www.militaar.net

Uku kohta oli Venemaa mereajaloo tsushima.ru foorumil juba augusti lõpus väike järelehüüe. Avaldati sügavat kahetsust, et ainuke Peipsi kandi ajalooline laev läks vanarauaks. Alljärgneval viitel teine postitus
http://tsushima.su/forums/viewtopic.php?id=4214&p=7
Vanemuise sõidukorda sättimine on muidugi püha üritus, aga... pärast II maailmasõda kirjutati tollastes Tartu lehtedes mitme aasta jooksul, et eelmine Vanemuine, mille kere olla aastaid vedelenud praeguse Turu silla kohal Annelinna poolsel kaldal, tehakse korda ja sellest saab 300 kohaline reisilaev. Teema kadus alles siis, kui sai teatavaks, et Saksamaal kas 1953 või 54 valminud Lermontov kavatsetakse millalgi Peipsile tuua.
Kardan, et praegune Vanemuine ei kvalifitseeru kuidagi ajalooliseks laevaks- liiga poisike veel! Tema sõsarlaevu on Venemaal ja Ukrainas rivis hulgim. Isegi Ukust vanemaid laevukesi kulgeb Euroopa sisevetel ja rannikumeres veel kümneid, terve trobikond isegi Soomes-Rootsis, vanim neist 1870. a. ehitatud. Paneb mööda Göta kanalit mitmepäevaseid kruiise.
Tartu sadam käis millalgi Postimehe kaudu välja Vanemuise taastamise hinna- 1.milj euri. Mis selle kalkulatsiooni aluseks oli- karta, et suur osa sellest on puhas õhk. Kammisin pisut Venemaa laevamüügi kuulutusi. Kõige kallim MO tüüpi vanemuise täielikult ülesvuntsitud sõsar müüakse seal 500 000 euri eest ja see on erandlik hind. Tavaliste täiesti sõidukorras laevade (osa neist ümber ehitatud) hind jääb vahemikku 150-300 000 euri. Pihkvas on müügis Aleksandr Nevski ja seda 1500 000 rubla elik u 37500 euri eest. Põhimõtteliselt sõidukorras, aga Venemaa kehtestas pärast mullust Volga jõel toimunud katastroofi sellised ulmelised turva jm nõuded, mida Nevski puhul polnud majanduslikult otstarbekas täita.
Veel Pihkva laevadest. Polarise sõsar Polesje 36 müüdi Jakuutiasse ja kimab Lena jõel ringi. Zarjast lahti ei saadud ja pidi vanarauaks minema. Korralike kiirlaevade ajastu Peipsil on selleks korraks siis läbi.
Kammisin millalgi Rahvusarhiivi fotode andmebaasis ringi ja avastasin teatava üllatusega, et Peipsi vesikonna laevadest jm. on seal pilte päris palju. Eks ma millalgi kui aega saan, panen mõned huvitavamad foorumis üles. Aga niipalju lisan, et paar mõni lehekülg tagasi olnud küsimust said vastuse. Esimene Tartu Raketa tuli Venemaalt Narvani omal jõul ja pandi seal treilerile. Ja Lermontovi pilt oli tõesti 1958 Narvast. Lermontovi karjäärist leidsin veel sellise pildi- 1954 reisijatega Naissaarele!
http://www.ra.ee/fotis/index.php?type=2&id=95878

Vanemuise sõsar Kajakas oli viimati Kirbu (Audru) jões seismas aastate eest. kas keegi teab tema saatusest?

ent tõesti, mis Ukuga juhtus? miks ta vanarauaks läks?

Milleks nüüd hädaldada , kui laev oli alles ei olnud kellegil asja vastu huvi . Sai kunagi ka siin teemas selle vastu huvi näidatud aga kedagi ei huvitanud see laeva saatus http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopic.php?f=40&t=266 ,ilmselt lä'heb veel palju häid asju vanametalli.

julgelt väidad, kaasforumant ugandiklubi! ehk isegi liiga julgelt.
Emajõe kallastel oli teada, et laeval on omanik, kes kavatseb laeva taastada ja ei müü teda.
Seda imelikum on, et nüüd ühtäkki metalliks läks.

Härra ugandiklubi, huvi võib olla aga et Uku taolist asja korda teha on vaja veidi ikka finantsi ka, tundub, et sul pole raha taha kunagi midagi jäänud,terve Emajõgi laevu täis, aga palun!

sammal.habe, selles osas on ikka väga õigus, et 1 miljon EUR on ülepingutatud. Selle rahaga saaks terve Emajõe vrakkidele elu sisse puhuda.

Selles osas õigus ,et korrda tegemine maksab palju ,aga laeva oleks saanud kuhugi kuivale tõmmata ja konserveerida ,siis oleks aega olnud mõelda mis edasi teha . Aga jahhh ........

