www.militaar.net

Svejk kirjutas:

Kriku kirjutas:Eskimotel on omad kohastumised, millest olen siia teemasse juba kirjutanud. Meil neid ei ole.

Meie kliimavöötmes on näiteks ka tärklis kogu aeg suurtes kogustes kättesaadav olnud, ka enne põllumajandust.

Väga hea.
Kui eskimod mõne tuhande aastaga miljonite aastate arengu üle kirjutasid, siis ei saa see asi olla kuigi lootusetu...

Võimalik, et siiski oluliselt pikema aja jooksul. Eskimote esivanemad rändasid Siberist Alaskasse hilisema, ca 5500 aastat tagasi toimunud rände tulemusel ja elasid juba Siberis sarnastes klimaatilistes tingimustes.

Svejk kirjutas:Kui on materjali eskimote sellise toidulauaga kohastumisest, siis loeksin huviga!

Esimene ettejuhtuv: https://medicalxpress.com/news/2015-09- ... ffect.html

Praeguseks on seda juba üsna palju uuritud ja pädevam kokkuvõte oleks poole päeva töö.

Aga "meil neid ei ole" on loomulikult statistiline tõde. On võimalik, et sina kuulud nende 2% eurooplaste hulka, kellel on sarnased geneetilised eeldused. Põhimõtteliselt saab seda välja uurida.

Tärklise juurde - nende eri toiduainete sobivuse kohta eksisteerib selline asjake nagu veregrupiteooria.
Algelisemad veregrupid pidid olema omasemad ürgsemale organismile ja vastupidi.
See võib olla lihtsalt platseeboefekt, aga endale tundub, et mingi tõepõhi all on.
Ses mõttes (mul on 0-grupp), et liha, kala ja tärklisevaesed viljad tunduvad heaolule paremad.
Mida hilisem grupp, seda paremini aga peaks toime tulema tärklise, suhkrute ja taolise uuema aja leiutistega.

Veregruppide evolutsiooni puhul räägime samuti miljonitest aastatest, ca 10x pikemast ajavahemikust kui homo sapiensi kui liigi vanus: https://www.livescience.com/33528-why-b ... tible.html

Tollal ei leiutanud veel keegi midagi.

Trumm, mis neil taimsetel rasvadel viga on?
Ma ei ole veel kuulnud, et oliivõli (eriti külmpress) oleks kuidagi eriti kahjulik. Taimne rasv temagi. Kõike ikka päris ühta patta kah ei maksaks panna.

Hiljuti jooksis läbi meediast, et miski valitsustevaheline kliimapaneel võttis vastu järjekordse 1000 lk aruande, mis keskendus seekord maakasutusest tulevale CO2 probleemile.

Teine aspekt on veel see, et põllumajandusele kulub suurem enamus mageveest. Seega on põllumajandus üks suuremaid keskkonna mõjutajaid. Mida vähem selles sektoris raiskamist toimub, seda parem tervele inimkonnale. Aga eks millalgi see reaalsus ka arenenud riikide inimeste toidulauale jõuab.

Trumm, mis neil taimsetel rasvadel viga on?

Pean silmas ikka neid palmi-, rapsi- jne õlilisid, millest toidutööstus teeb asju, kus ei oska seda kartagi (transrasvad). Pluss muidugi see, et need odavamad taimeõlid on koostisega, mida inimesel väga tarvis pole. Küll me peagi teada saame, kui väike on nende ökoloogiline jalajälg ja millise hindamatu teene inimtervisele teevad (kui nendega asendada suure jalajäljega loomsed, peamiselt küllastunud rasvad).

Peavoolu toidutööstust nüüd oliiviõli liigses promomises küll süüdistada ei maksa. See on neile toorainena kallivõitu.

Aga ilmas on ka plussiga arenguid, kui viimati lahkasime perearstiga veneanalüüsi tulemust, oli ka perearst minuga sama meelt, et kolesteroolitase ei tule mitte munade ja rasva söömisest, vaid hoopis jahu ja suhkru söömisest (tõuseb koos veresuhkruga).

nimetu kirjutas: Teine aspekt on veel see, et põllumajandusele kulub suurem enamus mageveest. Seega on põllumajandus üks suuremaid keskkonna mõjutajaid. Mida vähem selles sektoris raiskamist toimub, seda parem tervele inimkonnale. Aga eks millalgi see reaalsus ka arenenud riikide inimeste toidulauale jõuab.

