороны РФ, Главное командование ВМФ, наряду с развитием подводных сил, морской авиации, береговых войск уделяет огромное внимание развитию надводной составляющей и, в частности, проектированию и строительству противоминных кораблей нового поколения. В ближнесрочной перспективе для ВМФ будет построено еще 7 кораблей типа «Александр Обухов», а планы на долгосрочную перспективу предусматривают пополнение состава флотов еще, как минимум, 40 (сорока) единицами кораблей противоминной обороны. Наша задача, чтобы противоминное обеспечение действий группировок ВМФ в море, отвечало требованиям времени. Это касается и дальнейшей работы по оснащению минно-тральных кораблей роботизированными средствами для поиска, обнаружения и уничтожения мин. Такими средствами уже обладает корабль ПМО «Александр Обухов», на котором сегодня мы поднимаем Флаг».

Sel ajal, kui mõned kaasfoorumlased soovivad plastkerega Sandowne vanarauaks müüa, astub lähinaabril rivvi uus miinijahtija:

Ikka miinitraaler, mitte miinijahtija. Need on kaks üsna erinevat asja.

andrus kirjutas:Sel ajal, kui mõned kaasfoorumlased soovivad plastkerega Sandowne vanarauaks müüa, astub lähinaabril rivvi uus miinijahtija: http://bmpd.livejournal.com/2314240.html

Говоря о перспективах развития минно-тральных сил Военно-Морского Флота, Главком ВМФ Адмирал Владимир Королёв отметил: «Министерство обороны РФ, Главное командование ВМФ, наряду с развитием подводных сил, морской авиации, береговых войск уделяет огромное внимание развитию надводной составляющей и, в частности, проектированию и строительству противоминных кораблей нового поколения. В ближнесрочной перспективе для ВМФ будет построено еще 7 кораблей типа «Александр Обухов», а планы на долгосрочную перспективу предусматривают пополнение состава флотов еще, как минимум, 40 (сорока) единицами кораблей противоминной обороны. Наша задача, чтобы противоминное обеспечение действий группировок ВМФ в море, отвечало требованиям времени. Это касается и дальнейшей работы по оснащению минно-тральных кораблей роботизированными средствами для поиска, обнаружения и уничтожения мин. Такими средствами уже обладает корабль ПМО «Александр Обухов», на котором сегодня мы поднимаем Флаг».

Soovitad Eestil tuumarelva vedukeid samuti hankida? Venemaal on olemas...

nimetu kirjutas:

Sel ajal, kui mõned kaasfoorumlased soovivad plastkerega Sandowne vanarauaks müüa, astub lähinaabril rivvi uus miinijahtija:

Ikka miinitraaler, mitte miinijahtija. Need on kaks üsna erinevat asja.

Vaata tehnilisi omadusi, ikka miinijahtija

Это касается и дальнейшей работы по оснащению минно-тральных кораблей роботизированными средствами для поиска, обнаружения и уничтожения мин. Такими средствами уже обладает корабль ПМО «Александр Обухов», на котором сегодня мы поднимаем Флаг».

Акцентируя внимание на особенностях характеристик нового корабля Главнокомандующий ВМФ подчеркнул, что «при проектировании и строительстве «Александра Обухова» сделан важнейший шаг по формированию противоминного контура с применением новейших, высокоэффективных гидроакустических станций, размещаемых как на самом корабле, так и на роботизированных поисковых системах. Корабль ПМО «Александр Обухов» обладает интегрированной мостиковой системой, автоматизированной системой управления противоминными действиями. Вместе с тем, корабль способен использовать и традиционное тральное вооружение, обладает высокой маневренностью за счет применения эффективного комплекса различных подруливающих устройств. Экипаж прошел обучение в Объединенном учебном центре ВМФ».

"тральщик" on vist mingi ajalooline nimetus, teksti sees kõlab ka "Корабль противоминной обороны".

aj1972 kirjutas:Soovitad Eestil tuumarelva vedukeid samuti hankida? Venemaal on olemas...

Ma ei näe analoogiat, proovid äkki veel?

Projekteeritud ikkagi miinitraalerina, millele siis kavatsetakse lisada miinijahtimise võimekus. Põhimõtteliselt võiks seda ka nimetada lihtsalt miinitõrjelaevaks.

http://www.globalsecurity.org/military/ ... /12700.htm

Huvitav, kas selle projekti raames kavatsetakse ka kasvatada miinide veeskamise võimekust? Sellisel juhul oleks see meile üsna märkimisväärne probleem.

Kapten Trumm kirjutas:Olen vist iga mereväe teemalise publikatsiooni meie ajakirjanduses läbi lugenud ja kokkuvõte on tegelikult üks - fantaasialaadsed kirjutised, mille järeldused on kindlasti õiged, kuid kahjuks puuduvad ressursid (ja isegi kirjutaja ressursitunnetus) selle kõige elluviimiseks.

