www.militaar.net

Kui eilseid ERR uudiseid jälgida, siis RKIK, haistes petroolihaisu (on selline ütlus), on asunud kommunikeerima jõulist sõnumit LMT-st kui üldlevinud ja tuntud relvasüsteemist. Praktiliste näidetega jäädi muidugi jänni, ainus armeekasutaja oligi Uus-Meremaa (kellel on nats teise süsteemiga relvad). Edasi jäid ainult politseijõud.

Hange algas kvalifitseerumisvooruga, milles osalejad pidid kinnitama oma sobivust nõuetele. LMT kvalifitseerus, ükski hankel osalev konkurent selle peale ei kaevelnud. Mis kinnitust veel on vaja?

Ka jäi mulle tiba segaseks, mida me sealt Soomest häda korral saame? 7,62x39 mm Kalasnikovi padruneid? RKIK osakonnajuhataja tasemel võiks ikka niipalju kompetentsi olla, teadmaks, et Soome kasutab NATO padrunit armees ainult käputäies missiooniüksustes ja politseis. Armee on neil ju puhtalt vene 7,62x39 ja 7,62x54R peal.

Küsimus pole selles, mida ja kui palju Soome kasutab, vaid mida ja kui palju on Soome ladudes, mida ta on valmis jagama.

Lugu lõppes sellega, et Tehnikamaailm hakkas katsetamiseks rehve ostma suvalistest poodidest, tagamaks seda, et katsetulemused vastaksid tootele, mida Pekka ka suvalisest poest osta saab.

Saan ma õigesti aru ettepanekust: et olla kindel relvade kvaliteedis, peaks kaitsevägi ostma oma relvad nurgatagusest poest, mitte tootjalt? Lahingrelvadega päris nii vist ikka ei saa...

Ei saanud õigesti aru. Refraseerin: Kui müüja teab, et tegemist on reservarmee relvaga, millest enamus neid 20 tuhandet lasku eales ei näe, siis on üsna suur motivatsioon teha tarnitav partii materjalilt, töötluselt ja kvaliteedist ratsides, et odava hinnaga saadud hankevõidust ka kasumit tuleks. Seejuures, mida odavam pakkuja ja mida rohkem on hinnaga lõhutud, seda suurem antud risk on. Katselaskmisteks esitab loomulikult õiged relvad. Lihtsalt kallimatel tootjatel on see risk väiksem ja nimi maksab seal rohkem. USA-s lihtsalt ei ole tootmiskulud nii palju väiksemad, et relvad poole odavamad tuleksid. Tasub küsida, mille arvelt see odavam hind on?

Küsimus pole selles, mida ja kui palju Soome kasutab, vaid mida ja kui palju on Soome ladudes, mida ta on valmis jagama.

Ma ei suuda siin loogikat näha, miks peaks Soome ladudes olema jagada nt 5,56x45 padrunite varusid, kui nende enda armee on 7,62x39 peal. Õigem oleks vist öelda, et RKIK esindaja esitas ebaõnnestunud näite. Kui me loodaks millelegi Soome ladudest, siis oleks pidanud võibolla 7,62x39 moona sööva Galili ostma.

Sama kiusatus peaks siis ju kõigil tehastel olema? Või millega LMT sedasorti kahtlustused ära teenis? Kui sa muidugi ütled, et LMT on tuntud odava rämpsu tootja siis jah....

Sama risk on kõigiga, lihtsalt kui keegi lõhub pakkumise väga odavalt, on see risk/mott iseäranis kõrge. Tasuta lõunaid pole olemas ja kui keegi pakub, tasuks mõelda, miks ja kuidas. Kui Eesti ostis 1994 üsna kalleid Galile või sai 2005-edasi kingiks ka mitte odavaid G3 kloone, siis seal lukuraamid ei pragunenud ja lööknõelad ei murdunud.

