www.militaar.net

LNG-terminali rajamise saaga on vindunud aga juba ligikaudu 14 aastat. Esialgu kavandasid Balti riigid ja Soome terminali rajamist ühiselt ja see pidi valmima Euroopa Liidu kaasfinantseerimise toel.

Toona kerkis teiste huviliste seas Eestis esile ka Pakrineeme Sadama OÜ-ga praegune Alexela nõukogu esimees Heiti Hääl. Pakrineeme Sadamast sai ettevõte, mis nüüd, üle kümne aasta hiljem lisandunud osaniku Infortariga ka Paldiskisse haalamiskaid rajab.

Juba toona hakkas riikidevaheline koostöö murenema, oma plaanis eraldiseisvalt LNG-terminali rajamisest tulid uudised nii Soomest, Lätist kui ka Leedust. Eestis peeti terminali rajamist vaid ühe riigi jaoks liiga kulukaks ja lõpuks pakuti välja ka lahendus rajada terminal mõlemale poole Soome lahte. Kümme aastat tagasi kehtestas Paldiski ka LNG-terminali planeeringu, mille vastu keskkonnaühendused kohtusse läksid.

Elektriettevõtte Teollisuuden Voima (TVO) teatas kolmapäeval, et tegemist oli veepumba seiskamise katsega.

Isegi hommikul, märgib leht, oli keskmine elektri hind koos käibemaksuga 3,8 senti kilovatt-tunni eest. Kell 10 tõusis hind 26 sendini ja kell 11 oli hind 33,5 senti.

Kolmandas reaktoris toimuvad endiselt proovitööd. Regulaarse elektritootmisega plaanib TVO alustada detsembris.

Alates septembri lõpust töötas reaktor testrežiimil täisvõimsusel. Olkiluoto kolmas reaktor suudab toota ligikaudu 1600 megavatti.

teeline35 kirjutas: ↑12 Okt, 2022 13:24 ... Neil on mingigi lootus. Meil tuleb valmistuda halvimaks, sest valitsus energiapoliitikat muuta ei taha Eks näis kui peale järgmisi valimisi EKRE valitsust moodustada üritab, kas siis energiapoliitika ka meelde tuleb?

Turuosalistele pakutav võimsus pärast ujuva LNG terminali kasutuselevõttu
12. september 2022

teeline35 kirjutas: ↑12 Okt, 2022 19:36 Gaasi puhul tuleks Paldiski gaasiterminaal riigi garantiidega välja ehitada sellisena nagu Alexela algul plaanis, gaasistamisseadmed maale ehitada. Sellisel juhul saaks vastu võtta vedelgaasi tankereid, millel endal puudub võimekus vedelgaasi gaasistada. See selleks, aga peamine probleem on elektrienergia tootmises valitsev suund liikuda tuule-ja päikesejaamde peale+armetud katsetused akumulatsiooniga, mis ei suuda elektritootmis auke kindlasti katta, aga toetamist vajaks igal juhul!

OLAVI kirjutas: ↑12 Okt, 2022 14:49 Rääkides meie energiajulgeolekust, siis tuginedes avalikele andmetele ei jagu antud gaasistuslaeva ööpäevasest võimsusest, et tagada Soome gaasivajadus suure tarbimisega päevadel (suurema külmaga).
Ehk kui selle laeva võimsusest ei jagu Soomelegi, ega siis sealt meilegi midagi üle ei jää.
Aasta koguvõimsus võib küll olla ilus suur number aga sellest olulisem on "ühe suure energiatarbega (külma) päeva võimsus".

Turuosalistele pakutav võimsus pärast ujuva LNG terminali kasutuselevõttu
12. september 2022

https://gasgrid.fi/en/2022/09/12/capaci ... erminal-2/

Lisatud graafikul on toodud kahe viimase talve Soome tarbimisgraafikud, kus on näha et sellel ajal kui Tallinnas läks temperatuur alla ca -5C, siis selle laeva tootlusest samal ajal ei oleks isegi Soomele jagunud.

