www.militaar.net

Vääga tore. Hakkame lammutama. Aga kuhu lähevad nende 5000 maja elanikud.... Kas küüditatakse maale taludesse?
Minu arvates peaksid asjad käima ikka nii, et jõudumööda ja mitte käsukorras. Kui rahad leitakse, renoveerige. Sundkorras üle võimete elamine tekitab stressi ja pingeid inimestes. Juba praegu ähvardamine majade lammutamisega on ere näide kuidas hirmutatakse inimesi. Nagu kõigil muresid veel vähe oleks.
T.

Osa neist on juba praegu tühjad või pooltühjad.

Kõik, kes kujutavad ette, et see renoveerimine saab meil mahukas probleem olema, pole Leedus käinud. Vilnius on täis veneaegseid renoveerimata mahu. Sellega võrreldes on meie elamufond (ma pean kortermaju silmas) väga heas seisukorras isegi taga Lasnamäel.

Kilo Tango kirjutas: ↑17 Mär, 2023 9:07 Kõik, kes kujutavad ette, et see renoveerimine saab meil mahukas probleem olema, pole Leedus käinud. Vilnius on täis veneaegseid renoveerimata mahu. Sellega võrreldes on meie elamufond (ma pean kortermaju silmas) väga heas seisukorras isegi taga Lasnamäel.

Aga selle eest sai Tšernobõli sarja jaoks palju autentsemad kaadrid (Pripyat'i kaadrid filmiti Vilniuses). Ainult plastikaknad rikkusid üldpildi ära (oleks võinud arvutigraafikaga koledamaks teha)

wolfgang kirjutas: ↑16 Mär, 2023 11:37 See D klass(200 kWh/m2/a) on üsna madal latt ja kui paneelikas(mida ei köeta elektriradikatega - kaalumistegur 2,0) seda kätte ei saa on küll midagi lahti. Kui veids läbi mõelda siis peaks üsna väikese vaevaga oma energiatarbimise piiridesse saama - pööningu/katuse soojustamine, keskküttesüsteemi tasakaalustamine. Avatäited on üldjuhul juba vahetatud.

Annelinna paneelikas Tartus, ehitatud 1989a, otsaseinad soojustatud, aknad suuremas jaos vahetatud. Ühe neljaliikmelise väikeste lastega pere 65,2 m2 kolmetoalise korteri veebruari arve põhjal:

1) Küte 114,5€ / 97,39 €/MWh x 1000 / 65,2 m2 = 18,03 kWh/m2; veebruari keskmise temperatuuri -1,3 ja toatemp. 21 kraadi absoluutväärtuste summa x 28 veebruari päeva = 652,4 kraadpäeva; normaalaasta 4518 kraadpäeva; 18,03 kWh/m2 / 652,4 x 4518 = 124,9 kWh/m2 aastas.
2) neljaliikmelise pere sooja vee kütmine 14,55€ / 97,39 €/MWh x 1000 / 65,2 m2 /28 päeva veebruaris x 365 aastas = 29,9 kWh/m2 aastas.
3) üldelekter 1,17 € / 65,2 m2 /0,241 €/kWh / 28 päeva veebruaris x 365 päeva aastas = 1,0 kWh/m2 aastas.
4) elekter 2022 aasta põhjal 1703 kWh /65,2 m2 = 26,1 kWh/m2.

Kokku tarbimine 124,9 + 29,9 + 1 + 26,1 = 181,9 kWh /m2. D-klassi hoone on 150-200 kWh/m2. Vormistamise vaev.

Kõik sellised arvutused pole suuremat väärt, sest subjektiivselt soovitav tulemus (kui soe tuba on) kõigub suurtes piirides. Mul pole aimugi, mis meetoditega seda tegelikkuses arvestatakse. Loogiliselt, kui oleks eesmärk, et eluaseme kõik ruutmeetrid oleks näiteks vähemalt 20 kraadi soojad, siis peaks asjasse puutuma ka planeering, küttekehade asukoht ja siseventilatsioon - aga nii peeneks ma ei usu, et minnakse.

Mul on siin mõned energiauditid erinevate hoonete kohta. Keskmiselt need kipuvad olema 40 lehekülge statistilist vahtu aga olemasoleva hoone energiakulu arvutamine üsne selline välja näebki. Selle erisusega, et arvutatakse terve hoone kohta ja mitte ühe kuu vaid kolme aasta keskmise põhjal. Põhjalikumad on teinud temperatuuri mõõtmisi hoone erinevates ruumides, et hoone keskmist temperatuuri ja seega kraadpäevade arvu täpsustada, aga enam-vähem õhkupidavate seintega hoone puhul ei teki sellest olulist erinevust. Mõnel ebaühtlasema küttesüsteemiga hoonel on temperatuurid 20-22 asemel 18-24 vahemikus kõikuvad, keskmine kipub ikka samasse kohta kukkuma.