Ootused olid kõrged - Eesti on siiani suutnud omandada ülemise riiuli käsirelvastust (oma hädade juures on ka G3 ja co siiski kvaliteetrelv, Galilist rääkimata) ja kui nüüd tulevad probleemid, siis saab vist tüli küllaga olema

Kapten Trumm kirjutas:Ei saanud õigesti aru. Refraseerin: Kui müüja teab, et tegemist on reservarmee relvaga, millest enamus neid 20 tuhandet lasku eales ei näe, siis on üsna suur motivatsioon teha tarnitav partii materjalilt, töötluselt ja kvaliteedist ratsides, et odava hinnaga saadud hankevõidust ka kasumit tuleks. Seejuures, mida odavam pakkuja ja mida rohkem on hinnaga lõhutud, seda suurem antud risk on. Katselaskmisteks esitab loomulikult õiged relvad. Lihtsalt kallimatel tootjatel on see risk väiksem ja nimi maksab seal rohkem. USA-s lihtsalt ei ole tootmiskulud nii palju väiksemad, et relvad poole odavamad tuleksid. Tasub küsida, mille arvelt see odavam hind on?....

Selle vastu peaks aitama kui juba tarnitud relvade kogumist võetaks suvalistest partiidest mõned ja teostataks sarnane katselaskmine, nagu oli hankes.

Kas tegu oli massilise ja korduva veaga? Minu teada järelteenindus toimis korralikult. Lisaks, need relvad hakkavad olema ka elukutseliste käes, kes tõenäoliselt üsna ruttu uue relva lastehaigustega kokku puutuvad. Ja kui tootja neid kõrvaldama ei pea, siis järelikult tuleb hanke kokkukirjutajatel midagi maha võtta. Arvamus, et relvad vedelevad ladudes ja sõja puhkedes avastatakse et neist pauku teha enam ei saa, on minu arust veidike vildakas.
Ja isegi kui LMT ongi alatu saastatootja siis järgmist partiid neilt ei osteta. Laskerelvi on meil ladudes ka ilma LMT-ta piisavalt.
Btw, kõige hirmsam asi, mis LMT-l juhtuda saab on see kui Eesti KV annab nende tootangule hävitava hinnangu. See tähendaks automaatsel tulevikus teiste riikide suurhangetelt kõrvale jäämist.

siis seal lukuraamid ei pragunenud ja lööknõelad ei murdunud.

Lihtsalt täpsustamise huvides. Tegelikkuses ei läinud relvad massiliselt katki, vaid tootja avastas osadel relvadel enneaegse kulumise ja otsustas need jupid kindluse mõttes välja vahetada.

We recently did in fact replace all the firing pins in the NZDF MARS-L rifles that have been delivered. Although these rifles were under warranty, we would have replaced the firing pins regardless, out of an abundance of caution. A handful of firing pins [less than one tenth of one percent] were reported to break or have higher than expected wear after a high round count. We did a thorough analysis of the situation and determined that some firing pins were not tempered correctly by our heat treater. We therefore decided that in order to ensure all rifles had the highest quality firing pin we replaced them all. While replacing these firing pins it was determined there was a small quantity of selector switches and carriers [also less than one tenth of one percent] that showed some premature wear. These have been replaced to provide excellent customer service.

https://www.thefirearmblog.com/blog/201 ... se-forces/

Probleemiks paistis olevat kuumtöötlus, mis oli ilmselt tellitud teiselt firmalt. Antud olukorras käitus LMT õigesti ja lahendas probleemi, tulevikus nad enam sama viga ei tee.

Ei taha küll öelda, aga minu meelest on ving uute käsitulirelvade üle juba ebamõistlikult suureks läinud. Seda enam, et kommenteerivad need kes ei ole seda relva isegi kordagi käes hoidnud ega ka kasutanud. Samuti ei ole mina seda relva katsunud ja lasknud sellest.
Võiks tuua paralleeli auto ostmisega. Ma küll ei tea kuidas teised endale autot ostavad, aga üldiselt ennem auto soetamist teen omale nimekirja lisadest mis ma tahan, et autoö kindlasti oleks.
Siis hakkan uurima foorumeid ja ka kindlasti proovisõidud. Peale seda on mul olemas nimekiri autodest kus on olemas minule vajalikud asjad/lisad ja siis hakkan vaatama margi/hinna eelistust.
Enamasti võidab ikkagi hind, et mida odavamalt saan kätte minu jaoks vajalikud asjad/lisad seda parem.
Hiljem ju mingites olukordades võid ju omaette kiruda, et oleks pidanud teise margi/mudeli võtma oleks võibolla mugavam olnud aga see on igaühe isiklik valik.

