Tähelepanek võimalikult paljute võimalikult kiirest testimisest ja vajalikest meetmetest.
Borja kirjutas:Veel üks tänahommikune suurepärane ajakirjanduslik uurimus - natuke nagu ood inimlikule lollusele kohe..
„Võtsin kohe ühendust terviseametiga: kas võin Tallinna sõita? Öeldi, et kui püsin kogu reisi aja autos, praamil ega kuskil mujal välja ei tule, siis vahet pole, kus ma karantiinis olen. Sama rääkis mulle ka haigla nakkusarst – võin tulla, kui autos püsin.“
http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopi ... 52#p611652
ERR 14.03.2020 15:15 kirjutas:Kuressaare haigla kiirabil oli laupäeva hommikul koroonaviiruse proovide võtmisel umbes 36 tunnine järjekord, mistõttu otsustas haigla juhtkond, et need, kes olid häirekeskuse kaudu ootel, saavad testi teha ka haigla ees parklas otse autost.
Kuna inimeste mure oma tevise suhtes on suur, siis moodustus kohati prooviandjate autodest lausa järjekord.
https://www.err.ee/1064010/galerii-kure ... -testimise
Kuressaare haigla ravijuht Edward Laane kinnitas, et paar päeva korraldatud drive-in testimine haigla juures oli väga tõhus ja leevendas kiirabi tööd.
"See oli väga efektiivne ja õigustas ennast," kinnitas Laane drive-in testimise kasu. Laane ütles "Ringvaatele" antud intervjuus, et drive-in testimine haigla parklas praegu enam ei tööta, kuna järgida tuleb terviseameti korraldust. Laane selgitas, et niisugune testimise viis oli tõhus sellepärast, et proovide võtmise järjekord oli 36 tunni pikkune ning kiirabi ei oleks suutnud seda enam hallata.
Lisaks on kiirabi väljakutsed kulukamad, eelkõige materjalikulu mõttes, sest kiirabitöötajad pidid iga kord näiteks kaitseülikonda vahetama.
"Ta tegelikult õigustas küll ennast ja järjekorra saime ära likvideeritud," sõnas ravijuht.
Laane ütles, et alluda tuleb terviseameti korraldustele. "Seetõttu praegu võtame proove nagu terviseamet lubab. Drive-ini hetkel ei ole. Kui patsient teeb kodukutse, siis kiirabi hindab sedad. Kui patsient tuleb oma sümptomitega triaaži, siis seda hindab valvepersonal, kas ta võtab koroonaproovi või mitte. Seda ütlen kindlasti, et teada saamiseks, kas mul on koroona või ei ole, sellist tegevust me ei tee," selgitas ta.
http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopi ... 29#p611529
*
Kohe algusest peale räägiti meil, et tegemist on n.ö. "tavalise gripiviirusega" ja sellesse tuleb ka niiviisi suhtuda.
Terviseamet ja EV valitsus suhtuski sellesse umbes samamoodi, nagu A/H1N1 pandeemiasse ("seagripp") 2009 aastal.
Kui natuke uurida ja süveneda 2009 aasta tegemistesse, seisukohtadesse ja järeldustesse mis tehti (ehk kas õpiti ja mida õpiti), siis pole selles mingit kahtlust.
Seda materjali on palju ja ainult mõned iseloomulikumad viited 2009 kohta
11. juuni 2009, 18:03
WHO kuulutas välja seagripipandeemia
Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) kuulutas täna ametlikult välja uue gripi A/H1N1 pandeemia, tõstes ohutaseme kõrgeimale - kuuendale pügalale....
...Eesti sotsiaalministeeriumi kinnitusel koguneb homme kriisireguleerimismeeskond, et anda hinnang muutunud olukorrale ja kokku leppida edasises tegevuses.
11. juuni seisuga on Eestis kinnitatud neli uue gripiviiruse poolt põhjustatud haigusjuhtu.
2009 juunist septembrini registreeriti Eestis 95 haigusjuhtu ja kõik need olid sisse toodud.
Siseriiklikku nakatumist ja levikut ei toimunud. Novembri alguses aga hakkas nakatunute arv kiires tempos kasvama. Päästerõngaks, mis lõpuks suuremale levikule piiri pani, oli detsembri keskel saabunud vaktsiin ja vaktsineerimiste tegemine (esimeses laines 15.12.2009-06.04.2010 vaktsineeriti 16860 riskirühma inimest ja 18012 mitte riskirühma kuuluvat inimest) ehk, et siseriikliku nakkuse levimise ja vaktsineerimiste alguse vahe oli natukene üle ühe kuu. Samal ajal ei olnud A/H1N1 nii nakkav ja levik nii kiire, kui SARS-CoV-2 ja COVID-19 puhul praegu tundub. Ehk, et ilmselgelt on pandud puusse SARS-CoV-2 ja COVID-19 ohtlikkusele ja selle ohjeldamise võimekusele hinnangute andmisel (loe: kõike ei olnud vaja kohvipaksu pealt ennustada, sest IMHO oli meil piisavalt aega õppida ja teha järeldusi teistes riikides toimuva baasil). Seega see ei ole täies ulatuses "tagantjärele tarkus".

