TULE KIIRREAGEERIJAKS
Seoses suure huviga kiirreageerija töö vastu avasime täiendava konkursi! Kandideeri hiljemalt 18.05.2020!
Saada CV ja sooviavaldus:
Ida prefektuuri kiirreageerijaks SIIN
Lääne prefektuuri kiirreageerijaks SIIN
Lõuna prefektuuri kiirreageerijaks SIIN
Põhja prefektuuri kiirreageerijaks SIIN
Kiirreageerijad on igapäevane lisaabi patrullidele, samas on neil väljaõpe ja teadmised eriolukordade lahendamiseks.
Milline on kiirreageerija töö?
Kiirreageerijat ootab esmalt väljaõpe, et omandada tööks vajalikud oskused ja teadmised – näiteks taktikaline käitumine, laskmine ja relvastus või masside ohjamine. Edasi on põhiülesanneteks osalemine kiirreageerimispatrullis avaliku korra tagamiseks, rahvamasside ohjeldamine ning ohtlike isikute kinnipidamine. KIIRREAGEERIJA TÖÖ - VIDEO
Töö asukoht ja aeg
⦁ IDA prefektuuri koosseisu kuulub korrakaitse kiirreageerimistalitus ja piirivalve kiirreageerimistalitus asukohaga Narvas.
⦁ LÕUNA prefektuuri koosseisu moodustavad nii korrakaitse kiirreageerimistalitus, mis asub Tartus, kui ka piirivalve kiirreageerimistalitus, mis asub Piusal.
⦁ LÄÄNE prefektuuris töötavad korrakaitse suunaga kiirreageerijad ning üksus asub Pärnus.
⦁ PÕHJA prefektuuris töötavad korrakaitse suunaga kiirreageerijad ning töökoht asub Tallinnas.
Töö on graafiku alusel - nädal tööl, nädal vaba.
Sooviksid olla üks meist?
Kiirreageerijaks kandideerimisel pead vastama kandideerimistingimustele ning läbima edukalt katsed.
Heal kandidaadil peab olema:
⦁ vähemalt keskharidus, sisejulgeoleku valdkonna kogemus ning valmisolek läbida 1,5-aastane väljaõpe töö kõrvalt
⦁ B-kategooria juhiload
⦁ väga hea füüsiline ja vaimne vorm ning hea silmanägemine
⦁ väga hea eesti keele oskus ning vene ja inglise keele oskus vähemalt suhtlustasandil
⦁ arvuti ja tehnikavahendite kasutamise oskus
Kasuks tulevad teadmised politsei- ja/või militaartaktikast, eriettevalmistusest ja - varustusest ning politseitööks vajalike andmebaaside kasutamise oskus.
Millised isikuomadused ja võimed on heal kandidaadil?
Hea kandidaat on meeskonnamängija, ta on paindlik ning talub pinget ka kõige keerulisemates olukordades.
Hea suhtlemisoskus, järjekindlus ja kohusetunne viivad kindlasti sihile.
Millised on füüsilised eeldused?
Kiirreageerimisüksuste ametnike kehalisele sooritusvõimele on oluliselt kõrgemad nõuded kui muudes valdkondades. Sellest tulenevalt on kiirreageerijatele eraldi füüsilise sooritusvõime hindamise test.
Selleks, et katseteks ette valmistuda, on hea üle vaadata, kas suudad ülesanded läbida või pead veel midagi treenima. Katsed toimuvad märts-aprill - veel on aega ennast parimasse vormi treenida.
Ülesannete 1-14 läbimiseks on aega 16 minutit.
1. Harki kokku hüpped 30 korda.
Lähteasend: Püstiseis, jalad koos ning käed all peopesad vastu jalgu.
Sooritus: Hüppega üles liiguvad jalad õlgade laiuselt harki ning sirged käed samal ajal liiguvad üles plaksuga peopesad kokku, seejärel hüppega lähteasendisse tagasi.
Vead sooritusel: jalgu ei hüpata vähemalt õlgade laiuselt harki, käte ülestõstmisel ei ole käed sirged ning peopesad ei puutu omavahel kokku.
2. Rippes käte kõverdamine kangil, 3 korda pealt haardega, 3 korda alt haardega.
Lähteasend: liikumatult rippes kangil, käed pealt haardes ja sirged, jalad sirged.
