www.militaar.net

Selle Paldiski jaama hinna hinnaks arvatase 300-350M eurot.
Enamiku sellest ilmselt moodustab see pompöösne hüdrotehniline rajatis (kaldtunnel merepõhjast 600 m sügavusele).
Genekad ja pumbad ilmselt on siin suht väike osa.

Hüdrojaama võimsus sõltub suuresti ju kui kõrgelt vesi langeb. Meil tähendab see, et 600 m langemine maapõue lubaks toota suhteliselt rohkem elektrit kui langemine Narva kaevanduse 100-200 m sügavusse kaevanduskäiku.

Tüüpiline Trumm. Ise asjast aru ei saa, aga halvustab. Virtuaalelektrijaam on täiesti toimiv äri. Niisamuti kui ka akupangad.

Tohiks saada mõnda praktiliselt toimiva elektrienergia akusse salvestamise näidet, mis sobiks kasutada nt Iru Elektrijaamaga analoogse suurusega ebastabiilse elektriallika tarbeks?

Millest need hüdroenergia pompöössused, kui see nii lihtne on?

Veel teemasse.
Eesti Energia sai pumphüdroelektrijaama rajamiseks rohelise tule.
https://www.err.ee/1216762/eesti-energi ... elise-tule

50 MW on Eesti kontekstis suhteliselt tühise võimsusega jaam. Sellest piisab ühe korralikuma aleviku toiteks.
Kui rajada tootmine päikesele ja tuulele, siis peavad vajalike jaamade suurused ikka sinna gigavati tuuri minema.

Kapten Trumm kirjutas:...

Tohiks saada mõnda praktiliselt toimiva elektrienergia akusse salvestamise näidet, mis sobiks kasutada nt Iru Elektrijaamaga analoogse suurusega ebastabiilse elektriallika tarbeks?

Millest need hüdroenergia pompöössused, kui see nii lihtne on?

Palun:
Iru Elektrijaama elektriline võimsus on 207 MW (https://en.wikipedia.org/wiki/Iru_Power_Plant)
San Diego salvestusseadme võimsus on 250 MW (https://www.pv-magazine.com/2020/08/20/ ... erational/)
Monterey savestusseadme maht on 300 MW (https://www.energy-storage.news/news/at ... -is-up-and)

Hüdroenergia lahendus on rahaliselt rentaabel seni, kuni suured eri kõrgustel reservuaarid on olemas ja lähestikku. Eriti hea on, kui ei pea vett edasi-tagasi pumpama, vaid saab madala nõudluse ajaks elektritootmise lihtsalt kinni keerata (hüdroelektrijaamade puhul). Paldiski puhul seda ei ole ja arvestades prognoositava kaeve ja reservuaari ehitamise mahtu, siis see ei saa eladeski olla kasumlik projekt.

Aga sealt pidi tulema ju palju graniiti, mida praeguse seisuga Soomest sisse veetakse.

Väino kirjutas:Aga sealt pidi tulema ju palju graniiti, mida praeguse seisuga Soomest sisse veetakse.

Graniit tulev sellest kaevest. Lisaks saab see olema üks kallimaid graniite üldse (vaata, milline maa-alune koobastik selleks rajatakse). Ülemine reservuaar tuleb ikkagi rajada hirmsa raha eest.

Palun:
Iru Elektrijaama elektriline võimsus on 207 MW (https://en.wikipedia.org/wiki/Iru_Power_Plant)
San Diego salvestusseadme võimsus on 250 MW (https://www.pv-magazine.com/2020/08/20/ ... erational/)
Monterey savestusseadme maht on 300 MW (https://www.energy-storage.news/news/at ... -is-up-and)

Hüdroenergia lahendus on rahaliselt rentaabel seni, kuni suured eri kõrgustel reservuaarid on olemas ja lähestikku. Eriti hea on, kui ei pea vett edasi-tagasi pumpama, vaid saab madala nõudluse ajaks elektritootmise lihtsalt kinni keerata (hüdroelektrijaamade puhul). Paldiski puhul seda ei ole ja arvestades prognoositava kaeve ja reservuaari ehitamise mahtu, siis see ei saa eladeski olla kasumlik projekt.

Kuidas nende paaritunnise mahuga akudega üle elada üks pimedavõitu ja napi tuulega talvepäev Eestis?

Kapten Trumm kirjutas:...
Kuidas nende paaritunnise mahuga akudega üle elada üks pimedavõitu ja napi tuulega talvepäev Eestis?