Isegi hommikul, märgib leht, oli keskmine elektri hind koos käibemaksuga 3,8 senti kilovatt-tunni eest. Kell 10 tõusis hind 26 sendini ja kell 11 oli hind 33,5 senti.

Eesti gaasitarbijate jaoks saabub gaas LNG-laevadega peamiselt Norrast ja USA-st. Neile laevadele kohta otsivale Eesti Gaasile Hamina terminal eriti muljet ei avalda. Liiga väike. Eesti Gaasi juhatuse esimees Margus Kaasik toob esile, et suuri LNG-tankereid ei saa Haminasse viia ja sealne ühendus gaasivõrguga on üsna väike. Tema sõnutsi ei mõjuta Hamina terminal eriti Soome ja laiemalt siinse piirkonna varustuskindlust. Kui võrguühendust suurendatakse, siis saab terminal varustuskindluse tagamises veidi suurema rolli. „Häda korral mingit leevendust see ikka pakub,“ tõdeb ta.


Eesti Gaasile on olulisem see, et neil õnnestus järgmiseks aastaks saada üks võimalus oma LNG-laeva Klaipėda terminalis sildumiseks. Klaipėda terminali kümneaastase perioodi võimsusi jagades ei antud Eesti gaasimüüjatele midagi. Marti Hääle andmetel on Klaipėdas pakkuda veel lühiajalisi slotte ja selleks aastaks jagatakse kuni kuus üksikut slotti. Hääle selgitusel tähendabki see, et kui oled selles pakkumisvoorus edukas, siis saad järgmisel aastal tuua ühe laeva ja kõik. Seejuures pole veel selge isegi see, mis kuus või kvartalis terminali kasutamise võimalus antakse. Margus Kaasik kinnitab, et ühe suure LNG-laeva jagu võimsust Eesti Gaas järgmiseks aastaks Klaipėdasse siiski sai.


Klaipėda terminali uus suund
Aastaid virelenud Klaipėda LNG-terminali äri on nüüd õitsele puhkenud. 2018. aastani oli terminali kasutusmäär stabiilselt kõigest 30%. Veel mullugi oli see 50%. Laevadega LNG tarnimiseks oli huvilisi vähe, sest odavam oli võtta gaasi Venemaalt tulevatest torudest.

Eesti Gaasil õnnestus saada järgmiseks aastaks üks võimalus oma LNG-laeva Klaipėda terminalis sildumiseks.

Nüüd on Venemaalt tulev gaas põlu all ja Klaipėda terminal sai veel endale külge Poolast tuleva gaasitoru (GIPL), mis avas neile uusi turge. Mais tööd alustanud Leedu-Poola gaasitoru pidi täisvõimsuse saavutama oktoobriks. Toru peaks suutma transportida aastas ligi kaks miljardit kuupmeetrit gaasi, mis on 10% Poola aastasest tarbimisvajadusest.

Poolast saab Euroopa gaasituru valitseja

Eesti Gaasi juhatuse esimehe Margus Kaasiku sõnul valitseb järgmistel aastatel Euroopa gaasiturgu Poola.

Kaasiku sõnutsi on Poola hea seisu taga õigel ajal tehtud strateegilised otsused ja tänu sellele nüüd valmiv taristu. Poolal valmis GIPL (toruühendus Leeduga) ja Baltic Pipe Taaniga. Seal on terminal Świnoujścies ning plaanitakse ehitada veel üks LNG-terminal ja ka gaasitoru Norraga. „Selle tulemusena on neil riskid hästi hajutatud ja võimalik varustada peale enda teisigi riike, kellel pole merepiiri ja kes seetõttu ei pääse ise LNG-le ligi,“ selgitab Kaasik.