Sooritus: keha liigub käte kõverdamisel üles, lõug peab ulatuma üle kangi, rippasendis on käed sirged. Haaret vahetatakse kangilt maha tulemata rippes asendis.
Vead sooritusel: rippes ei ole käed sirged, käte kõverdamiseks kasutatakse ülakeha hoogu või tehakse hooliigutusi jalgade ja kehaga, kangile hüpates jäetakse fikseerimata lähteasend, lõug ei ulatu üle kangi.
3. Haaklöögid alt ülesse 10 korda käes 2x12.5 kg hantlitega.
Lähteasend: käed all ning kõverdatud täisnurga all hoides mõlemas käes 12,5 kg hantlid.
Sooritus: käed liiguvad vahelduvalt suunaga üles vähemalt pealae kõrguseni kümme korda. Ühe käe ülesliikumine tähendab ühte korda.
Vead sooritusel: lähteasendis ei hoita käsi täisnurga all, viies kätt üles ei liigu see vähemalt pealae kõrgusele.
4. Maast 40 kg kangi üles tõukamine sirgetele kätele 10 korda.
Lähteasend: 40 kg kang maas, sooritaja kangi juures jalad väikeses harkseisus, keha kallutatud ette või küki asendis kätega kangist kinni haare
Sooritus: lähteasendist rebitakse kang rinnale ning sealt tõugatakse kang üles sirgetele kätele
Vead sooritusel: kang lähteasendis ei puutu vastu maad, tõugates kang ülesse ei lähe käed sirgeks, jäävad küünarliigestest kõveraks.
5. Käte kõverdamine 15 korda.
Lähteasend: eestoenglamang sirgetel kätel õlgade laiuselt või laiemalt käelabad vastu maapinda, keha moodustab õlgadest kandadeni ühe sirge, jalad koos või veidi harki.
Sooritus: keha liigub lähteasendist alla suunas, et küünarliigestes tekib täisnurk või rinnakorv puudutab selle all maapinnal olevat instruktori rusikat. Keha liigub üles kuni käed on sirged. Käte kõverdamisel ja sirutamisel peab keha moodustama ühe sirge.
Vead sooritusel: käte mittetäielik sirutamine, käte kõverdamisel nurk küünarvarre ja õlavarre vahel suurem kui 90 kraadi või rinnakuga ei puudutata vastu instruktori rusikat, käte kõverdamisel ei moodusta keha sirget (puusad liiga kõrgel või madalal, keha hakkab „lainetama“ ja hoogu andma), jalad liiga laialt.
6. Erineva raskustega hantlitega jooks. Raskused: 16 kg, 24 kg, 32 kg ja 32 kg ning joosta iga raskusega 20 meetrit.
Lähteasend: Sooritaja seisab väljamõõdetud kahekümne meetri pikkuse raja alguspunktis erinevat raskustega 16; 24; 32; 32 kg hantlite kõrval.
Sooritus: sooritaja võtab raskuse kätte, üks korraga, kergemast raskusest alustades ja viib 20 meetrise raja teise otsa ning asetab sinna maha. Tehes seda kõigi nelja hantliga.
Vead sooritusel: hantleid ei asetata etteantud kohta või ei läbita nõutud vahemaa.
7. Istesse tõusud kõhulihaste pingil 10 kg raskust rinnal 10 korda.
Lähteasend: sirge seljaga istumisasend, kaldega alla kõhulihastepingil, kätega hoides rinnal 10 kg raskust; põlved kõverdatud ning jalad kinnitunud kõhulihastepingi vastavale konstruktsioonile.
Sooritus: keha liigub alla asendisse vähemalt paralleelselt maapinnaga, hoides raskust rinnal ning tehakse 45° keha pööre vaskule ning paremale poole.
Vead sooritusel: keha ei lasta korralikult alla asendisse, sooritamaks keha pöördeid vaskule ja paremale, raskust ei hoita rinnal.
8. Kükid 50 kg kangiga turjal 10 korda
Lähteasend: põlved lukustatud ja selg sirged, viiekümne kilogrammine kang turjal.
Sooritus: sügavkükid või kükid (reis vähemalt paralleelne põrandaga) ning tõustakse tagasi lähteasendisse.
Vead sooritusel: kükid ei ole piisavalt sügavad, lähteasendis ei viida keha ( jalgu ja keha ) täielikult sirgu.
9. Sõudeergomeeteril 500 m distantsi läbimine.
Lähteasend: istuv asend sõudeergomeetril, jalad kinnitatud selleks ettenähtud jalutsile.