Toonane Terviseameti kommunikatsiooninõunik Iiris Saluri on pannud 2009 A/H1N1 teemal Eestit puudutava kohta kokku järgmise info- või õppematerjali:
http://archimedes.ee/wp-content/uploads ... Saluri.pdf
Sealt on näha esiteks, et "paanikat hakati ajakirjanduses külvama" 2009 novembri algusest alates, kui toimus plahvatuslik nakatunute arvu tõus koos siseriikliku nakkuse algusega ja see lõppes vaktsiini saabumise algusega samal ajal ning teiseks, et Terviseamet on teinud sellest omad järeldused "alusetu paanika ohjeldamiseks ja sellele reageerimiseks" edaspidi.
Gripivaktsiin meediasurvel
Iiris Saluri Terviseamet 11.11.2011
Seagripi kronoloogia
* Esimesed haigusjuhud Mehhikos aprillis 2009
* 29. mai - esimene haigusjuht Eestis
* 11. juuni - WHO kuulutab välja pandeemia
* Kuni oktoobrini lisandusid Eestis üksikud haigusjuhud
* 23. november – esimene seagripi surm Eestis
* 14. detsember – saabus vaktsiin
Valik paanikat konstrueerivatest pealkirjadest
09.11.2009 Läti: seagripp pole ohtlikum kui tavaline gripp
09.11.2009Lapimaal suri kaks inimest seagrippi
09.11.2009Lõuna-Soomes on sadade meetrite pikkused vaktsiinijärjekorrad
09.11.2009Reaalkoolis avastati esimene seagripijuhtum
09.11.2009 Euroopas võib ekspertide sõnul seagrippi surra 40 000 inimest
10.11.2009 Uus gripp jõudis Tartu eralasteaeda
10.11.2009 Maxima vaktsineerib gripi vastu kõik töötajad
11.11.2009 Saku koolipoiss haigestus seagrippi
11.11.2009 Sakslanna suri seagrippi paar tundi pärast sünnitust
11.11.2009 Ärevile aetud inimesed ei tea, kui ohtlikuks seagrippi pidada
12.11.2009 Seagripp viis Eesti koondise ründaja haiglasse
13.11.2009 Lennuvälja soojuskaamera annab gripihaige üles
14.11.2009 Seagripp näitab peagi uut palet
Eiris Teeveere (ÕL, 23.10) :“Ajal kui Soome tervishoiuministeerium on asunud riigis levima hakanud seagripiga aktiivsesse võitlusesse, pole Eesti vaktsiini veel tellinudki.”
Sander Silm (ÕL,30.10): „Vaktsiiniäri on ravimitootjatele miljardiäri ja ma ei eeldagi, et Eestil peaks olema meeletud vaktsiinivarud ja valmisolek kõiki inimesi vaktsineerida. Kuid samas tekitab teadmine, et Eesti pole suuremaks gripiepideemiaks üldse valmis, pisut õõva.”
Silja Paavle (PM, 06.11)„Tundub, et kuna Eestis pole ammu nii ulatuslikku haigestumise ohtu olnud, peidetakse ülalpool pea liiva alla ja loodetakse, et ehk meil nii hullusti ei lähe nagu naabritel. Aga kui läheb?
Arstide Liidu avaldus (07.11):“Kuna haigestumise vastu on olemas tõhusat kaitset pakkuv vaktsiin, näitab selle tellimisega hilinemine kas ministeeriumi tegevuse ebakompetentsust või hoolimatust rahva tervise suhtes.”
Alo Lõhmus (PM,18.11): Eesti loobus säästmise nimel seagripi vaktsiini eeltellimusest. “Kui kaugele võib riskikalkulatsioonidega minna?”
Juhtkiri (PM, 25.11)“Kodanikul jääb vägisi mulje, et riigile loota ei saa”
Juhtkiri (EPL, 26.11): Eesti reaktsioon seagripile sarnaneb reaktsiooniga majanduskriisile - selleks on ootamine. Nüüd ootame me vaktsiini.
KUKU raadio Keskpäevatund
14. nov – Priit Hõbemägi: „ ... kas sotsiaalminister Pevkuril on head nõuandjad, kes saavad aru, et seagripp on hüsteeria, /.../ või pole Eestil tõesti seda raha.”
21. nov – Rein Kilk: vaktsiinide puudumise kohta- „tegemist on tavalise käpardlikkusega sotsiaalministeeriumis“
VAKTSIIN ON, VAKTSINEERIJAID MITTE
•Anvar Samost (Olukorrast riigis,10.01.10) - «Inimeste huvi selle vaktsiini vastu on olnud paljuväiksem, kui sellest paanikatekitamisest oleks võinud arvata»
•Neeme Korv (PM, 16.01) – “Ning paanika? Ei tekitanud seda seegi kord sõnumi saatjad, vaid selle vastuvõtjad.“
•Põhjarannik (07.01)“ Enamik inimesi kardab vaktsiini peaaegu sama palju kui seagrippi.“
2018 räägib Terviseameti kommunikatsiooninõunik Iiris Saluri, et
Tänavu on gripitüsistustesse surnud 94 inimest. Nii suure surnute arvuga gripihooaeg oli Terviseameti kommunikatsiooninõuniku Iiris Saluri sõnul Eesti jaoks erakordne. Seda nii surmade, haiglaravi vajanute kui ka intensiivravi vajanute arvu poolest.