Seni kuni jätkub olukord, kus riigikaitses seistakse seljaga mere poole ja merekaitse arendamiseks ressursse ei jagata, ongi iga merekaitseline kirjutis "fantaasia", või õigem oleks öelda "kajastab autori isiklikke vaateid". Kuni visioonile raha taha ei tule, jääbki see vaid paberile.

Kui jutt on sellest, et võtame pool rahast maaväest ära ja anname mereväele uute laevade ostmiseks ja pidamiseks, siis poleks see kõige teravam tegu.

Poole raha äravõtmine on ilmne liialdus, kuid teiste riikide praktikast lähtuvalt võiks olla ligikaudne jaotus selline - 40-50% maavägi, 25-30% õhuvägi, 25-30% merevägi. Mingit raamatureeglit siinkohal muidugi ei ole, kõik sõltub konkreetsest ohuhinnangust, riigi enda huvidest, ühiskondlikust survest, jne-jne.

Eesti pärast peetav sõjategevus otsustatakse eelkõige maismaal. Pole toimivat maaväge, on merevägi peagi ilma kaldal asuva infrata.

Nii see on, või õigem oleks öelda, et seda võib väita senise sõjaajaloolise kogemuse põhjal. Riigikaitse on aga tõhus alles siis, kui seda on arendatud tasakaalustatult. Praeguse riigikaitse "pehme kõhualune" on merelise keskkonnaga seonduv, meri aga ümbritseb meid koguni kahest ilmakaarest. Täpselt nii nagu jõusaalis käies tuleb arendada oma kõiki lihasgruppe, tuleb ka riigikaitset arendada terviklikult.

Pealegi on kipuvad kõik eestikeelsed merelahinguvõimeliste pealvee sõjalaevade unistused kas unustama või ignoreerima probleemi, kuidas saada lahti vastase poolt pakutavast õhu-ohust. Kergete aluste kasutamine avamerel õhuruumi kontrolliva vastase vastu lõppes nii Iraagi kui Argentiina näitel täielikul laevade hävinguga. SHORAD ja kahuritega õhutõrje (mida Eesti rahakott veel kannaks) paraku ei taga laevade kaitset kontsentreeritud õhust lähtuva rünnaku eest.

Siinkohal tahaks küsida, kuidas sa sellise meelevaldse järelduseni jõudsid? Palun viidet.

Kapten Trumm kirjutas:Ma pole miskipärast kohanud ainsatki mereväelaste publikatsiooni, kus oleks tõsiselt räägitud, et hakkame tegelema selle kaldaraketiväega. Tankitõrjerakettide kasutamine kui kõige reaalsem ja teostatavam hädalahendus (Soomel see on olemas 8 km rakettide Spike-ER näol) igal juhul tehti maha. Ka ei kõlba vist kaldal asuv suurtükivägi.
Soomlased võtavad (või on juba võtnud) rannakaitse kasutusest maha veetavad 130 mm kahurid. Keegi pole juttu teinud.

Huvitav tõesti, miks mereväelased ei ole sellel peatunud. Taastatud kaitseväes on rannakaitse olnud maaväe/kaitseliidu vastusalas. Seega võiks seda küsida kõigilt.

Eesti riigi kaitsepoliitika põhisuunad (1996)
Maakaitseväe peamised ülesanded on:
– riigi territooriumi kaitsmine agressori vastu;
– koos kaitseväe üldotstarbeliste üksustega mereranna kaitse meredessantide vastu;
– riigi sisemise julgeoleku tagamise toetamine;
– mobilisatsioonis osalemine;
– strateegiliselt tähtsate objektide valvamine ja kaitsmine.
https://www.riigiteataja.ee/akt/13009161

Eesti sõjalise kaitse strateegia (2001)
2.1. Maavägi
2.1.1. Rahuaja ülesanded:
– kinnistada läbi väljaõppe kaitsetahet ja kaitsevalmidust;
– korraldada väljaõpet ja tagada üksuste ettenähtud valmisolekutase;
– juhtida rannakaitse ettevalmistamist;
– osaleda õppustel ja operatsioonides koos NATO ja teiste partneritega;
– abistada õigusaktidega sätestatud korras vastavalt korraldustele tsiviilvõimu organeid loodusõnnetuste või inimtegevuse tagajärjel asetleidnud katastroofide korral.
2.3. Merevägi
2.3.1. Rahuaja ülesanded:
– kinnistada läbi väljaõppe kaitsetahet ja kaitsevalmidust;
– teostada mereseiret;
– osaleda Eesti rannakaitses;
– tagada kõigi üksuste ettenähtud valmisolekutase;
– korraldada rahuaegseid mereoperatsioone;
– osaleda NATO ja teiste partnerite koostegutsemisvõime standarditele vastavate sadamate väljaarendamisel;
– osaleda õppustel ja operatsioonidel koos NATO ja teiste partneritega;
– osaleda merepääste- ja -otsinguoperatsioonides. https://www.riigiteataja.ee/akt/84779

Hilisemates riigikaitse alusdokumentides rannakaitset eraldi ei mainita.