See on asja üks külg (mul võib olla köögis +20, teises toas akna all +10), aga teiselt poolt on ka "soe tuba" subjektiivne mõiste. Kui mina arvestaks reaalselt kuluva 14 ruumi küttepuude ja 140 m2-ga, siis ma saaks vobšee A klassi

Ega ei ole subjektiivne midagi.
26) köetav pind – sisekliima tagamisega ruumide suletud netopindade summa, millest on maha arvestatud madala temperatuuriseadega pind;
27) madala temperatuuriseadega pind – sisekliima tagamisega ruumide netopind, mille kütmise seadeväärtus on oluliselt madalam kui käesoleva määruse § 3 lõikes 3 nimetatud määruse lisas 1 sätestatud väärtus;
https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/10 ... lisa1.pdf#

Teisisõnu - pole oluline, milline on sul tubades tegelik temperatuur. Energiamärgise arvutamisel arvutatakse energiakulu, mis on vajalik nõutud taseme saavutamiseks.

Madis22 kirjutas: ↑17 Mär, 2023 10:24Teisisõnu - pole oluline, milline on sul tubades tegelik temperatuur. Energiamärgise arvutamisel arvutatakse energiakulu, mis on vajalik nõutud taseme saavutamiseks.

Just sellest ma räägingi. Esiteks, kui küttekehad ei asu akna all, siis on see keerulisem. Teiseks, tulemus on ainult väga lõdvalt seotud tegeliku kasvuhoonegaaside emissiooniga.

Uudistes viidati et renoveerimist vajab 350 000 maja.

Kuna lihtsalt fassaadi peale peno peksmine ei ole renoveerimine, siis tegelikult tööde maht sisaldab ka

- vana fassaadi mahavõtmist ja utiliseerimist (puitlaudise korral)
- vundamendisoojustust (päris korralik kaevetöö ka väikese maja korral)
- tööd sokliga
- vihmaveesüsteemid
- katusetööd, sh vana karkassi korrigeerimine

jne jne jne jne

Ja ega sa ilma projektita üldiselt ei renoveeri.

Hindame töömahte

* projekteerimine (oletame et ainult tehniline projekt) - ca 2-4 nädalat, keskmiselt 2 inimese tööd. Oletame et 1 töökuu
350000 kuud 10 aasta jooksul = 3000 projekteerijat-inseneri täiskohaga

* ehitamine. Oletame et keskmine objekt on 3 kuud ja 5 meheline brigaad = 15 kuud

ca 45 000 ehitajat pidevalt rakkes. Ainult renoveerimisega ! Kas uued majad, infrastruktuur jms jääb pausile niikauaks ?

* raha. Oletame et KESKMINE maja renoveerimine läheb maksma 80k. See teeb 28 miljardit, ehk 2.8 miljardit aastas. Riik aitab ?

Ehitusmaterjalide vajadust parem ei hindagi.

Huvitav kas keegi analoogseid arvutusi tegi enne kui europarlamendis kätt tõstis ? Isegi kui majade arv on väiksem ,siis numbrid ikka ei klapi.

Majade arv võib selline ollagi. Siia tulevad ju juurde kõik individuaalelamud, avalikud hooned, kontorihooned, osa tootmishooneid jne.

Lisame sinna ka asjaolu et hoogtöö korras

* kvaliteet kukub nulli
* tööhinnad kasvavad lakke

Madis Reivik kirjutas: ↑17 Mär, 2023 11:32 * raha. Oletame et KESKMINE maja renoveerimine läheb maksma 80k. See teeb 28 miljardit, ehk 2.8 miljardit aastas. Riik aitab ?

Kahe trepikojaga viiekorruselise A-energiaklassile vastavaks rekonstrueerimise hange võideti just äsja siin naabruses hinnaga 1,37 miljonit + k.m. Töö sisu ei midagi erilist: sokkel, fassaad, katus, välised avatäited, rõdud, korterite ja keldrite uksed, trepikodade korrastamine, vee-kanali-kütte püstakute vahetus, soojustagastusega ventilatsioon, üldelekter, automaatika, päikesepaneelid. Ka C-klassile vastavaks renoveerides tuleks täislahendust tehes pea kõike seda teha. Ainult päiksepaneelidest pääseks. Isegi kui soojustuse võiks vähe viletsama panna, tööd oleks selle paigaldamisega ikka samapalju.

Eks ta sinna ulme valdkonda kipub minema jah.