Mis Ukusse puutub, siis tõenäoliselt juhtus nii, et kellelgi küll mingid plaanid selle laevaga olid, aga siis juhtus üks kahest: kas täielik suutmatus ja oskamatus projekti rahastamiseks võimaluste leidmisel; või selgus ühel hetkel, et aluse seisukord on oletatust palju hullem ja restaureerimine tähendaks sisuliselt uue laeva ehitamist. Tõsi, viimasel juhul jääks arusaamatuks, kuidas laev kaldast lahtisikutamist ja pukseerimist kannatas. Samuti tundub imelik, et ühe Vabadussõja-aegse kuulipritsi üle käis mitte just ammu hirmus sõda, kus, kui ma õigesti mäletan, võttis aktiivselt lisaks politseile sõna ka muinsuskaitse, kuid nüüd, samast perioodist pärit laeva puhul on suur vaikus igal pool.

Ohhh ja kui meenutada sel sajandil kaotsiläinud raudteeveeremit... Jumal teab, kuimitu ennesõjaaegset reisivagunit Ülemistelt. Üksikud jõudsid Haapsallu, kus need mädaneda lastakse. Kas keegi kaasfoorumlastest Valgas elab? Seal seisab veel tsaariaegne reisivagun, mis osales marmortahvlites sanitaarvagunina. Kas on alles?

Hävingutest veel: Tselluloosivabriku hoovil oli täiesti komplektne ja terve tsaariaegne tsisternvagun. Ainult roostes. Ikka läks vanarauaks. Järve alajaamas seisis üks sektsioon natsidelt repareeritud-rekvireeritud elektrirongi. Läind!

No kas tõsimeeli ei ole Eestimaal kohti, kuhu selliseid asju ladustada rahalaeva ootama, kohe nii kibe on see hävituskihk. Tea, kas keegi pääses korterist väljatõstmisest või koguni näljasurmast, kui Uku vraki raha emexist kätte sai?

Ja mis kibe selle Vanemuisega on, kas ei või siis Aardlapalus või... kasvõi lodjakoja taga kaldal oma aega oodata? Või huvilised poisiklutid ja suured mehed liivapaberite ja värvipintslitega kallale lasta? Või tuleb hoopis treila peale upitada ja Järvajaani varjupaika toimetada?

Räägi veidi sellest Järvajaani varjupaigast, pole kuulnudki...

Liivapaberitest ja värvipritsidest pole suurt tolku, peavalu algab juba laeva kaldale sikutamisest - on ta ju suurem kui Pegasus. Tõenäoliselt tuleb lahti võtta ja osadena kusagile angaari viia, taeva all sa seda ei taasta ja angaari rent maksab ka raha. Mul on Tartust 35km võimalik kasutada vastavat kompleksi kus seda taastada, sinna laeva vedamine on teine küsimus. Idee oli Vanemuise pealmine korrus lahti võtta, eraldi ära vedada ja alumine osa pontoone kasutades kaldale tirida ja vastavate masinatega katuse alla vedada.

Hiljem kui laev valmis, siis uuesti tagasi vedada, kokku panna ja vette lasta. Liivapaberiga pole seal midagi teha, liivapritsiga laev haljaks lasta, teostada kere remonttööd ja pahteldada, kruntida, värvida. Vanade mootoritega pole midagi teha, küttekulu arvestades ei tasuks asi ära. Minu mäletamist mööda tegeles laevamootoritega ka Scania, on nende mootorid ju mitmetel Tallinki laevadel, pole kindel kas jõelaevadele neil midagi on.

Meigo kirjutas:Räägi veidi sellest Järvajaani varjupaigast, pole kuulnudki...

http://varjupaik.jjts.ee/

Otsisin ka nii vene kui inglise keeles googlega neid laevu mööda maad ja ilma taga, aga ei leidnud miskit põnevat, ei jooniseid, ei mõõtmeid.

Soobel kirjutas:Otsisin ka nii vene kui inglise keeles googlega neid laevu mööda maad ja ilma taga, aga ei leidnud miskit põnevat, ei jooniseid, ei mõõtmeid.

Märgusõnaga речфлот+OM google siiski üht-teist leiab. Kasvõi näiteks riverforum.ru
Veel parem, proovi Теплоход проекта MO (Vanemuine ju tegelikult MO e. Moskvitš Ozernõi ongi, OM on natuke suuremad).

Kui on küsimusi MO 839 tüübi kohta, võin infot jagada, faile kahjuks ei saa siia lisada. Mul on olemas detailne MO 839 projekt ja projekteerija seletusteleht.

http://www.ship-project.ru/ru/pages/145/311/ leidsin netist põgusat juttu sest laevast, siit saab enamvähem joonise ja andmed. Üllatas see, et seda liigutab vaid miskine 3D6 mootorijunn. Alles hiljuti otsiti selle mootori ekvivalenti vedurile TY4 ja leiti kah. Mingise Scania veoka mootor oli sarnaste mõõtmete, hääle, pöörete ja võimsusega, järelikult võib romulatest sobivat leida.
Ma mõtlesin, et neil ikka suuremad jõuallikad.

Tuleb välja, et Pegasusel on originaalis võimsam mootor kui Vanemuisel (150 vs. 112,5 kW) .