Alternatiiviks on proteiini saamine tirtsudest, prussakatest ja vakladest kui liha asendajatest kuna väidetavalt liha tootmine kulutab põllumajandussektoris kõige rohkem magedat vett - kas arenenud riikide inimesed on juba selleks valmis?

Muidugi on... Suures osas fabrikaatides on nagunii peenestatud tooraine, millest keegi ei saa enam aru, mis organismist see pärineb. Kui on kaks toodet, milles ühes "mehhaaniliselt konditustatud kanamass" ja teises peenestatud kilgid-prussakad, siis mina valiks iga kell teise.

Küsimus on, kas toiduainete turustamist jälgivad ametkonnad selleks valmis on - ja mida traditsioonilisemate tootmisalade ettevõtted teevad, et seda valmisolekut vähendada...

No Soomes on sitikad juba tunnustatud toiduain, eriti Viking Line laevadel https://eestinen.fi/2018/09/sitikaid-sa ... -laevadel/

Kapten Trumm kirjutas:

Trumm, mis neil taimsetel rasvadel viga on?

Pean silmas ikka neid palmi-, rapsi- jne õlilisid, millest toidutööstus teeb asju, kus ei oska seda kartagi (transrasvad).

Mis sellel rapsiõlil viga on et seda maha teed? Võiks ikka enne veidi uurida.
Rapsiõli praktiliselt ei kasutata hüdrogeenitud rasva tootmiseks, see on selleks liiga kallis.

https://www.healthyfood.co.uk/article/o ... healthier/

https://www.healthyfood.co.uk/article/o ... healthier/

Rapeseed oil contains the least saturated fat of all oils – and that’s good, as current advice confirms a diet high in saturated fat is linked to poorer heart health

Tüüpne peavoolumeditsiini jama, mis ei kajasta üldsegi rasvhapete sisalduse probleemi ja demoniseerib küllastunud rasvu.
Rapsiõli sisaldab tüüpselt liiga palju omega-6 rasvhappeid. Reklaamitakse pudelil (ka meil) miskipärast omega-3 (mida see ka sisaldab, aga omega-6 kipub olema rohkem - sellest vaikitakse). Omega-6 rasvhapete liigne tarbimine tekitab põletikulisi protsesse raku tasandil ja on seetõttu suures koguses ebasoovitavad.

Lisaks tuleb silmas pidada, et oliiviõli müüakse "toorel" ja "pooltoorel" kujul (sh külmpressitud osa), rapsiõli on ainult kuumtöödeldud kujul.
Ei maksa unustada, et 70ndate "soovitused" südametervise parandamiseks süüa jahutooteid oli bäkitud rohkearvuliste doktorite arvamustega.

Ilmselgelt on vaja välja mõelda, kuidas maakera aina suurenevat rahvamassi ära toita. Siin läheb loosi kõik - plankton, vetikakasvandused, putukafarmid ja laboriliha. Ilmselt ka taimse toidu osakaalu suurendamine ja mitte ilmtingimata teraviljade, vaid pigem köögi- ja kaunviljade arvelt. Võib-olla ka kalorivajaduse ümberhindamine, inimene ei vaja nii palju toitu. Pakun, et naised ehk 1200-1500 Kcal, mehed 1500-2000 Kcal. Rasket füüsilist tööd on palju vähemaks jäänud. Ja kes ikka aru saab, millest see kotlet valmistatud on, kas peenestatud vakladest ja sojajahust või sealihast. Haki peeneks, maitsesta, prae valmis ja kärab küll.

Kaloraaži taha nüüd küll midagi ei jää... Kaloraaži suudab maakera toota üüratutes kogustes.

Z03 kirjutas:Ilmselgelt on vaja välja mõelda, kuidas maakera aina suurenevat rahvamassi ära toita.

Või sedasama rahvamassi vähendada

Ainuüksi suhkrut toodetakse aastas üle 180 M tonni. Kui 100 grammis on 387 kcal, siis teeb see aasta peale 180 000 000 000 0 * 387 = 696 600 000 000 000 kcal. Kui inimese päevane vajadus on 2000 kcal ning aastas 365 päeva, vajab 1 inimene aastas 730 000 kcal. Järelikult annab ainuüksi suhkrutoodang 954 246 575 ehk ligi miljardi inimese kaloraaži.

Selle 180 miljoni tonniga peaks suhkur olema kuskil esimese 10 olulisema kultuuri teises pooles. Riisi, nisu ja maisi kasvatatakse igaüht 4+ korda rohkem.