www.militaar.net

Ilmselgelt on vaja välja mõelda, kuidas maakera aina suurenevat rahvamassi ära toita. Siin läheb loosi kõik - plankton, vetikakasvandused, putukafarmid ja laboriliha. Ilmselt ka taimse toidu osakaalu suurendamine ja mitte ilmtingimata teraviljade, vaid pigem köögi- ja kaunviljade arvelt. Võib-olla ka kalorivajaduse ümberhindamine, inimene ei vaja nii palju toitu. Pakun, et naised ehk 1200-1500 Kcal, mehed 1500-2000 Kcal. Rasket füüsilist tööd on palju vähemaks jäänud. Ja kes ikka aru saab, millest see kotlet valmistatud on, kas peenestatud vakladest ja sojajahust või sealihast. Haki peeneks, maitsesta, prae valmis ja kärab küll.

Paraku pole inimene masin ja ainult kvantitatiivselt ei ela ära.
Praeguseks on vaikselt selgeks saamas, et inimese ümaraks muutmisel pole lihtsamat meetodit kui igasugu "low-cal" menüüd.
Low-cal menüüd koosnevadki enamasti taimsest, sh süsivesikurikkast toidust. Suur süsivesikusisaldus kihutab venesuhkrut üles, see kihutab omakorda insuliini üles ja kui mängu tuleb veel stressihormoon kortisool, siis kihutab taoline "menüü" inimese rasvapolstrit üha paksemaks. Inimese elutegevuseks jääb näiliselt kaloreid puudu (kui kihutatakse neid rasvaks), aga organism on ümberseaduv nähtus, sama liigutust võidakse teha nii 8 kui 20 kcal-ga. Veelgi enam, taoline kaloripuudujääk omakorda seab hormoonid näljaseisundisse (forsseeritud varude kogumine). Siis imestame, et tahtsime paremat (raamatus näe kirjas, et 2000 kcal peab olema) aga kukkus välja nagu alati.

Kus on loogika? Miskipärast arvan, et 3000 kcal paleolaadne menüü panustab märksa vähem inimese pekipolstri kasvu kui 2000 kcal low-cal (süsinikujalajälg!) menüü. Siin hakkavad mängima pisiasjad nagu kalorite vabanemise tempo, millise aine kujul need kalorid tulevad jne jne jne.

Miskipärast arvan, et avalöök sai tehtud, peagi saame lugeda uusi uuringuid GMO sojajahu kasulikkusest inimtervisele, nagu me oleme juba lugenud low-cal dieetidest, süsivesikute südant säästvast mõjust ja diabeetikutele (suurendatud suhkrusisaldusega) puuviljade söötmisest. Raha ei haise.

Tjah, paraku pean ütlema, peale kõiki neid paleosid ja lchf-id, et kõige efektiivsem on ikkagi low-cal. Kui ikka toitu on vähe ja seegi lahja, siis kehakaal langeb. Nii on. Hormoonid on natuke teine teema, aga ei ole minu valdkond, mille osas saaksin sõna võtta.

Ja kui ikka teisiti ei saa, siis väga tõhus on kirurginuga - bariaatria. Ka bariaatrilise kirurgia eesmärk on ju tegelikult low-cal, lisaks mingi peen hormoonaalsüsteemi ümberseadistamine. Parem muidugi, kui asjad niikaugele kunagi ei jõuaks, aga me ei ela täiuslike inimeste ideaalses maailmas.