Pädevatest ja headest projekteerijatest, eriti kes on spetsialiseerunud just korterelamute renoveerimisele KREDEX nõuetele vastavalt, oli juba aastaid tagasi puudus ja see puudus aina süveneb.

Ehitajatest, kes korterelamute renoveerimisega tegelemisele on spetsialiseerunud või võtaks selliseid töid ette, samuti.
See raha (KREDEX toetused ja laenud) mida siiani "näpu otsaga" turule puistatud on on olnud enam-vähem täpselt see, millises mahus ka olemasolevad projekteerijad ja ehitajad teha jõuavad. Tellijate poolne nõudlus toetuste ja laenude saamiseks on olnud mida aeg edasi, seda suurem ja ületab juba palju aastaid kordades pakutavat.

Lisaks oli (ja on) probleem, et teatud piirkondadesse ükski pank laenu ei anna.
Selleks hakkas Kredex lõpuks ise ka laenu andma neile, kes pankadest ei saa, aga tahtjaid on rohkem kui raha.

KREDEX on jaganud korterelamute renoveerimiseks peamiselt EU-st saadud struktuurifondide raha.

...Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava prioriteetse suuna „Energiatõhusus” meetme „Energiatõhususe saavutamine elamumajanduses” tegevuse „Korterelamute rekonstrueerimise toetamine” eesmärkide elluviimiseks....

EU toetusperioodid on olnud:

2004-2006 toetusperiood
2007-2013 toetusperiood
2014-2020 toetusperiood
2021-2027 toetusperiood

Kui eelmise toetusperioodi rahad otsas, siis EU-st enne juurde ei saa, kui algab uus toetusperiood.
EV (Kredex) on üritanud üldjuhul jagada ise toetusperioodi raha aastate peale ära, et igasse aastasse midagi tilguks... aga igas perioodis on olnud ka "null" aastaid toetusperioodide vahepeal, kus Kredex toetusi üldse ei maksa (kõik vahendid on taotlustega kaetud).

15. oktoober 2004

Krediidi ja Ekspordi Garanteerimise Sihtasutus KredEx lõpetab alates reedest kortermajade rekonstrueerimistoetuse taotluste vastuvõtu, sest selleks aastaks on riigi antud raha oodatust kiiremini otsa lõppenud....

https://sakala.postimees.ee/2155987/kre ... a-on-otsas

27.03.2006

KredEx avas täna, 27. märtsi hommikul kortermajadele mõeldud rekonstrueerimistoetuste taotluste vastuvõtu. Ülisuure nõudluse tõttu oli juba esimese tunni jooksul taotlusi vastu võetud kogu eraldatud summa ulatuses. Kuigi sel korral eraldatud vahenditest täiendavaid taotlusi enam rahuldada ei saa, siis jätkatakse taotluste registreerimist kogu 27. märtsi jooksul, et võimalusel kas täiendavate või järgmiste aastate eraldiste arvelt need siiski rahuldada. Sel korral eraldati rekonstrueerimistoetusteks riigieelarvest kokku 15 mln krooni, mille taotlemiseks on tavapäraselt kulunud kuid. 2005. aasta jaanuaris rekonstrueerimistoetusteks eraldatud 16,5 miljonit krooni jagati laiali aprilli kuuni. 2005. aasta detsembris sai riigieelarve lisaeelarvest rekonstrueerimistoetusteks eraldatud 4,5 mln krooni otsa aga ühe päevaga, mistõttu oli ka sel korral oodata, et kortermajade nõudlus toetuste järele on väga suur. Kuna summa oli aastalõpuga võrreldes enam kui kolm korda suurem, siis oli taotluste vastuvõtul arvestatud siiski mõnepäevase vastuvõtuajaga. Tegelik huvi osutus aga veelgi suuremaks ning summa eraldati kogu ulatuses juba ühe tunniga. 2006. aasta riigieelarvest eraldati KredExile kortermajade rekonstrueerimise toetamiseks 17 miljonit krooni. Sellest 15 miljonit krooni rekonstrueerimistoetusteks ja 2 miljonit krooni tehnilise ülevaatuse toetusteks. Tehnilise ülevaatuse toetusi on kortermajadel võimalik edasi taotleda....

https://kredex.ee/en/node/1810

25.09.2012
KredEx lõpetab lähiajal ka energiaauditi, ehitusprojekti ja ehitise ekspertiisi toetuse taotluste vastuvõtmise, kuna raha on otsa lõppemas.
Raha on järele jäänud vaid 35 000 eurot ning KredExi hinnangul jätkub sellest kõige enam järgmise nädala lõpuni.

