www.militaar.net

Paljud teist seal kohapeal on käinud?

Olgu veel lisatud, et selleks, et mach4-ga kihutav rakett jääks pidama 6 meetri paksuses mullakihis, mis oli vist selle metalliotsija töösügavus, millega otsiti, peab otse ülalt alla kukkumise suuna korral olema kiirendus -154385,288 m/s², mis on -15754 G-d, ja pidurdumine peaks toimuma 8,8 millisekundiga. Kui langemisnurk on 30 kraadi, oleks vajalik kiirendus poole väiksem, -77192,644 m/s², mis on -7877 G-d, ja pidurdumine peaks toimuma 17,6 millisekundiga. Sellised kiirendused ei ole reaalsed! Järelikult tuleb raketi maaga kokkupõrkel arvestada, et rakett võis jõuda palju sügavamale.

Seal kooriti turvas pealt ära ja alt tuli välja looduslik puutumatu savi aluspinnana. Sinu arvutused niisiis kinnitavad, et rakett sinna ei kukkunud.

Kuna siin oli infopäring - Jah, ÕV on Endlas toimunud otsingute alguses, välistanud välgu poolt metsa süütamise (meteo andmetel).

Kriku kirjutas:Seal kooriti turvas pealt ära ja alt tuli välja looduslik puutumatu savi aluspinnana. Sinu arvutused niisiis kinnitavad, et rakett sinna ei kukkunud.

Puutumatu? See kopa songermaa ei olnud küll kuskilt otsast puutumatu!

Mnjahh - pean ausalt tunnistama, et ksf Sultsi senised pikad textid kergemetallide sulamisest, maapealsest ja maaalusest kineetikast käivad mulle ilmselt üle katuse

Samas mulle tundub, et ksf seab kahtluse alla senise otsingute käigu - enamgi veel, suunab foorumit vaikselt järelduseni, et see raketirajakas on ikka sealsamas paigas, kus need otsingud juba lõpetati

Sestap palungi nüüd ksf-l natsa lühemalt väljendada // lahtise textiga välla öelda - kas ma olen tema pikkadest "vihjetest" õieti aru saand või pole ma mitte s_ttagi aru saand

Nädalavahetusel lähen maakodusse Lahemaal ja vaatan vahest sadas too jurakas mu tagahoovi ning visiseb ja piiksub seal. Kuna laskesektor on enam-vähem õige ja kaugus 171,37218 km ning raketi kiirus oli 4,00000 Mach'i siis lootust on et vedas end kuidagi kohale. Mullapinnas tagahoovis on 0,734429 m, siis tuleb liiv 1,693302 m ning järgmisena kivide vöönd paksusega 0,867731 m ja siis sinisavi hõlmab lausa 13,910332 m. Krundi piiril lõunalõunakagus on paar kõrget kuuske - kui nüüd mõnel puul on näiteks latv murdunud 8,439981 m kõrguselt ja lähenemisnurk on 34,912 kraadi siis kui sügavalt ma seda asjandust peaksin otsima hakkama?

Sults kirjutas:

Kriku kirjutas:Seal kooriti turvas pealt ära ja alt tuli välja looduslik puutumatu savi aluspinnana. Sinu arvutused niisiis kinnitavad, et rakett sinna ei kukkunud.

Puutumatu? See kopa songermaa ei olnud küll kuskilt otsast puutumatu!

Ma räägin savikihist, mis kopaga ära kooritud pinnase alt välja tuli. Sinna polnud ühtegi raketti sopsatanud.

Walter2 kirjutas:kui sügavalt ma seda asjandust peaksin otsima hakkama?

Koorid pinnast seni, kuni puutumatu looduslik kiht vastu tuleb.

Walter2 kirjutas:Nädalavahetusel lähen maakodusse Lahemaal ja vaatan vahest sadas too jurakas mu tagahoovi ning visiseb ja piiksub seal. Kuna laskesektor on enam-vähem õige ja kaugus 171,37218 km ning raketi kiirus oli 4,00000 Mach'i siis lootust on et vedas end kuidagi kohale. Mullapinnas tagahoovis on 0,734429 m, siis tuleb liiv 1,693302 m ning järgmisena kivide vöönd paksusega 0,867731 m ja siis sinisavi hõlmab lausa 13,910332 m. Krundi piiril lõunalõunakagus on paar kõrget kuuske - kui nüüd mõnel puul on näiteks latv murdunud 8,439981 m kõrguselt ja lähenemisnurk on 34,912 kraadi siis kui sügavalt ma seda asjandust peaksin otsima hakkama?

Kui üles leiad, teen sulle 3,4095675 L õlut välja. (6,00000 pinti).

Tühi arvudega žongleerimine meelevaldselt valitud (lihtsustatud) algtingimuste alusel. Üritatakse igavatele füüsikaülesannetele elulähedust anda?

Anekdoot ka:
blondiini käest küsitakse, kui suur on tõenäosus, et talle tänaval dinosaurus vastu tuleb?
Vastus: 50% - kas tuleb või ei tule.

