www.militaar.net

AMvA kirjutas:Akf Kriku võiks osutada, millistelt eelarve ridadelt see raha peaks tulema. See Excel on vabalt saadaval ja päris põhjalikult lahti kirjutatud, ei tohiks raske olla, kui nii veendunud seisukoht on.

Kui ma ütlen "ülejäänud eelarve", siis ma nii mõtlengi: kogu ülejäänud eelarve. Ülejäänut eelarvet kärbitagu minu poolest proportsionaalselt.

Laanet lükkab kaitsekulude kärpimise ümber:

Laanet lükkab «Taunin ühemõtteliselt hirmutavaid valejutte kaitsekulude vähendamisest ja NATO kohtustuste mittetäitmisest. Need kahjustavad Eesti mainet ja on vastutustundetud. Neljapäeval valitsuses kinnitatava riigi uue eelarvestrateegia kohaselt kaitsekulutused suurenevad,» ütles Laanet.

Tema sõnul on absoluutselt valed ja vastutustundetud igasugused pahatahtlikud spekulatsioonid ja väited, nagu see koalitsioon vähendaks kaitsekulutusi või on otsustanud loobuda NATO ees võetud kohustusest eraldada riigikaitsele vähemalt kaks protsenti rahvuslikust koguproduktist.

«Ma kinnitan – Eesti jääb nüüd ja edaspidi täitma oma kohustust NATO ees, et meie kaitsekulutused on riigieelarves vähemalt kaks protsenti SKPst. Sellele lisandub kaitseinvesteeringute programm, samuti liitlaste vastuvõtu kohustused,» toonitas Laanet.

https://www.postimees.ee/7235377/kaitse ... htlik-vale

Praegu on ta küll ise süüdi nende "hirmutavate valejuttude" tekitamises

Kapten Trumm kirjutas:Riigikaitse paistabki jätkuvalt olevat RE üks nõrgemaid teemasid - osatakse vaid 2% mantrat korrutada

Eks see, et kui kaua püsib Eesti võlavaba, kui ülejäänud EL on kaelani võlgades, on täitsa huvitav küsimus. Esimese asjana jooksevad meilt paremad töötajad minema (sinna kus laenuga tehakse neile parem elu + teiste nagunii parem elujärg).

Üks kunagi valitsuses olnud partei lubas kah valimiste ajal suure suuga kaitsekulude tõstmist, tegelikkuses tuli välja, et soovitakse hoida sama 2% taset ja isegi kärpida võrreldes eelneva perioodiga.

Eesti ei ole enam võlavaba - hetkel valitsemissektori võlg üle 18% SKP-st https://www.stat.ee/et/uudised/eesti-valitsemissektori-volg-20-aasta-korgeimal-tasemel

Pension on niikuinii vastavalt seadusele indekseeritud, keskerakonda paneb sinna siis 7 eurot (nagu eelmine kord) juurde ja kireb suurest tõusust. See 7 eurot väga kaitseeelarvet ei päästa.

Khm.
See ON juba läinud meile maksma palju rohkem kui kaitse-eelarve kärbe ning tõus jätkub ka edaspidi.

Puhtalt pensioni indekseerimine 2021. aastal läheb riigile maksma 23,7 miljonit eurot. Kui lisada erakorraline pensionitõus (16 eurot), rahvapensioni tõus 30 euro võrra ning laste eest makstav lisaraha, on kulu kokku 83,8 miljonit eurot.

https://www.err.ee/1608119188/pension-t ... euro-vorra
Lisaks:
https://www.err.ee/983854/valitsus-soov ... 608-eurole

7 eurot kasvu tähendab ca 27 miljonit eurot. See on üle 4% kaitse-eelarvest. Kärpe suuruseks on arvestatud 5,2%.

