www.militaar.net

Sellest statistikast on soomlaste viinaostud juba maha arvatud.
44 pudelit viina keskmise eestlase kohta aastas kallatakse kõrist alla justnimelt siin.
Eestimaalaste poolt.

Huvitav oleks kõrvutada seda 80ndate ENSV statistikaga.

Kapten Trumm kirjutas:Hillart, aga vaata proletaarse viinatarbimise kultuuri tollal ja praegu.
Kolhoosi viinaninast trakamees oli sunnitud varavalgest 14.00-ni tööd tegema ega saanud viina konsumeerida. Viinaraha oli ka vaja ju teenida ning üldiselt päris pudelisse kukkumisel järgnesid karmid sanktsioonid (kuni nt korteri äravõtmiseni). Sestap tuli iiveldsega võideldes natuke tööd teha ja siis võis viina rüüpama hakata. Täna võib tarbimine juba alata 10.00-st ja mingi abiraha ikka saab, millest "palgapäeva" järel nädal aega lakkuda. Ja mingit töösundi ega joodikutest trakamehi peedistavaid ATK inspektoreid täna pole (võibolla 1 konstaabel 50 km raadiuses) Külavahel on näha ikka sellises konditsioonis mehi roolis, et lase olla.

Kuna viinatarbimise periood on pikenenud, kättesaadavus tõusnud kordades ning igasugune sanktsioon sama hea kui puudub - tarbitaksegi rohkem veel.
Eesti viinatarbimise statistika on täna selline, et iga eestimaalane sülelapsed ja raugad kaasa arvatud peab korra nädalas ennast pildituks jooma.
Ja kuna vähemalt pooled tegelikult ei joo, siis ülejäänud pool peab keskmise vajalikul tasemel olekuks permanentses joobes olema.

http://www.delfi.ee/news/paevauudised/e ... d=62107806
9 liitrit puhast (100%) alkoholi per nase aastas tähendab 22 liitrit viina aastas per nase.
See on 44 "poolikut" aastas, raugad ja imikud kaasa arvatud.

Minu teada peale EL-ga liitumist ei ole pädevat metoodikat, kuida sellest tarbimisest Soomlaste osa välja selekteerida. Soome turiste käib iga aasta ca miljon ühikut, see on sama palju eestis on elanikke vanuses 18-65

Kapten Trumm kirjutas:Meie maakodu asus kolhoosis, mis oli rajoonis top 3 hulgas ja elu oli seal täitsa elamisväärne.

Seda ma arvasingi. Kasvuhoone. On ka minul õnnestunud näidismajandis šeffiks olla.

mx77 kirjutas:

Kapten Trumm kirjutas:Hillart, aga vaata proletaarse viinatarbimise kultuuri tollal ja praegu.
Kolhoosi viinaninast trakamees oli sunnitud varavalgest 14.00-ni tööd tegema ega saanud viina konsumeerida. Viinaraha oli ka vaja ju teenida ning üldiselt päris pudelisse kukkumisel järgnesid karmid sanktsioonid (kuni nt korteri äravõtmiseni). Sestap tuli iiveldsega võideldes natuke tööd teha ja siis võis viina rüüpama hakata. Täna võib tarbimine juba alata 10.00-st ja mingi abiraha ikka saab, millest "palgapäeva" järel nädal aega lakkuda. Ja mingit töösundi ega joodikutest trakamehi peedistavaid ATK inspektoreid täna pole (võibolla 1 konstaabel 50 km raadiuses) Külavahel on näha ikka sellises konditsioonis mehi roolis, et lase olla.

Kuna viinatarbimise periood on pikenenud, kättesaadavus tõusnud kordades ning igasugune sanktsioon sama hea kui puudub - tarbitaksegi rohkem veel.
Eesti viinatarbimise statistika on täna selline, et iga eestimaalane sülelapsed ja raugad kaasa arvatud peab korra nädalas ennast pildituks jooma.
Ja kuna vähemalt pooled tegelikult ei joo, siis ülejäänud pool peab keskmise vajalikul tasemel olekuks permanentses joobes olema.

http://www.delfi.ee/news/paevauudised/e ... d=62107806
9 liitrit puhast (100%) alkoholi per nase aastas tähendab 22 liitrit viina aastas per nase.
See on 44 "poolikut" aastas, raugad ja imikud kaasa arvatud.

