www.militaar.net

Naljaga pooleks on Holland näiteks seda kohustust meie suunal ikka suure hoolega täitnud.

Jah ja Saksamaa mitte sugugi vähem.
Mõnedel seltsimeestel on vist haugi mälu.

Sellest haugi mälust...mulle ei tule küll meelde, millal täpsemalt need hollandlased lahingumasinate eest enam raha ei tahtnud ja need meile toetusena üle andsid... .

Mul on jäänud mulje, et Trumpi juttu vähemalt ameerikas ei võeta enam tõsiselt, sest ta valetab lihtsalt nii palju. Kuna ta jättis NATO kohtumisel välja selle lõigu, kus ta toetas 5ndat artiklit ja tuli välja, et see siiski pidi olema kõnes sees, siis ilmselt tema ei ole tegelikult eriti huvitatud sellest asjast. Nüüd siis muutis ta meelt, sest osad nõunikud suutsid talle selgeks teha, et see on tähtis. Ta jtt muutub vastavalt vajadusele ja seega pole ta usutav. Kuna Trump pole usaldusväärne, siis kahjuks pole ka usa lubadused usaldusväärsed ja see nõrgestab heidutust.

Nii et loodame, et 4 aasta pärast saab usa uue presidendi, kes on usaldusväärne. See isegi võib juhtuda varem, sest kuna Trump ei suuda oma suud või näppe taltsutada, siis ta on tekitanud järjest ja järjest skandaale ning võib juhtuda, et ta kaotab ka oma partei usalduse ning ta võetakse maha presidendi kohalt.

Igatahes meie jaoks on ta ohtlik usa presidendina.

Sellest haugi mälust...mulle ei tule küll meelde, millal täpsemalt need hollandlased lahingumasinate eest enam raha ei tahtnud ja need meile toetusena üle andsid... .

Oleme neilt saanud ka Pasisid ja logistika sõidukeid. Lisaks panustavad nad baltikumi kaitsesse oma väekontingendiga. Vähemalt on Hollandi puhul arusaadav, miks nende kaitsekulutused on nii väikesed nagu nad on - rahvusriigina pole neil lihtsalt vaja mingit tõsist sõjaväge, sest puudub otsene oht. Lätlastel sellist vabandust ei leia.

Aaa...et siis Pasid ja logistikasõidukid saime toetusena NATO piiririigiks olemise eest ega pidanud nende eest toona turuhinda maksma...mälu on mul vanusega naa kehvaks jääbud...

Sellest haugi mälust...mulle ei tule küll meelde, millal täpsemalt need hollandlased lahingumasinate eest enam raha ei tahtnud ja need meile toetusena üle andsid... .

Selle kohta on ju öeldud - Eesti käitus riigina.
Kuskil varasemalt on juttu olnud, et kamina tasemel on otsustatud, et "käitume riigina" ja mingeid relvastusabisid, kui need ei sisalda just uusi asju (tavaliselt ei sisalda) me vastu ei võta.
Vaadates nt Iisraeli tegemisi sel teemal, siis just korralikule relvastusabile tulekski rõhuda.

Järelturult teise või kolmanda ringi varustuse ostmist riikliku toetusena käsitlemine on muidugi eriti ossilik. Seda olukorras, kus reaalne poliitiline toetus roteerivate liitlasvägede näol on juba päriselt olemas ja ka Ameerika ehitab siin päris vingelt. Sellist võimalust, et Eestit mingi reaalse teoga toetada, tuleb aga rohkem müüa, vastutasuks saame anda nendele liitlastest patustajatele näiteks aastase indulgentsi sellel 2% okkalisel teel. Moskva ei lükanud ju samuti NLiidu piiride kaitsmist liiduvabariikide või artiklite õlgadele?

http://edition.cnn.com/2015/11/11/polit ... index.html

Küsimus näib olevat ikkagi suutlikkuses Kapitooliumi ja Valge Maja ust kraapida ja võimes alla suruda kihku "riigina käituda".
Eriti drastiline on vahe Iisraeli ja ülal vasemal oleva kirbu kaka suuruse sümboli vahel, kuhu on kirjutatud "Estonia 52,4 M".
Näiteks Gruusia saadu on meie omast ühe nulli jagu suurem.