Miks peaks seda just akudega tegelema? Trumm, sa ei ole jälginud, mida ma kirjutasin.

Ma sinna tahtsin välja jõudagi, et miks need hüdroenergia pompöössused KUI on olemas selline näiliselt lihtne lahendus nagu akud.
Meil lihtsalt polegi akumuleerimiseks väga häid ja odavaid lahendusi, on tegelt resümee, siit ka küsimus, et kas juhitavast põhiallikast ongi üldse võimalik meil loobuda.

Sest nende tuule- ja päiksejaamade toodang ei hoia võrguvoolule vajalikke parameetreid (nt sagedusi) ning seetõttu nad põhiallikaks ei kõlba.
Mistõttu jäävad nad ikkagi vähemuseks. Eratarbijale pole võibolla suurt vahet, kas faasipinge on 350 või 410 volti, aga tööstustarbijale, kus on palju tundlikke seadmeid, võib see olla suht elu küsimus.

Ära nüüd asju segi aja.
Paldiskisse planeeritakse ikka 500 megavatist jaama.
https://majandus24.postimees.ee/6139227 ... ektrijaama

Mida ma segi ajan? Ma selle jaama elektritootmise võime arvutasingi nendest megavattidest.
Selliseid jaamu on "pilves vaikse talvepäeva" üle elamiseks vaja vähemalt 4 tükki. Või rohkem.
Sõltub sellest, kui kaua see jaam seda 500 MW järjest anda suudab (kui kiiresti alumine reservuaar täis saab).

Smith kirjutas:Ära nüüd asju segi aja.
Paldiskisse planeeritakse ikka 500 megavatist jaama.
https://majandus24.postimees.ee/6139227 ... ektrijaama

See 500MW ei ütle meile ju suurt midagi. Küsimus on kui pika aja jooksul on sealt võimalik saada seda 500MW kätte.
Selline jaam tasub siis ära kui elektri hind piisavalt odav et suurt hulka vett kuhugi pumbata ja hiljem kui elekter kallis siis pumbatud veest elektrit toota.

Isiklikult ma arvan, et sellel asjal ei ole mõtet, sest meil ei ole ületoodetud elektrit. Meil on normaalse hinnaga elektri puudus.

akf Kilo Tango kirjutas:...Ülemine reservuaar tuleb ikkagi rajada hirmsa raha eest.

Aga see suur ja sinine, kas see siis ülemiseks ei kõlba?


1 tsükli (12 tundi) salvestusmaht: 6000 MWh Ehk 12 tundi x 500MW.

Väino kirjutas:

akf Kilo Tango kirjutas:...Ülemine reservuaar tuleb ikkagi rajada hirmsa raha eest.

Aga see suur ja sinine, kas see siis ülemiseks ei kõlba?


1 tsükli (12 tundi) salvestusmaht: 6000 MWh Ehk 12 tundi x 500MW.

Pean tunnistama, et ma ajasin ilmselt need vanadesse kaevandustesse mõeldud ja Pakri projektid segamini. Pmst. kui suudetakse poole km sügavuselt kaevandatud graniiti rentaablilt müüa, siis minugi poolest. Tekib kaeve koos tunneliga, mida saab siis pumpsalvestina kasutada. Iseasi, kuidas selle hooldus hakkab välja nägema, aga eks need investorid teavad, mis nad teevad.

Taolise mereäärse jaama idee ongi selles, et ülemine reservuaar on tasuta käes. Tuleb lihtsalt lahendada probleem, et Pakri poolsaare kõrvale ei teki alumise reservuaari täitmise ajal hiigelsuur keeris, mis imeb endasse kalameeste paadid ja kõik mere-elukad Ja võibolla ka see, et sealt 600 m sügavuselt tulev vesi võib kaasa tuua pool Mendelejevi tabelit. Puurkaevudest, mis võtavad vett graniidi lähedalt, kipub veits radioaktiivset vett tulema. Mitte hullult.

Ka kaevandustes on sel mõte olemas - alumine reservuaar on tasuta. Kui kõrval on mõni avatud kaevandus, siis ka ülemine on tasuta. Lihtsalt tuleb tagada, et sealt "ülemisest" ei hakka vesi omavoliliselt "alumisse" jooksma suures ulatuses. Selle lahenduse probleem on aga selles, et kõrgus on väiksevõitu ehk siis vee maht peab olema suurem. Kontrollsin - Eestis ei tehta allmaakaevandust rohkem kui 70 m sügavusel.