Minu teada peale EL-ga liitumist ei ole pädevat metoodikat, kuida sellest tarbimisest Soomlaste osa välja selekteerida. Soome turiste käib iga aasta ca miljon ühikut, see on sama palju eestis on elanikke vanuses 18-65

Huvitav, kuidas turistid selles arvestuses välistatakse? Teab keegi lähemalt seletada? Hetkel on küll selline veendumus, et turistid on siin arvestuses kenasti sees.

MInu teada konjuktuuri instituut teeb kuskil sadamas mingeid pistelisi küsitlusi ja siis kuidagi arvuatatakse mingit keskmist aga mul on tunne, et see on täitsa mööda. Ma ei ole kuskil bruto alkoholimüügi numbrile pihta saanud puhtasse alkoholi ümberarvestatuna, need peaks ikka ulmelised siis olema.

Mul on selline kahtlane tunne igatahes, et konkunktuuriinstituudi uuringud on kaks klassi suurema täpsusastmega kui suvalise isiku "mul on tunne, et nad panevad väga mööda, sest ma ju ei joo".

Kapten Trumm kirjutas:Mul on selline kahtlane tunne igatahes, et konkunktuuriinstituudi uuringud on kaks klassi suurema täpsusastmega kui suvalise isiku "mul on tunne, et nad panevad väga mööda, sest ma ju ei joo".

sul on tunne, et mul on tunnne

see konjunktuuri instituut on ennegi pikalt puusse pannud, hetkel ei tule konkreetselt meelde mis uuring see täpselt oli aga mõned aastad tagasi sai seda lugdes igatahes hea kõhutäie naerda.

Juttu konjuktuuriinstituudi uurimuste suurest täpsusest loeme me ilmselt seetõttu, et need toetavad praegu KT seisukohta. Kui ei toetaks, siis loeksime me riigivara raiskajatest, kõhutuule pealt ennustajatest ja muidu käparditest

Siin uurimused ise:
http://www.emor.ee/public/documents/agr ... d_2011.pdf
http://rahvatervis.ut.ee/handle/1/5584

andrus kirjutas:Juttu konjuktuuriinstituudi uurimuste suurest täpsusest loeme me ilmselt seetõttu, et need toetavad praegu KT seisukohta. Kui ei toetaks, siis loeksime me riigivara raiskajatest, kõhutuule pealt ennustajatest ja muidu käparditest

Siin uurimused ise:
http://www.emor.ee/public/documents/agr ... d_2011.pdf
http://rahvatervis.ut.ee/handle/1/5584

No aga Herr Kapitaan ju täpselt nii statistikat kasutab . Ja kui vaja on aed aiaauk ja vastupidi.

lk 47 selgub veel üks ebameeldiv tõde.
Seal on üks ebameeldiv graafik, alkoholi tarbimine alates 1985. aastast.

Ainult 1985 ja 1986 vahest ei saanud hästi aru, kas sinna vahele mahtus mõni alkoholipiirang, et nii palju langes?
Nn Gorbi kuiv seadus vms?

Lk 51 olevas graafikus on näha, et tarbimise kasvu põhjustavad kanged joogid. Ehk siis tarbimine umbjoomise arvelt.

Konjuktuuriinstituudist ei tea ma suurt midagi, sellest ka minu küsimus. Vabalt võib mõni süsteemne viga sees olla või midagi muud, asjaolu, mida pole võimalik tegelikult välistada.
Nt Statistikaameti kokkuvõtteid automüügi kohta mõjutavad mitmed lisamõjurid, nagu reeksport, grey import jms, tõsi, viimasel ajal veidi küll vähem. Täpselt teadmata, mis turul sisuliselt toimub, võib tulemusi silmitsedes veidi vale pildi saada.

Päris huvitav oleks vaadata ka varasemat statistikat enne 1986-dat aastat, usun et see jätkub just samal kõrgel joonel. Trumm kasutab praeguse eesti ropu lakkumise tõendamiseks võrdlusena aastaid, kus toimis kuiv seadus, talongisüsteem, rahareform jne. miljon põhjust, miks inimesed alkot ei tarvitanud.

Huvitav on muidugi ka küsimus, et kas ENSV statistika alko osas on usutav - ei tahaks uskuda, et sooviti näidata suuri numbreid. Seda usutavalt siis ka terve NL osas.