Pärast seda ei paku KredEx korterelamutele rekonstrueerimiseks ühtegi toetust. Augustis said otsa nii korterite kui eramajade rekonstrueerimistoetused.....

https://www.err.ee/352509/kredex-lopeta ... e-maksmise

28.08.2013

KredExi energiaauditi ja ehitusprojekti toetuste raha sai otsa....

https://www.err.ee/327211/kredexi-energ ... a-sai-otsa

5. oktoober 2017

Raha otsas, renoveerimisel kriips peal?
Kortermajade energiatõhusaks muutmist õhutanud KredEx peatas toetuste eraldamise, kuna raha sai otsa. Kahel järgneval aastal oleks vaja veel vähemalt 60 miljonit eurot....

https://www.kinnisvarauudised.ee/uudise ... riips-peal

23. aprill 2021 17:43
Märtsis avanes KredExi väikeelamute rekonstrueerimistoetus, mis sai otsa sõna otseses mõttes paari minutiga. 1,3miljonine rahapott tehti niivõrd kiiresti tühjaks, et taotleja Martin, kes saatis kodu kõpitsemistaotluse teele 185 sekundil(!), sai eitava vastuse. „Kas on ikka õige kui eraisikutele suunatud meede otsustatakse ära ühe–kahe minutiga ainult vastavavalt e-kirja laekumiskiirusele?“ ei suuda Martin ära imestada. KredExi esindaja sõnul polnud aga probleem taotluste suures arvus ega ka süsteemis, vaid selles, eelarve oli väike....

https://www.ohtuleht.ee/1032215/ebaaus- ... nne-algust

Ma jäin kahe korterelamuga 2017 "ukse taha", sest raha sai otsa. Päev enne minu taotlust esitatud taotlus läks veel läbi, meie omade ajaks oli rahaga kööga. Kuna raha sai otsa ja järgmine EU toetusperiood hakkas alles 2021, siis EV valitsus eraldas 2018 ise erandkorras 100 miljonit EUR korterelamute renoveermiseks, mida sai taotlema hakata 2019 mais. https://moodnekodu.delfi.ee/artikkel/81 ... onit-eurot

20.05.2019 alustati siis taotluste vastuvõttu ja 2,5 minutiga oli raha otsas...

Olukord, kus kortermajade rekonstrueerimistoetusteks tänavu ette nähtud 17,5 miljonit eurot täitus taotlustega paari minuti jooksul, näitab vajadust kortermajade rekonstrueerimistoetust suurendada, leiavad Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse esimees Andres Jaadla ja juhatuse liige Urmas Mardi.
Jaadla sõnul valitseb korteriühistute seas suur pettumus. "Isegi mõned korteriühistud, kes täpselt keskööl, kui taotlusvoor avanes, arvutiklahvidele vajutasid, jäid ikkagi toetusest ilma.

https://www.aripaev.ee/uudised/2019/05/ ... konkursiga

Mina istusin ka täpselt keskööl arvuti taga, et kella 00:00:01 kukkudes (kuupäeva kukkudes) kiirelt digiallkirjastada taotlus ja see ära esitada.
Jõudsin mõlema majaga taotlusvooru sisse.

Tagant järele hinnates vedas igas mõttes räigelt. vedas, et jõudsin ja vedas, et toetusrahad olid juba mitu aastat otsas olnud ja lisaraha oli nii vähe, et ehitajad lasid riigihangetes päris kõvasti hinnad alla, et mingisugunegi objekt omale saada.

Ma sain 60 korteriga viiekorruselise elamu (SNP 3620 m2) täisrenoveerimise hinna 713 000.00 EUR + KM ja 75 korteriga viiekorruselise elamu (SNP 4414 m2) hinna 848 000.00 EUR + KM. Sealhulgas mõlemale majale kummalegi 15,4kW päikesepaneelid. Projekti järgi pidime saavutama C energiaklassi aga tegelikult saavutame tõenäoliselt B (ei ole veel uut energiamärgist saanud). ja seda mitte selle arvelt, et me oleksime kütte +18...+19 peale maha keeranud, nagu paljud teevad, et "kokku hoida". Meil saab igaüks ise oma toasooja reguleerida +18...+24 vahemikus, kuidas kellelegi meeldib.

*

Huvitavat lugemist:

Eesti eluasemefondi suurpaneel-korterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga. Lõppraport.
https://kredex.ee/sites/default/files/2 ... eluiga.pdf

nn "Hrušovkade" kohta eraldi
„Linnaehituslik analüüs ja planeerimisettepanekud 1960-ndate tüüpelamute (seeria 1-. 317) kvartalite kaasajastamiseks”
http://murula.eu/failid/visioon/I_linna ... nalyys.pdf