Isiklikult ennem arvamuse kujundamist ootaks ära kui relvad on käes ja nendega põllul ka midagi reaalselt tehtud.

Mulle isiklikult oleks ka olnud sümpaatne kui näiteks oleks tulnud FN Scar või HK416 - aga see ei tähenda, et LMT kehvasid relvi teeks.

Tegelt on täitsa huvitav lugeda neid vaidlusi. No saame näha, ehk LMT-d õigustavad end siiski. Või AR platvorm üleüldiselt.

Kui väike kõrvalepõige teha, siis enamik AR tüüpi relvi on alumiiniumist lukukojaga (+alaosa). Sest koormused jagunevad selliselt. Lasu hetkel on surve kus? Padrunipesa, lukupea. Lukupea on kinni padrunipesa juures (ingl. k on see jubin barrel trunnion, eesti keeles ma ei tea, vabandust). Lukukoda on luku juhtimiseks ja sita väljas hoidmiseks, nii saabki panna terase sinna kuhu vaja, kus koormus on, ja hoida muu alumiiniumiga kergema. Ainus terasest lukukojaga AR-tüüpi relv, mis mina tean, on Heckleri G28. Ning too on sigaraske relv ka (10 kilo mõistlikus konfis, kui mälu ei peta).

Vintraua muhv.

Tehniline risk seisneb hoopis lasulugejate vastupidavuses ja täpsuses. Pakkujad pakkusid võidu: A) hinda B) garanteeritud laskude arvu, mida mõõdetakse relvale paigutatud lasulugejaga, kui see peaks poole peal aga pildituks minema siis kaob see tootja vastutuse arvestamise alus ära aga loodame, et need on piisavalt ilmastiku- ja lollikindlad, innovatsioon on igal juhul tervitatav!

Ma eeldaksin, et see lasuloendaja tuleb paketis tarkvaraga, millega siis salvestatakse relvade andmed kuhugi andmebaasi (ja mis siis võib-olla ütleb kas mõnda juppi oleks vaja eraldi kontrollida või vahetada). St mingi aja tagant pannakse iga relva andmed kuhugi kirja ning isegi kui loendaja sussid viskab, siis saaks kontrollida palju mingi relv umbes vatti on saanud.

Kindlasti on see väga intelligentne lahendus, ma kujutan ette, et võimalik halvim olukord on selline, kus tootja ütleb näiteks 10-15 a. pärast, et tegemist on "eksitava või keritud näiduga" ja garantiiremont pole üldse enam teema aga kui on viisakas backup siis sellist riski pole.

Trummi mured lahendaks riigihankeseaduse muudatus, kus võitjaks tunnistatakse kalleim kvalifitseerunud pakkuja.

blueant kirjutas:Trummi mured lahendaks riigihankeseaduse muudatus, kus võitjaks tunnistatakse kalleim kvalifitseerunud pakkuja.

Eks riigihangete puhul on samasugune paradoks nagu demokraatiaga - pole kaugeltki ideaalne aga paremat pole välja mõeldud.

Ja Trummile:

Ameerikas on paljud asjad tohutult odavamad kui euroopas.
Alustades autodest ja lõpetades nutitelefonide ja riietega.
Eks seal olegi palju põhjuseid : mõnikord kehvem kvaliteet, teinekord kordades suurem turg,
vahel tihe konkurents ja tohutult palju tootjaid ja ära ei tasu unustada ka palkasid.
Ma eeldan et euroopa relvasepad saavad oluliselt rohkem palka + sotshüvitisi kui USAs.