Antud andmete põhjal võib resümeerida (kurvalt), et antud võimalused pole meil veel kaugeltki ammendatud.

Gruusia sai nii palju ilmselgetel geopoliitilistel kaalutlustel. Meil ei olnud millalgi võimalik saada nii palju abi, kui sai Gruusia - ja Jumalale tänu.

Ohjah, tuleb kergendatult ohata, et neid Kreeka 400 Abrams tanki meile siia pole tassitud.

Probleem on lühidalt ikkagi selles, et Saksamaad Nato 2% ei koti, küll kotib teda näiteks Nord-Stream 2, mis Eesti ametnike sõnul ei lahenda mitte ühtegi Euroopa probleemi, küll aga tekitab neid veelgi juurde. Kuna Euroopa on ikkagi tsiviliseeritud siis tuleb leida mingi modus vivendi, et ka kaotajad oleksid õnnelikud.

Ma arvan, et Saksamaa 2%-le on vastaseid mujalgi kui Saksamaal endal.
Näiteks Prantsusmaal, ajalooline mälu.

Asi nimelt selles, et 2% SKP-st saab Saksamaast maailmas teine militaarkulutaja (USA järel).
Põhjusel, et Saksa majandus on Briti omast hulga suurem.
2% korral võib Saksamaa endale ilmselt lubada juba tuumarelvi ja nt aatomiallveelaevu.
Vähe väiksema raha eest on need ju GB-l ja FRA-l olemas.

Teaduslik-tehnilise potentsiaali mõttes on Saksamaa nn near-nuclear country (kelle tööstus-teaduspotentsiaal lubab tuumarelva luua mõne aastaga).

Kapten Trumm kirjutas:Asi nimelt selles, et 2% SKP-st saab Saksamaast maailmas teine militaarkulutaja (USA järel).

Wikipedia järgi mitte ja ka niisama väga ei usuks, et nad Hiinast mööda lähevad kulutustelt:
____Kaitsekulud miljardit $_____% SKP'st
1 United States___611.2___3.3
2 China_________ 215.7___1.9
3 Russia__________69.2___5.3
4 Saudi Arabia_____63.7___10
5 India___________55.9___2.5
6 France__________55.7___2.3
7 United Kingdom__48.3___1.9
8 Japan___________46.1___1.0
9 Germany________41.1___1.2
https://en.wikipedia.org/wiki/List_of_c ... penditures

Edit: 2% Saksamaa SKP'st oleks siis kuskil 68 miljardi dollari kandis.

Olukorras, kus Saksamaal on aktiivsed 244 MBT ning kogu sõjavägi väga armetus olukorras, võtab ka 2% juures SKT-st vähegi normaalsele tasemele jõudmine aega. Mingit ohtlikku hüpet Euroopas täielikult domineerivaks jõuks nüüd sellega ei saavuta kindlasti mitte kuigi kiiresti. Arvestada tuleb ka, et olukorra rahunemisel kipub Saksamaa esimesena kulusid kärpima, mistõttu võib see finantseerimise suurenemine üürikeseks jääda. Aga et sellel Saksa kaitsekulude 2% tasemel on Euroopas olulisi vastaseid (sh Saksamaa enda vasakpoolsete seas), on ka õige. Samas külma sõja ajal olid Lääne-Saksa kaitsekulud 2,5% SKT-st ja sellest teised liitlased ohtu ei näinud.

Ups, minu sõnastuse viga, mõeldud oli "valges ilmas teine militaarkulutaja USA järel".
2% Saksamaa SKP-st 2016. a oli ca 70 miljardit dollarit.
Mina olen seda usku, et Saksamaa peab olema Euroopas tugev, siis kaob ka tänane sõltuvus USA-Briti tuultest (Trumpi tegevus ja Brexit).