Militaarteemad minevikust kaasaega
https://militaar.net/phpBB2/
Kui ka see pole turvarisk mis siis veel?nimetu kirjutas:Ja kui ma ei eksi, siis tänu sellele on tal ka ligipääs osadele riigisaladustele.selline tegelane kuulub riigikaitse komisjoni?
Rõve värk.
Nõme on aga see, et esikorruptsioonikütiks pandi Michal. Kits kärneriks, see ei vii kuhugi.Kapten Trumm kirjutas:Mind jätab ka see juhtivkesikute kehv väidetav tervis külmaks.
Liiga ülbelt ja suurejooneliselt on seal linnavalitsuses käinud maksumaksja raha kõrvale panemine, ületab ammuilma keskmise inimese õiglustunnet.
Jõudu kapole ja prokuratuurile selle talli rookimises seal
Tove Janssoni muumilugudes jalutab ringi Urri-nimeline tegelane. Ta on suur, kohmakas ja hall. Aga mis peamine, temast õhkub külmust. Kui ta läheneb põlevale lõkkele, kustub see ja maapind Urri all jäätub.
Ometi otsib Urr just nimelt soojust. Lõkked ja laternad tõmbavad teda enda poole, olgugi et ta mõjub neile hukutavalt. Tegemist on mingis mõttes traagilise tegelasega, kes tunneb tungi valguse ja hubasuse järele, kuid kellel pole mingit võimalust seda nautida. Silmad otsivad lõkketuld, süda igatseb seltskonda, aga tume kõhualune tegutseb omasoodu ja peletab oma jäisusega kõik teised Muumioru elanikud Urrist eemale.
Miks mulle ühtäkki Urr meelde tuli? Sellepärast, et mingis mõttes sarnaneb Urriga ka meie peaministripartei Keskerakond. Ka neil on hea süda ja sinised silmad, mis kiikavad igatsevalt teiste omasuguste poole, ja kui neisse silmadesse vaadata, siis polegi nagu hullu, Urr tundub täitsa sümpaatne loom. Aga silmade küljes on pea, pea all kere ja kere all pilkaselt pime kõhualune. See lohiseb kõikjale kaasa, kustutab laternad ja peletab eemale võimalikud sõbrad.
Kahju on Urrist ja kahju on ka Keskerakonna ülemisest osast, mis nii väga igatseb valgust.
Praegu on see Urr tänu ilusatele silmadele ja naeratavale näole koguni valitsusse pääsenud ja tema partnerid üritavad kramplikult pilku mitte vööst allapoole langetada, sest seal all voogab pimedus endise hooga. Seal ajab oma tumedaid asju korruptiivne linnavalitsus, neelavad valgust Kremli-meelsed ja lohiseb kaasa hiiglaslik minevikutaak nagu grandioosne tagumik, mis matab enda alla kõik elava.
Kahju on Urrist ja kahju on ka Keskerakonna ülemisest osast, mis nii väga igatseb valgust. Midagi pole parata, ilusad silmad ja naeratav suu ei saa eksisteerida ilma ülejäänud kereta ja kui keegi võtaks kätte ning üritaks otsustava hoobiga selle tohutu suure, kõike lömastava ja külmutava tagumiku maha raiuda, siis sulguksid paratamatult ka silmad ja suu.
Muidugi, Keskerakond pole ainus Urr. Enamik erakondi koosneb valguse poole liikuvast ülaosast ja allpool toimetavast kerest, mis tihtipeale ülemise poole head plaanid oma omakasupüüdlikkuse ja alatusega nulliks muudab. Ja veelgi laiemalt võttes on see vastuolu omane igale inimesele eraldi. Selle nädala Eesti Ekspress kirjutas mitmest avaliku elu tegelasest, kelle eetilistele sõnavõttudele vastandub mitte nii väga eetiline käitumine isiklikus maksupoliitikas. Mis seegi muud on kui Urri sündroom: silmad ja mõistus otsivad siiralt valgust, aga tagumik lohiseb omasoodu. See häda on üleüldine. Kui on selgunud, et ma pole FIE ega OÜ ja tehtud töö eest mingit arvet esitada ei saa, on minultki mitu korda jahmunult küsitud: „Aga siis peab ju tulumaksu maksma?” Millele mina vastan, et jah, muidugi! Seepeale vaadatakse mind nagu lolli.