Kriku kirjutas:

AMvA kirjutas:Akf Kriku võiks osutada, millistelt eelarve ridadelt see raha peaks tulema. See Excel on vabalt saadaval ja päris põhjalikult lahti kirjutatud, ei tohiks raske olla, kui nii veendunud seisukoht on.

Kui ma ütlen "ülejäänud eelarve", siis ma nii mõtlengi: kogu ülejäänud eelarve. Ülejäänut eelarvet kärbitagu minu poolest proportsionaalselt.

Vaata, selles ülejäänud eelarves on suurem osa ridadest muude seadustega paika pandud, seega lihtsalt kärpimisega proportsionaalselt ei tule midagi välja. Tuleb kas hakata seadusi muutma või jääb kärpimiseks vaid väga väike osa eelarveridadest.

Nii palju kui ma Laanetit vaadata suutsin, siis sain aru, et kaitseelarve absoluutnumbrites võrreldes küll suureneb aga esialgsest plaanist märksa vähem. (Vist 20 miljonit vähem?) Põhiline, et 2% täis oleks. Aga ta argumenteeris nii kehvasti, et panin üsna varsti teleka kinni.

nimetu kirjutas:

Pension on niikuinii vastavalt seadusele indekseeritud, keskerakonda paneb sinna siis 7 eurot (nagu eelmine kord) juurde ja kireb suurest tõusust. See 7 eurot väga kaitseeelarvet ei päästa.

Khm.
See ON juba läinud meile maksma palju rohkem kui kaitse-eelarve kärbe ning tõus jätkub ka edaspidi.

Puhtalt pensioni indekseerimine 2021. aastal läheb riigile maksma 23,7 miljonit eurot. Kui lisada erakorraline pensionitõus (16 eurot), rahvapensioni tõus 30 euro võrra ning laste eest makstav lisaraha, on kulu kokku 83,8 miljonit eurot.

https://www.err.ee/1608119188/pension-t ... euro-vorra
Lisaks:
https://www.err.ee/983854/valitsus-soov ... 608-eurole

Üritaks sealt selle laste eest makstava lisaraha välja võtta, siis saaks õige summa.
Kui me hakkame kaitseeelarvet lastele eelistama, siis nagu ma varem ütlesin pole enam kedagi kaitsta selle suureärase Kaitseväega peale vene viienda kolonni, kes ei liigu siit kuskle.

AMvA kirjutas:Vaata, selles ülejäänud eelarves on suurem osa ridadest muude seadustega paika pandud, seega lihtsalt kärpimisega proportsionaalselt ei tule midagi välja. Tuleb kas hakata seadusi muutma või jääb kärpimiseks vaid väga väike osa eelarveridadest.

Need, kes kõigi valdkondade kärpimist jutlustavad, on ikka reformierakondlased, nii et kirjuta neile.

Puhtalt pensioni indekseerimine 2021. aastal läheb riigile maksma 23,7 miljonit eurot. Kui lisada erakorraline pensionitõus (16 eurot), rahvapensioni tõus 30 euro võrra ning laste eest makstav lisaraha, on kulu kokku 83,8 miljonit eurot.

Selle indekseerimise võiks teoorias lõpetada (muuta seadust), kuid sellega tekib 2 praktilist probleemi
1. kui mingi asi on seaduses juba kirjas olnud, siis tingimuste takkajärgi halvemaks muutmine tekitab probleemi nimega "õigustatud ootus", kus õigusvaidluses jääb riik kaotajaks. Võrduks umbes sellega, kui läheks tänaste KV eripensioni saajate pensi kallale. Maksimum, mida teha saaks on see, et X aastast pensioneeruvad enam seda privilegeeritud indekseerimist ei saa (kuidas siin laheneb võrdse kohtlemise probleem, kahjuks ei tea).
2. Eestis on 425 000 pensioni saajat, nii suurte pallidega poliitikut, kes teeks sellisele arvule valijatele taolise liigutuse - meil ei leiduks.



