Soome relvastub praegu kiirusega, mis on vähemalt rahuajal Soomes enneolematu. Kaitseministeerium avaldab teavet uute relvaostude kohta kord nädalas ja sel nädalal kaks korda.
Põhjuseks on see, et kaitsevägi sai kevadel lisaraha summas 2,2 miljardit, millest on kasutatud vaid väike osa. Täiendav raha kiireks omandamiseks tuleb kulutada viie aasta jooksul.
Selleks aastaks on eraldatud 700 miljonit eurot. Järgmisel aastal on suurim osa, peaaegu 800 miljonit, ja järgnevatel aastatel tehakse relvaostusid 400-500 miljoni eest aastas.
Seega võime julgelt eeldada, et Soome relvaostud on alles alguses, sest need miljonid ei võta isegi arvesse tegelikku kaitse-eelarvet, millest osa kulub alati hangetele. Nüüd tõuseb see ühe miljardi võrra 6,1 miljardini.
Relvastamise ja varustamise tempo ja maht on enneolematu, ja seda kõike Venemaa agressioonisõja tõttu.
Viimastel nädalatel teatatud välismaiste ostude hulka on kuulunud kaugmaa raketid Iisraelist, õhutõrjeraketid ja kobarpommid Ameerika Ühendriikidest, 38 K9 haubitsat Lõuna-Koreast, tankitõrjeraketid Iisraelist ja õhutõrjeraketid Rootsist.
Ja novembris teatati võimalikust poole miljardi suurusest tehingust, mille raames Soome ostaks 400 rasket raketiheitja kassetti, mis sisaldaks kokku 2 400 raketti. Sama gmlrs-raketti kasutavad praegu edukalt ukrainlased oma annetatud Himarsil.
Väidetavalt on armee hankinud kodumaalt lahingutarbeid, nagu muu hulgas ühekordsed püssid ja 155 mm pikkade laskemoona laskemoona.
"Midagi sellist ei ole varem olnud," ütles kaitseministeeriumi valitsuse nõunik Iikka Marttila.
"Nüüd ostame kiirelt ja see summa, mis me oleme saanud, on üsna erakordne," ütleb Marttila.
"Sõda Ukrainas on näidanud, et kaitsjal peab igas olukorras olema piisavalt palju süsteeme ja laskemoona. Kui sõda puhkeb, püüavad paljud riigid samaaegselt oma kaitsevõimet parandada. See põhjustab pakkumise kitsaskohti ja hinnatõusu," ütleb ta.
Ja see pole veel kaugeltki kõik. Isegi ilma Venemaa agressioonisõjata oleks Soome tugevalt relvastatud, kusjuures suurim ost - hävituslennukid F-35 - on juba aasta aega kestnud.
Ja seda oli veel rohkem, isegi enne Venemaa sissetungi: Merevägi saab neli uut lahingkorvetti. Maavägi omalt poolt soetab Iisraelist kõrgmaa õhutõrjerakette ning ostab kodumaalt 2 miljardi euro eest sadu soomukit ja umbes 1000 sõudevahendit.
Nüüdseks alanud ümberrelvastumise ulatust võib jälgida külma sõja lõppemisele järgnenud aastatest, mil suurimad ostud olid muidugi Hornetid 1990ndate keskel, aga ka kasutatud soomustehnika hankimine idast.
T-72 tankid paiknesid Parolannummis. Foto aastast 2000, kui neid ei olnud veel Leopard-tankidega asendatud.
Ründetankid ja suurtükivägi osteti Venemaalt, kuid eriti Ida-Saksa pärandist ostis Soome odavalt suurel hulgal tanke, näiteks T-72 tankid, ründetankid, suurtükid ja raketiheitjad.
Soome tugines 2000. aastatel jätkuvalt kasutatud ja odavatele kaupadele. Esiteks ostis Soome 2003. aastal Saksamaalt 124 lahingumasinat Leopard 2A4 ja kümme aastat hiljem veel sada uuemat mudelit 2A6 Hollandist.
Soome ostis 2006. aastal Hollandist M270 raskeraketiheitjad, mida peeti samuti heaks tehinguks.
Sumin Leopard 2A4 tekil 2003. aasta kevadel Parolannummis, kus uut tanki tutvustati meediale.
Nüüd, selle asemel, et osta kasutatud, parimad raha saab osta ja parimatelt tootjatelt.
"Suurepärane," ütleb kaitseväe endine luureülem kindralmajor evp. Pekka Toveri hiljutiste hangete kohta.
Ta usub, et Soome on kogu 2000ndate aastate jooksul teinud mõistlikke hankeid, mis on pidevalt parandanud tulemusi, isegi kui eelarved ei ole alati olnud sellised, nagu nad praegu on.
Toveri sõnul mõistis kaitsevägi 2000. aastate alguses, et vaja on kauglöögivõimekust. See tähendas mitte suurtükiväe vähendamist, vaid selle edasist tugevdamist, eelkõige raskete raketiheitjate soetamise teel.
"Samuti mõisteti, et kui midagi on vaja kärpida, siis on see laskemoona, niikaua kui võimekus on olemas. Seega peab teil kõigepealt olema tulemuslikkus, seejärel laskemoon, sest te ei saa lihtsalt õhust võimekust luua. See on kümneaastane plaan koos uue relvasüsteemiga. See on kümneaastane projekt koos uue relvasüsteemiga."
Tema sõnul oli selline lähenemine praeguses olukorras mõistlik. Nüüd, kus on rohkem raha ja põhjust laskemoona ostmiseks, on seadmed ja oskusteave juba olemas.
Viimased näited sellest on just gmlrs raketid ja Moukari haubitsate granaadid.
Kaitseväe varustuse demonstratsioonil Tampere Ratinas 2019. aasta iseseisvuspäeval oli väljas ka soomushaubits K9 Moukari. Foto: Timo Marttila
"Nüüd on olnud lihtne ja kiire tulemuslikkuse suurendamine. Ukraina on meile õpetanud, et kvantiteet on kvaliteet, olles näinud, kui palju laskemoona kasutatakse ja kui palju suurtükiväelased kuluvad."
Ta ütleb, et kaitseväe teatav konservatiivsus viimastel aastatel on olnud õnneks.
"Me oleme eeldanud, et sõjad tulevad kindla tempoga ja need on konventsionaalsed sõjad, kus on vaja relvi ja tanke. Meil õnnestus tabada kasutatud ja saada neid odavalt," ütleb Toveri.
"Ukraina peab tavapärast sõda, mille vürtsiks on droonid. Kuid need ei muuda sõja põhipilti."
Kaitseväge on alati põhjendatud piisava heidutuse ja piduri loomisega, st et Soome ründamine oleks liiga kallis. Praegu näeme aga, et Venemaa ei arvesta oma kaotusi ja varustuse kaotusi eriti, kui ta püüab Ukrainat okupeerida.
"Alati võib vaadata, mida maksaks riigi ülesehitamine, kui hoidmine ei ole toiminud. Isegi NATO nõue, et kaitsekulutuste osakaal SKTst peab olema kaks protsenti, on üsna odav hind. Täiesti sõltumatu kaitse jaoks oleks 5% hea algus," ütleb Toveri.
"Usaldusväärne kaitsevõime hoiab ära sõjalised ohud ja võib seega olla oluline tegur, et sõda üldse ei puhke," ütleb Marttila.