Low-cal on efektiivne siis, kui liigset kaalu on ühekohaline arv protsentides (ehk alla 10 kilo). Meil taolises statistikas ei loetagi taolist ülekaalu ülekaalulisuseks. Suuremate liigsete kilode puhul õnnestub selle abil võtta see ühekohaline arv protsentides ja siis enamasti langus peatub või hakkab isegi tagasi tulema. See lihtsalt ei ole nii lihtne, et anname vähem kaloreid - kõik saab korda. Samal põhjusel ongi sellest kaalulangetusest saanud majandusharu, et näljutamisel põhinevad dieedid annavad tänapäeval lühiajalist efekti ja see efekt on väike. Ja tasakaalust väljas kortisooli puhul (stressihormoon) võib efekt olla täitsa olematu - inimese elushoiu refleks suunabki iga kalori talletamisele ja igapäevategevuseks ei jäägi suurt midagi - tulemuseks on nõrkus ja halb enesetunne (mis viib motivatsiooni kadumiseni). Ning kaal ei taha kaduda - see hävitab motivatsiooni. Esimesed kilod kaotab inimene enamasti vedeliku arvelt - kui süüakse vähem ja jälgitakse hoolega, kui palju, vähendatakse endale teadmata ka vedeliku tarvet, mis viib aeglase dehüdratsioonini - kuna vesi on suhteliselt raske (raskem kui rasv), siis tundub kaalulangus ka eriti järsk. Või kui lisandub äkiliselt kõva trenn, siis tuleb vedelikukaotus higistamise arvelt, mida sissevõetava vedelikuga ei tasakaalustata.

Olen tähele pannud, et nädal Kevadtormil võtab kaalust 2-3 kilo nagu niuhti. Aga kui hakata süvenema, millest, siis pole asi nii tore. Lihtsalt igapäevaselt ma joon mingi 3 liitrit vett päevas (lisaks toidus leiduvale), seal vett nii vabalt käes pole ja aega ka vähe - piirdun võibolla liitri-teisega. Ja 3-4 päeva peale Kevadtormi on see "kaalukadu" kadunud.

Eks jah, inimesed on erinevad, igaüks peaks leidma ise kõige sobivama lahenduse endale - on see siis lchf, paleo, low carb, low fat, low cal, Vahemere dieet, GI, kaalukirurgia või mis iganes kellegi puhul toimib. Ühtset retsepti ei ole.

Mulle tehti asi selgeks nii, et probleem pole tänapäeval niiväga liigsed kalorid (kuigi ka see on teema), vaid see, et organism ei kontrolli veresuhkrut (ja muud sellega kaasnevat). Ametlik peavoolumeditsiin lähtub meil tänaseni kvantitatiivsetest arusaamadest - kärbime kaloreid ja kõik on korras. Tegelikkuses on protsess palju mitmetahulisem ja rohkemate teguritega kui vähem süüa. Näiteks väiksem füüsiline aktiivsus - aeglasem ainevahetus. Ei saa nii, et kulutad 2 korda vähem kaloreid, sööd 2 korda vähem. Näiteks stressiprobleemid (enamikul täna on) ja kortisooli kõikumine - tavalisest sootuks erinev energia jaotamine. Eri tüüpi toidus on kalorite omastatavus (mitte kõik ei omastata) erinev, samuti omastamise kiirus.

Ma perearstilt küsisin - millega seletada seda, et kuulates kõrvaklappidega 10 minutine lõõgastav seanss väheneb veresuhkur selle ajaga 1-1.5 ühikut? Ei osanud vastata. Ma ise arvaksin, et kortisooli ajel verre aetud suhkur lihtsalt "pandi" tagasi, kust see tuli, kuna selle 10 minutiga kortisooli tase tõenäoliselt langes tunduvalt.

Stress- suhkur verre refleks on looduslik ellujäämise jäänuk - looduses peab stressis isend enamasti võitlema, saaki püüdma jne. Kuna inimühiskonnas seda täna vaja pole, siis töötab see refleks inimesele vastu.

Kapten Trumm kirjutas:Mulle tehti asi selgeks nii, et probleem pole tänapäeval niiväga liigsed kalorid (kuigi ka see on teema), vaid see, et organism ei kontrolli veresuhkrut (ja muud sellega kaasnevat). Ametlik peavoolumeditsiin lähtub meil tänaseni kvantitatiivsetest arusaamadest - kärbime kaloreid ja kõik on korras. Tegelikkuses on protsess palju mitmetahulisem ja rohkemate teguritega kui vähem süüa. Näiteks väiksem füüsiline aktiivsus - aeglasem ainevahetus. Ei saa nii, et kulutad 2 korda vähem kaloreid, sööd 2 korda vähem. Näiteks stressiprobleemid (enamikul täna on) ja kortisooli kõikumine - tavalisest sootuks erinev energia jaotamine. Eri tüüpi toidus on kalorite omastatavus (mitte kõik ei omastata) erinev, samuti omastamise kiirus.