Aga suund on sul "kuum" - st eelarvest moodustavad väga kaaluka osa meil igasugu sotsiaalse iseloomuga raha andmised ja loogika ütleb, et sealt on ka suurim lootus kärpida vajalik summa. Ehk siis - kui me võtaks endale Iisraeli ambitsioonid, siis on vältimatu minna sotsiaalkulude kallale.

Kriku kirjutas:

AMvA kirjutas:Vaata, selles ülejäänud eelarves on suurem osa ridadest muude seadustega paika pandud, seega lihtsalt kärpimisega proportsionaalselt ei tule midagi välja. Tuleb kas hakata seadusi muutma või jääb kärpimiseks vaid väga väike osa eelarveridadest.

Need, kes kõigi valdkondade kärpimist jutlustavad, on ikka reformierakondlased, nii et kirjuta neile.

Nemad vist küll räägivad valitsemiskulude kärpimisest, või ma eksin?

Selle indekseerimise võiks teoorias lõpetada (muuta seadust), kuid sellega tekib 2 praktilist probleemi

Aga suund on sul "kuum" - st eelarvest moodustavad väga kaaluka osa meil igasugu sotsiaalse iseloomuga raha andmised ja loogika ütleb, et sealt on ka suurim lootus kärpida vajalik summa. Ehk siis - kui me võtaks endale Iisraeli ambitsioonid, siis on vältimatu minna sotsiaalkulude kallale.

Küsimus pole ju ainult indekseerimises, vaid tehakse ka ju täiendav pensionitõus, mis tegelikult kataks suuremalt jaolt kaitse-eelarve kärpe.

Üritaks sealt selle laste eest makstava lisaraha välja võtta, siis saaks õige summa.
Kui me hakkame kaitseeelarvet lastele eelistama, siis nagu ma varem ütlesin pole enam kedagi kaitsta selle suureärase Kaitseväega peale vene viienda kolonni, kes ei liigu siit kuskle.

Nii hull see asi ka ei ole. Lisaks lastega seotud sotsiaalkulud eelarves on suht pisike osa (peretoetused).
Enamiku moodustab seal vanaduspension. 400 eurot bruto 400 tuhandele inimesele on ca 2 miljardit eurot aastas.
10% on 200 miljonit nagu naksti.

Samas, kui palju kärpida kannatab, nii et riigi toimimist segama ei hakka? Kärpimisi juba varem ka olnud, kas eelmised kärped siis ei suutnud valitsussektorist õhku välja lasta? Mingi hetk peaks ju piir vastu tulema, et lihtsalt pole kedagi enam lahti lasta.

AMvA kirjutas:

Kriku kirjutas:

AMvA kirjutas:Vaata, selles ülejäänud eelarves on suurem osa ridadest muude seadustega paika pandud, seega lihtsalt kärpimisega proportsionaalselt ei tule midagi välja. Tuleb kas hakata seadusi muutma või jääb kärpimiseks vaid väga väike osa eelarveridadest.

Need, kes kõigi valdkondade kärpimist jutlustavad, on ikka reformierakondlased, nii et kirjuta neile.

Nemad vist küll räägivad valitsemiskulude kärpimisest, või ma eksin?

Pidasin silmas seda avaldust:

«Otsustasime, et kõik ministrid hoiavad oma valitsemisalas kokku tegevuskulusid,» ütles rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus.

https://majandus24.postimees.ee/7230833 ... usid-kokku

See otsus ignoneerib meie geopoliitilisest asendist tingitud ohuhinnangut. Nii lihtne või keeruline see kõik ongi.

Mingi hetk peaks ju piir vastu tulema, et lihtsalt pole kedagi enam lahti lasta.

See piir on tegelikult ammu ületatud. Näiteks PPA personalipuudus on aina süvenev. Ametnikke jätkub, kuid reapolitseinike pole piisavalt ja see puudujääk kasvab.

Tegevuskulud ei ole investeeringud.