Ainus lahendus, mille peale mereväelased oma kirjutistes miskipärast tulevad, on "platvorm, mis ühendab vaatlus- ja vastase mõjutamise võime" ehk siis merelahingu pidamise võimeline pealvee sõjalaev. Mida väidan, et selleks puuduvad meil ressursid ja kui need ka kokku kraabitakse, ei saa olema kuigi targa rahakulutusega. Soomel on sellised (Hamina klass) tõesti olemas. Aga Soomes on olemas ka 200 tuhandeline maavägi, keskmaa ÕT, 60 hävituslennukit, maismaa rannakaitseraketid RBS-15, rannakaitseväeosad, sõjaline radarivõrk mere ääres ja palju veelgi, mida Eestil paraku pole.

Tundub väga otsitud ja kontekstist väljarebitud argumentatsioon olevat. Laanemetsa tööd sa ilmselt läbi lugenud ei ole. Loe ja hari end.

Martin Peeter kirjutas:Selle peale võib vaid küsida, miks meil on vaja pidada kolme uhket miinijahtijat? Söövad praegugi meie kaitseeelarvet. Müüme kaks maha, kas või vanarauaks, kui keegi millekski muuks ei osta!

Sellist vahedat mõttekäiku sobiks kõige paremini kommenteerida Tšehhi pühamehe Jan Husi sõnadega: "O sancta simplicitas!"

nimetu kirjutas:Projekteeritud ikkagi miinitraalerina, millele siis kavatsetakse lisada miinijahtimise võimekus. Põhimõtteliselt võiks seda ka nimetada lihtsalt miinitõrjelaevaks.

Nõus.

Lohetapja kirjutas:

Martin Peeter kirjutas:Selle peale võib vaid küsida, miks meil on vaja pidada kolme uhket miinijahtijat? Söövad praegugi meie kaitseeelarvet. Müüme kaks maha, kas või vanarauaks, kui keegi millekski muuks ei osta!

Sellist vahedat mõttekäiku sobiks kõige paremini kommenteerida Tšehhi pühamehe Jan Husi sõnadega: "O sancta simplicitas!"

Loeks siis kompetentset seletust, kuidas need kolm miinitraali või -jahtijat Eesti kaitsele kasuks tulevad, kui saame väga hea pikkusega eelhoiatuse, et 2 nädala pärast tungib Venemaa Eestile kallale näiteks homme.
Muidugi on veel variant anda nad üle Päästeametile, aga ka neil pole raha laristada.

Ühele neist võiks anda korralduse Nord Stream õhku lasta.

Chupacabra kirjutas:Ühele neist võiks anda korralduse Nord Stream õhku lasta.

Halb plaan. See oleks terrorism, mis meie liitlasi meist eemale tõukaks. Parem plaan oleks nende uputamisega Muuga sadamas ühe kai blokeerida, nagu blokeerisid venelased Krimmis Ukraina laevastiku. Miinitõkete rajamiseks vist pole miine - järelikult kõlbab ka füüsiline tõke.

Martin Peeter kirjutas:Loeks siis kompetentset seletust, kuidas need kolm miinitraali või -jahtijat Eesti kaitsele kasuks tulevad, kui saame väga hea pikkusega eelhoiatuse, et 2 nädala pärast tungib Venemaa Eestile kallale näiteks homme.
Muidugi on veel variant anda nad üle Päästeametile, aga ka neil pole raha laristada.

Ma ei pea ennast mingil juhul kompetentseks. ... aga kuidas selle vägede/varustuse järelveoga lugu on?
Mitu süvasadamat meil läänepoolses meres on?
Mitu miini oleks vaja nende blokeerimiseks? ... juhul kui farvaatrit (laevasõidutee) ei traalita ...

Martin Peeter kirjutas:

Chupacabra kirjutas:Ühele neist võiks anda korralduse Nord Stream õhku lasta.

Halb plaan. See oleks terrorism, mis meie liitlasi meist eemale tõukaks.

Ei oleks. Esiteks saaksime tekitada Vene eelarvesse vähemalt 1,2 miljardi EUR/aasta augu ja teiseks tunneks äkki sakslased esimest korda viimase 25 aasta jooksul huvi, mis neil idapiiri taga tegelikult toimub.