Seni on tema kinnitusel Eesti jaoks gripist rääkides niiöelda indikaator-aasta olnud gripipandeemia aasta 2009/2010 hooajal. Siis võeti tavapärasest enam gripianalüüse, kuid surmade arv jäi pidama 21 juhu juurde. "Sellest edasi on teinud terviseamet järjepidevat teavitustööd elanikkonna teadlikkuse tõstmise nimel," sõnab Saluri ja toonitab, et gripp on ohtlik ja raskete tagajärgedega haigus.
Ta nendib siiski, et seekordne surmade arv on siiski Eesti kohta erakordne. "Tegelikult tuleb seda vaadata kontekstis, sest hooajal tõusis tublisti ka gripi tõttu haiglaravi vajanute ning intensiivravi vajanute arv," täpsustab ta.
Iiris Saluri sõnul vajab analüüsi ka haiglasse jõudmise aeg ehk kui pikalt inimene eelnevalt kodus või hooldekodus haigena viibis jne. Tema kinnitusel on vastav analüüs juba plaanis, kuid selle valmimise täpset aega lubada ei julge.
Iiris Saluri märgib ka, et kuna teadaolevalt ei olnud ükski gripist tingitud tüsistuste tõttu elust lahkunud inimene gripi vastu vaktsineeritud, siis tuleb sellele teemale suuremat tähelepanu pöörata. "Seni, kuni vaktsineerimise kompensatsioonimehhanismi ei ole ehk vaktsineerimise eest maksab igaüks ise, pole muud teha, kui jätkata elanikkonna teadlikkuse suurendamisega," rõhutab ta vaktsineerimise vajalikkust.
Siit joonistub IMHO välja teine valearvestus - loodeti ilmselt, et enne kui meil siin asi väga kriitiliseks läheb jõutakse välja töötada pädev vaktsiin ja teema vaibub nagu 2009/2010 A/H1N1 puhul.
Aga siit joonistub välja veel ka see, et "rahvas ongi paanikas" nii kaua, kuniks pole pädevaid ravimeid ega vaktsiine ja see "paanika" ei lõpegi enne, kui need välja töötatakse. Ja õnnetuseks jääb nüüd siseriikliku epideemilise puhangu ning vaktsiini ja ravimte turule tulemise vahele enam mitte üks kuu, nagu 2009, vaid
kõige optimistlikumate ennustuste kohaselt 8-9 kuud.
Ja kolmas valearvestus joonistub välja siit
Viroloogid: koroonaviiruse vaktsiini loomine on lihtne, kuid ilmselt tulutu
28.JAANUAR.2020
Uue koroonaviiruse vastu vaktsiinikandidaadi loomine on suhteliselt lihtne ja selleks kulub ilmselt vaid paar kuud. Haiguspuhang võib vaibuda aga ammu enne vaktsiini ohutuses veendumist, leiavad viroloogid ja soovitavad mõelda haiguse vastu kaitse otsimisel seniselt laiemalt.
"Koroonaviiruse vaktsiini tegemist on harjutatud juba mõnda aega. Tehnoloogiat pole vaja välja mõelda, sest see on olemas. Inimesed teavad täpselt, kas ja kuidas mida teha ehk see on praegu koolipoisi ülesanne. Sellega ei saa midagi suurt viltu minna," leidis Andres Merits, Tartu Ülikooli rakendusviroloogia professor.
Merits tõi välja, et Hiinast alguse saanud koroonaviirus sarnaneb MERS-ile. Tapva viiruse vastu vaktsiiniplatvormi loomisega tegi mõne aasta eest algust rahvusvaheline koalitsioon CEPI. Inimesi uue viiruse eest kaitsva vaktsiini loomise kiirendamiseks rahastab see praegu kolme projekti. USA riiklike tervishoiuinstituutide ja biotehnoloogia ettevõtte Moderna ühistöös valmivat vaktsiini hakatakse plaani järgi tootma juba selle aasta maiks.
"Optimistliku ennustuse kohaselt jõuame nende (vaktsiinide) katsetamiseni kolme kuuga. Kui see juhtub, lööb see ajaloos uue rekordi. Seda pole juhtunud varem ühegi teise viirusega," sõnas Linfa Wang. Singapuris asuva Duke-NUSi Meditsiinikoolis koroonaviirustele keskenduv viroloog nentis samas, et tõenäoliselt tuleb teha selle käiku laskmisel teatavaid järeleandmisi ja seda hoolikalt kaaluda.......
https://novaator.err.ee/1028834/viroloo ... elt-tulutu