Kapten Trumm kirjutas:lk 47 selgub veel üks ebameeldiv tõde.
Seal on üks ebameeldiv graafik, alkoholi tarbimine alates 1985. aastast.

Ainult 1985 ja 1986 vahest ei saanud hästi aru, kas sinna vahele mahtus mõni alkoholipiirang, et nii palju langes?
Nn Gorbi kuiv seadus vms?

Lk 51 olevas graafikus on näha, et tarbimise kasvu põhjustavad kanged joogid. Ehk siis tarbimine umbjoomise arvelt.

Ilmselt. Andmed põhinevad, oletan, ametlikul müügistatistikal.
Hetkel pole andmeid käepärast, kuid kui mälu ei peta, siis nõukaajal, statistika järgi, oli eriti joomane piirkond just Balti liiduvabariigid. Venemaa samade andmete järgi nt oli oluliselt kainem. Süsteemne viga seisnes selles, et statistikat arvestati üle ametliku müügi ja siin prevaleeris poeviin. Idaregioonis, eriti, kus karu on peremees, põllul ja metsas, aga poeviina eriti ei ostetud.

Faktid, tõlgendamine ja tegelikkus.

Kilo Tango kirjutas:

tympsa kirjutas:...Praegu on noortel seda raske ette kujutada, kuid sellal ehitasid suuremad ettevõtted endale lausa omaette linnajaod koos vajaliku infrastruktuuriga. ...

See pole üldsegi mitte nõukaaegne "saavutus". Sellist proletariaadi majutamist kindlale territooriumile harrastati juba Vene impeeriumi ajal. Ka siinmail (Kreenholm, kohalikud laevatehased jms.)

Jah, ma tean kah, et olid vabrikutöölistele elamud ja olid isegi mõisamoonakatele maal. Kuid see oli ikkagi võrreldamatult kehvem tase kui stagnaegsed paneelikad, kus oli keskküte,soe vesi, vannitoad ja WC-d, kojamees koristas ümbruse ja lükkas teerajad lumest puhtaks, prügiauto tühjendas prügikastid ja buss käis otse maja eest läbi.

Ehkki isegi kui arvestada tehnilist progressi ütleme sajandi algusest 1970.aastani, siis ikkagi olid sajandialguse vabrikuelamud ja mõisatööliste elamud üks kõige viletsamaid eluasemeid, mida inimesel üldse sai olla. Ülerahvastatud, antisanitaarsed,keegi ei viitsinud neid hooldada ega remontida, roti- ja kirbukongid, kus elanikud vaheldusid kiiresti, kus kuritarvitati alkoholi ja inimestel ei tekkinud mingit kodutunnet.Et saada mingit ettekujutust sellest elust, peaks lugema kasvõi Eesti kirjandusklassikuid, kes sellest on piisavalt kirjutanud.

Võrdlus on lihtne : stagnaaegne paneelikakorter oli vaata et kõige parem ja mugavam eluase, mis inimesel tollal sai olla. ( Eramajas oli küll rohkem privaatsust, kuid pidi selle kütmisel, korrashoiul ja hooldamisel tegema ka hoopis rohkem tööd.Paljudes eramajades nagu minu vanematelgi polnud sooja vett, WC-d ega dushiruumi, algul polnud isegi kanalisatsiooni . .Pesti end kord nädalas saunas või külma veega köögis ja häda tehti kuivkäimlas) Tsaariegne moonakakorter oli aga ühiskondlikul redelil see kõige madalam aste, mis üldse sai olla, pealegi ajutine lahendus.

Sajandialguse tööliskorterid tehaste juures ja mõisamoonakatel( õieti omamoodi ühikatoakesed ) olid puhtalt seotud töökohaga, kui inimene lahkus töölt, pidi ta ka toa vabastama.Isegi kui ta sai tööl vigastada või jäi haigeks, ikkagi aeti korterist välja ja võeti uus tööline asemele . Nõukaajal selline "sunnismaisus" kestis nagu öeldud, enamasti vaid 3 aastat, siis sai tehase korter omaks.Siis sai juba ka mujale tööle minna, korteri vahetada teise vastu jne. Sealsamas Katseremonditehase majades oli juba 80ndate keskel, kui tehas veel täie hooga töötas, juba enamus elanikke mitte selle tehase töölised.