Ei, pole minagi loomulikult mingi pühak, olen võtnud vastu täidetud ümbrikke ja leppinud kõikvõimalike muude skeemidega. See ongi inimlik – olla natuke nagu Urr ja omada tumedat kõhualust. Ega see tegelane meis muidu kaastunnet ärataks.
Tartu Ülikooli eetikakeskus soovib Põhjamaadel eeskujul leida Eestile oma elustiilisõna. Oma panuse Eestile iseloomuliku elustiilisõna leidmiseks saavad anda kõik huvilised.
Nii mõnigi Põhjamaa on leidnud oma elustiili kirjeldamiseks sõna, mida praeguseks teavad ja kasutavad paljud inimesed üle kogu maailma. Näiteks taanlastel on hygge, meie põhjanaabritel Soomes kalsarikännit ja Rootsis fika.
Varastan nüüd LHV foorumist, aga kas selleks sõnaks mitte kelbas ei sobiks?Kriku kirjutas:Ärge jaurake, te kibestunud vanamehed. Või kui teisiti ei saa, siis mõelge vähemalt sellele, et kuskil tegeletakse ka tõeliselt oluliste asjadega. Kuskil on siiski ka inimesed, kes ei ela oma sapihaigeid russofoobseid komplekse niimoodi välja, kelle vaade maailmale on avar ja püüded õilsad ning üldkasulikud:
Löö kampaanias kaasa ja aita Eestile leida elustiilisõna!Tartu Ülikooli eetikakeskus soovib Põhjamaadel eeskujul leida Eestile oma elustiilisõna. Oma panuse Eestile iseloomuliku elustiilisõna leidmiseks saavad anda kõik huvilised.
Nii mõnigi Põhjamaa on leidnud oma elustiili kirjeldamiseks sõna, mida praeguseks teavad ja kasutavad paljud inimesed üle kogu maailma. Näiteks taanlastel on hygge, meie põhjanaabritel Soomes kalsarikännit ja Rootsis fika.
Repliigi korras meie Tööinspektsioonile.Alustasin tööelu sügaval nõuka ajal,olin 13,kui küsisin majavalitsusest suvetööd.Maalisin kaks kuud aedu,iga nädal viis päeva kolm tundi päevas ja järgmine aasta olin juba "turuvarblane" kõplamas vagusid.Ja ei mingi sotsialistlik ametiühing ega tööjärelvalve ei kobisenud.25 lehte ei kaalu tonni ja pakun,et paari tunniga peaks maksimaalselt ka neist lahti saama,selline käitumine ainult nullib noorte inimeste pealehakkamist ja toodab hiljem labiilsemaid kodanikke.Pozor,kui laenata sõna vene keelest.vesse kirjutas:Tööinspektsiooni hädakisa Ekspressi lehepoiste üle - 25 lehte seljas kanda on võrreldav järjekordse Holokaustiga.
Kui keegi peaks looma erakonna, mille ainuke valimislubadus on riigiaparaadist süstemaatiliselt otsida ja igaveseks eemaldada inimesi, kes arvasid, et lehepoiste 25 lehte on teema, millega tööpäeva õhtusse veeretades tohib maksumaksjalt sirge näoga palka küsida, siis minu hääl talle nüüd ja igavesti.
Kui lasta sellisel ennasttoitva bürokraatia väljajuurimisel pikemalt toimuda, siis ei üllatuks, kui ühtäkki oleks raha üle nii arstidele kui tankidele.