Borja kirjutas:Mnjahh - pean ausalt tunnistama, et ksf Sultsi senised pikad textid kergemetallide sulamisest, maapealsest ja maaalusest kineetikast käivad mulle ilmselt üle katuse

Samas mulle tundub, et ksf seab kahtluse alla senise otsingute käigu - enamgi veel, suunab foorumit vaikselt järelduseni, et see raketirajakas on ikka sealsamas paigas, kus need otsingud juba lõpetati

Sestap palungi nüüd ksf-l natsa lühemalt väljendada // lahtise textiga välla öelda - kas ma olen tema pikkadest "vihjetest" õieti aru saand või pole ma mitte s_ttagi aru saand

Lühidalt ja iilma füüsikata:
Visuaalne pilt enne sündmuskoha rikkumist oli selline, et sinna võis rakett maanduda. Eks sellepärast see nii põhjalikuks segipööramiseks ette võetigi.
Otsingute meetodite kirjeldus ja fotod sellest protsessist jätavad mulle mulje, et otsingutel keskendutakse suhteliselt ühes tükis oleva u. meetrise raketisaba torujupi leidmisele kas otse maapinnalt või siis suhteliselt õhukese mullakihi seest. Selle mitteleidmisel on otsingukoht võibolla ennatlikult raketi maandumiskohana välistatud, andmata seejuures täielikke vastuseid, mis sündmuskohal enne selle segipööramist esinenud asjaolud põhjustasid. Eeskätt siis tulekahju tekkimise põhjus, puude ümberkukkumise põhjus, kuuse murdumise põhjus, metalliotsija arvukate valehäirete põhjus.
Teise variandina otsitakse plahvatusjälgi ja -jääke, aga plahvatust ennast ei pruukinud maapinna kohal toimuda.

Kriku kirjutas:Ma räägin savikihist, mis kopaga ära kooritud pinnase alt välja tuli. Sinna polnud ühtegi raketti sopsatanud.

Kui raketi savi sisse vupsamise kanali nurk on väike, vajutab seal peal trampiv ekskavaator selle kanali kinni, enne kui turba sealt pealt ära koorida jõuab. Kopaga mööda savipinda nühkimine ei tee sellise jälje avastamist lihtsaks. Kui tegemist pole just püsivalt kõrge põhjaveega, tungivad vähemalt osa puuliikide puujuured ka turbakihi all olevasse mulda ja teevad sealt juurimisel välja rebides sarnaseid jälgi, nagu kinni litsutud raketikanal võib välja näha.
Fotodelt on raske mulla lõimist hinnata, kuid visuaalselt ei tundu tegemist olevat saviga, vaid kas liivsavi või saviliivaga. No linnamehest sõduri jaoks üks savi puha, aga reaalselt on oluline vahe.

andrus kirjutas:Tühi arvudega žongleerimine meelevaldselt valitud (lihtsustatud) algtingimuste alusel. Üritatakse igavatele füüsikaülesannetele elulähedust anda?

Anekdoot ka:
blondiini käest küsitakse, kui suur on tõenäosus, et talle tänaval dinosaurus vastu tuleb?
Vastus: 50% - kas tuleb või ei tule.

Just. Olgem reaalsed - on olemas 2 võimalust:
1) Raketi enesehävitusmehhanism käivitus. Küsimused: Mis kõrgusel käivitus. Mis kiirusel käivitus. Mis kaugusel käivitus. Kas mootor hävines ja kui ei hävinenud, kuhu kukkus.
2) Enesehävitusmehhanism ei käivitunud. Küsimused: Kas rakett lendas konstantsel kursil ja kõrgusel ning maks kiirusega ja seejärel kukkus alla? Või võttis suuna tasapisi maa suunas...mis nurga all? Kas raketile antud lennukaugus näitab võimaliku tabamispunkti kaugust (100 km jooksul mootor töötab), sel juhul lendab rakett kineetilise energia tõttu mõnevõrra kaugemale. Palju mõjutab juhitamatu raketi trajektoori ilmastik? jne...
Usutavasti on need need küsimused millega KV ja teised instantsid tegelevad ja siin polemiseerimine tegelikult ei aita neid väga edasi.
Igal juhul, kui 6 km kõrgusel rakendus enesehävitusmehhanism, ei tabanud raketi mootor raba kiirusega Mach 4, pigem alla Mach 1.

Mul on ka metalliotsija olemas. Selle kasutusjuhend küll väidab, et teatud pinnaste (nt eriti kõrge soolsusega muld) korral võib metalliotsija anda täiesti seletamatuid valesignaale. Oma kogemuse põhjal aga pole sellist asja kunagi ette tulnud, et metalliotsija signaali peale vähe põhjalikumalt otsides ei tule signaali põhjus välja. Mõni tilluke fooliumitükike, tinatükike, roostetükike vms ikka signaali andvast mullast välja koorub. Endla kant on suhteliselt hõredalt asustatud ja inimtegevuse jäljed on seal kultuurikihis ka kindlasti hõredamad. Kas seal saadud arvukad "valehäired" tuvastati allikani?

Igatahes pean varianti, et otsingute käigus jäi maa sisse kimanud rakett valitud otsingumeetodile ja teostamise põhjalikkusele vaatamata mingil põhjusel leidmata, märksa tõenäolisemaks, kui siin välja pakutud sündmuspaiga olude kujunemise alternatiive, eeskätt see keravälgu teema, aga ka tavaline välk ei ole eriti tõenäoline.