Sooritus: vabalt valitud tehnika.
Vead sooritusel: ei läbita distantsi täies pikkuses.
10. Kerepöörded 30 kg kang turjal 10 korda.
Lähteasend: püsti seisak, jalad õlgade laiuselt harkis, turjal 30 kg kang.
Sooritus: lähteasendist pööratakse keha, jalad paigal, küljega ette nii, et kang oleks vähemalt risti jalgadega. Iga keha pööre jalgadega risti asendisse on üks kordus.
Vead sooritusel: keha ei pöörata vähemalt risti jalgadega.
11. Rööbaspuul kätekõverdused 10 korda.
Lähteasend: toengripe rööbaspuudel, käed sirged.
Sooritus: käte kõverdamine küünarliigesest (nõutav vähemalt 90º nurk käsi- ja õlavarre vahel).
Vead sooritusel: lähteasendis ei teki küünarliigestesse täisnurk, käte sirutamisel ei ole käed küünarliigesest sirged, kasutatakse keha hoogu.
12. Jõutõmme 70 kg kangiga 10 korda.
Lähteasend: kang maas, sooritaja kehast kõverdatud ette ning hoiab kahe käega kangist kinni.
Sooritus: lähteasendist tõmmatakse kang maast lahti nii, et kogu keha (jalad ja selg) on sirge.
Vead sooritusel: tõmmates kangi maast lahti ei viida jalgu ega selga sirgeks, lähteasendis kang ei puutu vastu maad.
13. Selili lamades asendis 60 kg kangi surumine rinnalt 10 korda.
Lähteasend: selililamang pingil, jalad maas, kang sirgetel kätel.
Sooritus: kang lastakse rinnale ja surutakse tagasi sirgetele kätele.
Vead sooritusel: kang ei puuduta rinda, kang ei suruta sirgetele kätele, pea tõuseb pingilt.
14. Sõudeergomeeteril 500 meetri distantsi läbimine.
Lähteasend: istuv asend sõudeergomeetril, jalad kinnitatud selleks ettenähtud jalutsile.
Sooritus: vabalt valitud tehnika.
Vead sooritusel: ei läbita distantsi täies pikkuses.
Jooks 5000 meetrit.
Distants läbida minimaalselt ajaga 40 minutit. Jooksu arvestuse võib sooritada teisel päeval.
Jooks toimub tasasel rajal sise- või välitingimustes.
Sooritus: pärast stardikäsklust läbitakse distants.
Vead: jooksu ajal kasutatakse kõrvalist abi, jooksja ei läbi kogu distantsi.
Mida Sulle pakume?
Kiirreageerija töö on põnev ja vaheldusrikas. Sa kuulud professionaalsesse tiimi, kus igast meeskonna liikmest sõltub, kui edukalt lahendatakse pingeline väljakutse ning kui kiiresti jõutakse abivajajani. Järjepidevad treeningud ja mitmekülgsed koolitused tagavad Sinu ja meeskonna arengu. Sul on võimalus eneseteostuseks ning sa saad kaasa rääkida kiirreageerimise valdkonna edendamises.
Sulle on kindlustatud stabiilne sissetulek ning heal tasemel varustus aitab tööd hästi teha.
Toetame tervislikke ja sportlikke eluviise - treeningud kuuluvad Sinu tööülesannete hulka.
Peame oluliseks parimate tunnustamist, premeerimist ja esiletõstmist. Kui tahad panustada turvalisema Eesti loomisesse, siis ootame Sind kandideerima!
Saada CV ja sooviavaldus:
Ida prefektuuri kiirreageerijaks SIIN
Lääne prefektuuri kiirreageerijaks SIIN
Lõuna prefektuuri kiirreageerijaks SIIN
Põhja prefektuuri kiirreageerijaks SIIN
Küsimustele vastab:
Ida piirkonnas Signe tel 53 229 849 või
signe.joeaar@politsei.ee
Lääne piirkonnas Sander tel 517 3292 või
sander.peremees@politsei.ee
Lõuna piirkonnas Argo tel 586 664 864 või
argo.turba@politsei.ee
Põhja piirkonnas Marek tel 53 421 710 või
marek.unt@politsei.ee
Reageeri kohe, sest kandideerimistähtaeg on 18.05.2020 ning katsed toimuvad juba suvel 2020!