Üldmärkusena mind hirmsasti häirib kui mingit ajajärku nagu kasvõi seda Brezhnevi -aegset Eestit püütakse demoniseerida. Nagu sellal poleks võimumehed ( nii riigivõim, linnavõimud ,kui ettevõtete- asutuste juhtkond ) muule mõelnudki kuidas rahvale käru keerata ja kommunistliku vangla trelle aina paksemaks ehitada. Tegelt elati ikka samasugust elu nagu praegugi, kus praktilised probleemid tahtsid lahendust ja pealispinnal laiutav punamöla oli vaid kattevarjuks.Väga vähe oli neid, kes tegelesid tões ja vaimus ideoloogiaga, igast partorgid ja komsomolkusaktivistid, enamus võimudest , eriti madalamal tasemel ,tegelesid täiesti praktiliste asjadega.

Kasvõi juba mainitud korteriprobleem või pärast sõda katastroofiliselt levinud tuberkuloos, mida on ka mainitud. Oli probleem ja leiti sellele lahendused. Kas inimesed oleks pidanud ütlema, et mina sinna uude paneelikasse elama ei lähe, sest selle muretses Nõukogude võim ? Ma jään edasi kopitama oma ämma juurde keldriurkasse. Kas inimesed oleks pidanud ütlema, et mina kopsu fluorograafiat tegema ei hakka, sest selle orgunnis ENSV tervishoiuministeerium mingi kompartei pleenumi otsuse järgi ? Mäletan koolist neid fluorograafiabusse, kõik õpilased ja ka õpetajad pidid sealt läbi käima .Mina laulupeole ei lähe, sest seal lauldakse muu hulgas mingit oodi Leninile ? Mina koolis füüsikat ei õpeta, sest kästakse öelda, et raadio leiutas Popov?

Ma arvan, et täiskasvanud arukad inimesed peaks niisugustest totrustest ikka üle olema ja elu reaaliad paremini mõistma.Meenutab mulle kangesti seda hullustust, mis Saksamaal on seotud endise natsirezhiimi demoniseerimisega. Populaarne teleseeria Derrick pandi riiulile vaid seepärast, et peaosaline oli sõja ajal teeninud Waffen-SS väeosas reamehena ! No kus krt see terve Saksa mees pidi siis teenima ja mis valikuid tal üldse oli ?

Kas seda analoogiat kasutades peaks üle parda viskama ka Gustav Ernesaksa panuse Eesti muusikasse,oli ta ju Punaarmees Nõukogude tagalas sõja ajal, sai koguni kahel korral Stalini preemia ja kolm Lenini ordenit ? Kuidas oleks Paul Kerese malega, see kah prügimäele, sest ta mängis ju NII natside kui sovettide korraldatud turniiridel, oli koguni 3-kordne N.Liidu meister jne ?! Ideoloogilistele põmmpeadele võiks see isegi meeldida, kuid ma kahtlen, et rahvas sellega nõus oleks.

tympsa kirjutas:Üldmärkusena mind hirmsasti häirib kui mingit ajajärku nagu kasvõi seda Brezhnevi -aegset Eestit püütakse demoniseerida. Nagu sellal poleks võimumehed ( nii riigivõim, linnavõimud ,kui ettevõtete- asutuste juhtkond ) muule mõelnudki kuidas rahvale käru keerata ja kommunistliku vangla trelle aina paksemaks ehitada. Tegelt elati ikka samasugust elu nagu praegugi, kus praktilised probleemid tahtsid lahendust ja pealispinnal laiutav punamöla oli vaid kattevarjuks.Väga vähe oli neid, kes tegelesid tões ja vaimus ideoloogiaga, igast partorgid ja komsomolkusaktivistid, enamus võimudest , eriti madalamal tasemel ,tegelesid täiesti praktiliste asjadega.

Kui sinu elukvaliteedi määrab Maslow püramiidi esimene aste, siis on tõesti ükskõik mis ajastus ja mis ühiskonnas sa elad, ikka on hea olla. Kui sul kõrvade vahel midagi liigub, siis saad aru, et see esmavajaduse rahuldamine ei taga veel elukvaliteeti ja see ei varja seda muud roppust mida see ühiskonnakorraldus enesega kaasa toob. Ei kaalu tuberkuloosiga võitlemine ja tsiviilakaitsevarjend ning gaasimask üles seda muud jälkust mida nõukogude kord enesega kaasa tõi. Mitte kuidagi kohe ei kaalu.