See on nii armas, et kõik mis omale mittesobiv tundub tembeldada "peavoolumeditsiiniks" ja hakata tugitoolist õpetama neid, kes on seda ka päriselt õppinud, teevad päriselt selleteemalist teadustööd vastavalt päris teadusuuringutele esitatatavatele nõuetele jne. jne.

Toitumisteemades on tõepoolest üldse palju küsitavusi ja vasturääkivusi erinevate teooriate vahel.

Mul tekkis selline küsimus, et mis põhjusel tarbib akf Kapten Trumm 3 l vett päevas lisaks toiduga saadavale veele? Mitte, et mul sel teemal mingit ütlemist või kobisemist peaks olema - kui mees soovib juua 3 l vett päevas, siis olgu nii, aga olen kuulnud, et liigne veejoomine võib koormata
neere ja südant ning vajalikke mineraalaineid/mikroelemente organismist välja viia? Kas keegi tervishoiutöötajatest on soovitanud?

Kapten Trumm kirjutas:Miskipärast arvan, et 3000 kcal paleolaadne menüü panustab märksa vähem inimese pekipolstri kasvu kui 2000 kcal low-cal (süsinikujalajälg!) menüü. Siin hakkavad mängima pisiasjad nagu kalorite vabanemise tempo, millise aine kujul need kalorid tulevad jne jne jne.

See jne jne jne ei anna tulemuseks, et "paleolaadse menüü" puhul kulub ainevahetuseks nii palju rohkem energiat, et organism saab kokkuvõttes üle kolmandiku võrra vähem.

See on nii armas, et kõik mis omale mittesobiv tundub tembeldada "peavoolumeditsiiniks" ja hakata tugitoolist õpetama neid, kes on seda ka päriselt õppinud, teevad päriselt selleteemalist teadustööd vastavalt päris teadusuuringutele esitatatavatele nõuetele jne. jne.

Niipalju võiks siin vaieldes ikka teada, et moodsad suunad on idee küllastunud (st enamasti loomsete) rasvade tervistkahjustavast mõjust juba aastaid tagasi jamaks tunnistanud. Seal allikas räägitakse ka kolesteroolist ja südametervisest - ka kolesteroolitasemel ja rasvade tarbimisel on kaunikesti udune seos, pigem arvatakse, et liigset kolesterooli põhjustab üldsegi liigne veresuhkur (nende sööstud käivad koos) ja üllatus-üllatus - kolesteroolitaseme tõusu taga võivad olla üldsegi "tervislikud" süsivesikutest tooted ja suutmatus oma veresuhkru taset kontrollida.

Väike lihtne näide - minge oste endale paar tükki jahutatud seasüdant ja uurige. Siga ei söö üldiselt liha ega loomseid rasvu, vaid talle farmis topitakse ette peaasjalikult süsikaid (teravili). Sea südame kodadest leiate enamasti räiged kolesterooli lärakad (selline tumelilla natuke rasva meenutav ollus). Milles kühvel?

Z03 kirjutas:Toitumisteemades on tõepoolest üldse palju küsitavusi ja vasturääkivusi erinevate teooriate vahel.

Mul tekkis selline küsimus, et mis põhjusel tarbib akf Kapten Trumm 3 l vett päevas lisaks toiduga saadavale veele? Mitte, et mul sel teemal mingit ütlemist või kobisemist peaks olema - kui mees soovib juua 3 l vett päevas, siis olgu nii, aga olen kuulnud, et liigne veejoomine võib koormata
neere ja südant ning vajalikke mineraalaineid/mikroelemente organismist välja viia? Kas keegi tervishoiutöötajatest on soovitanud?

Organismi veevajadus on 30 milliliitrit (grammi) 1 kg kehakaalu kohta. Kuna ma olen üle 100 kg mees ja ei söö kuigi palju suure veesisaldusega asju, siis tuleb antud vesi lihtsalt ära juua. Ma nt lõuna ajal ei söö suppi, sest 99% pakutavates suppidest on kõva lisatud suhkruga ja ise keetmiseks pole eriti aega.
Seejuures proovides näib olevat vahe, kas juua Tallinna kraanivett (keemiselt töödeldud) või mineraalvett. Tallinna kraanivesi ajab massiivselt urineerima, Värska või Borjomi mineraalvesi aga mitte. Mineraalveega tuleb aga olla ses mõttes ettevaatlik, et nende peamine "mineraal" on NaCl ehk keedusool ja seda sisaldub ühes pudelis grammidena mõõdetavalt. Ehk siis kui jood päevas kaks 1,5l Värska Originaali, söögi sisse soola ei pane. Liigne sool tõstab vererõhku.