Uue torujuhtme lisandumist said äsja tunda ka Eesti gaasimüüjad, keda Klaipėda terminalis enam löögile ei lastud. Terminali pikaajalised võimsused said endale Leedu ja Poola ettevõtted. Toru, mis võiks suurendada meie varustuskindlust, liigutab gaasi hoopis teises suunas. Gaas liigub Leedust Poola poole, sest Euroopas on võimalik see suurema kasuga maha müüa.

Gaas hakkab teist pidi liikuma, kui oleme valmis energianäljas Poola, Saksamaa ja Slovakkia tarbijaid üle maksma. Aga Hääle sõnul oleks see meie tarbijale kõigist lahendustest kõige kallim. Ka Kaasiku kinnitusel on odavaim osta gaasi ise LNG-laevaga. Torugaasi Euroopast tuues tuleb maksta piiritasusid ja vahendajate kasumit, mis teeb gaasi kallimaks.

Küsimus ERR-ist: kuidas see täpsemalt töötab, et Eestil on eelispääs Soomes paikneva laeva LNG-varudele? Konkurentsiamet ütleb, et selline õigus on EL seaduste j lepingutega vastuolus. Kuidas saab see olla kooskõlas regulatsioonide jms?

Kallas: arutame seda küsimust kell kaks, pole enne seda valmis vastama.

Alexela juhataja Marti Hääl selgitas Ekspressile, et juunis said nad palve oma ujuvterminali siia mitte tuua. Säärase palve esitasid toonane majandusminister Taavi Aas, gaasivarustuse eest vastutava riigifirma Elering juhatuse esimees Taavi Veskimägi ning majandusministeeriumis energeetikateemadega tegelev asekantsler Timo Tatar. Nad väitsid, et sel juhul ei saa sama kai ääres seista teine, 291 meetri pikkune laevamürakas, mille pidi rentima Eleringi ja Soome gaasivõrgu Gasgrid ühisettevõte.

Hääl kordas seda väidet ka Facebookis. Ta mainis ühes kommentaaris, et „juunis paluti meil FSRU (ehk ujuvterminal - Ekspress) ära öelda, et teenindada Paldiskis Soome laeva“.

„Mina seda küll ei mäleta,“ ütles Aas Ekspressile. „Juunis ei olnud ma isegi enam minister. Sellest rääkisime küll, et nad peaksid soomlastega läbi rääkima, kuidas kaid kasutada.“

Taavi Veskimägi märkis, et ujuvterminali teema ei puudutanud Eleringi üldse, sest tema juhitava ettevõtte ülesanne on hoopis rajada toruühendus kai ja gaasivõrgu vahele. „Seda me teeme ja novembri lõpuks on see ühendus maailmarekordilise kiirusega valmis ehitatud,“ ütles Veskimägi.

Elering suhtus kai ehitamisse hoopis kui omalaadsesse kindlustuspoliisi või viimasesse päästerõngasse. Seda saab kasutada häda korral samamoodi nagu Kiisa tagavaraelektrijaama, mis pannakse tööle vaid siis, kui Eesti riiki ähvardab suuremat sorti elektrivooluta jäämine.

Riikidevaheline memorandum, mille allkirjastasid aprilli lõpus Taavi Aas ja Soome majandusminister Mika Lintilä nägi ette, et ujuvterminali tarbeks rajatakse kaid mõlemale poole Soome lahte ja edaspidi hakkab laev seisma Inkoos (Ingå). Erandiks pidi saama eesolev talv, kus laev töötanuks selle kai ääres, mis valmib varem.

Eesti eraettevõtjad tulidki lootsid teenida tulu Pakrineeme kai kasutamisest ja selle kaudu gaasi sisse toomisest. Läks aga teisiti.

Alexela tõotas kai ehitada oktoobri lõpuks.

Soomlased ütlesid, et nad saavad oma kai valmis alles tuleval aastal.

Eesti eraettevõtjad tulidki riigile vastu ja jätsid oma äriplaani realiseerimata. Nad lootsid teenida tulu Pakrineeme kai kasutamisest ja selle kaudu gaasi sisse toomisest.