See jne jne jne ei anna tulemuseks, et "paleolaadse menüü" puhul kulub ainevahetuseks nii palju rohkem energiat, et organism saab kokkuvõttes üle kolmandiku võrra vähem.

Päris kolmandik see vahe (kui võtta arvesse absoluutne toidu seedimise energiakulu) ei ole, kuid nt valkude "omatarve" on süsivesikute omast poole suurem. Üllatuslikult rasval on see umbes süsikate sarnane. Seega taolise dieedi iva on ikkagi valgud, mitte rasvad. Lisaks on kindlaks tehtud, et valkude seedimisprotsess on rasvade omast ka aeglasem, mis hoiab kõhu kauem täis.

Kapten Trumm kirjutas:

See on nii armas, et kõik mis omale mittesobiv tundub tembeldada "peavoolumeditsiiniks" ja hakata tugitoolist õpetama neid, kes on seda ka päriselt õppinud, teevad päriselt selleteemalist teadustööd vastavalt päris teadusuuringutele esitatatavatele nõuetele jne. jne.

Niipalju võiks siin vaieldes ikka teada, et moodsad suunad on idee küllastunud (st enamasti loomsete) rasvade tervistkahjustavast mõjust juba aastaid tagasi jamaks tunnistanud. Seal allikas räägitakse ka kolesteroolist ja südametervisest - ka kolesteroolitasemel ja rasvade tarbimisel on kaunikesti udune seos, pigem arvatakse, et liigset kolesterooli põhjustab üldsegi liigne veresuhkur (nende sööstud käivad koos) ja üllatus-üllatus - kolesteroolitaseme tõusu taga võivad olla üldsegi "tervislikud" süsivesikutest tooted ja suutmatus oma veresuhkru taset kontrollida.

Saaks äkki ka mingeid allikaviiteid, uuringutulemusi jne.?

Kapten Trumm kirjutas:

See jne jne jne ei anna tulemuseks, et "paleolaadse menüü" puhul kulub ainevahetuseks nii palju rohkem energiat, et organism saab kokkuvõttes üle kolmandiku võrra vähem.

Päris kolmandik see vahe (kui võtta arvesse absoluutne toidu seedimise energiakulu) ei ole, kuid nt valkude "omatarve" on süsivesikute omast poole suurem. Üllatuslikult rasval on see umbes süsikate sarnane. Seega taolise dieedi iva on ikkagi valgud, mitte rasvad. Lisaks on kindlaks tehtud, et valkude seedimisprotsess on rasvade omast ka aeglasem, mis hoiab kõhu kauem täis.

Palun viidet.

Kapten Trumm kirjutas: Organismi veevajadus on 30 milliliitrit (grammi) 1 kg kehakaalu kohta. Kuna ma olen üle 100 kg mees ja ei söö kuigi palju suure veesisaldusega asju, siis tuleb antud vesi lihtsalt ära juua. Ma nt lõuna ajal ei söö suppi, sest 99% pakutavates suppidest on kõva lisatud suhkruga ja ise keetmiseks pole eriti aega.
Seejuures proovides näib olevat vahe, kas juua Tallinna kraanivett (keemiselt töödeldud) või mineraalvett. Tallinna kraanivesi ajab massiivselt urineerima, Värska või Borjomi mineraalvesi aga mitte. Mineraalveega tuleb aga olla ses mõttes ettevaatlik, et nende peamine "mineraal" on NaCl ehk keedusool ja seda sisaldub ühes pudelis grammidena mõõdetavalt. Ehk siis kui jood päevas kaks 1,5l Värska Originaali, söögi sisse soola ei pane. Liigne sool tõstab vererõhku.

Kust sa seda suppide suhkrusisaldust võtad???
Värska Originaal kah vähemalt tootja lehe järgi ei sisalda NaCl grammigi. Borjomi kah mitte.