Küsimusi tekitas ainult Läti kamina kilkamine 40-50 tuhandest sõjamehest 5 aastaga, 6000 matsi sissekutsumisega igal aastal läheb sellega 10+ aastat ikka.
Seda välja käidud arvu tuleb natukene teisiti tõlgendada kui meie 25 või 36 tuhande mehelist väge. See arv sisaldab juba olemasolevaid väljaõpetatud mehi, mis tähendab ca 6000 professionaali, 8000 vabatahtliku ja 3000 reservisti. Ehk siis praeguste kirjade järgi on neil kusagil 17 000 meest paberil olemas. Kui eesmärk on näiteks 40 000 meheni jõuda, siis vaja oleks veel 23 000 välja õpetada. Seega keskeltläbi oleks vaja aastas 4600 ajateenijat võtta. Teoreetiliselt isegi võimalik, kuigi mulle endalegi tundub veidi liiga ambitsioonikas, kui nende kogemusi, ressursse ja küsitlustel väljendatud kaitsetahet arvestada. Eks näeme mis saab. Ma ise arvan, et nad oleks pidanud palju varem piiratud ajateenistusega alustama, selle asemel, et nüüd paugust üritada nii suuri eesmärke täita. Aga olgem ausad, kogu see asi on juba üle kümnendi olnud poliitiline tabu. Kogu see asi on kõigile suureks üllatuseks (sealhulgas kõrgeimatele ohvitseridele), muidu oleks lähiminevikus hoopis teist juttu aetud.
Mulle jäi ka see Läti kaitseministri ülbamine häirivalt silma. See, mitme tunniga Läti sisevägede brigaad relvile tõstetakse, on sõjaliselt mitterelevantne küsimus, nagu on ka antud "armeemudel" kaheldava relevantsusega. Olen lätlaste maakaitse tegelastega õppustel natuke kokku puutunud ja nad ei tee midagi rohkem ega paremini kui meie KL lahinguüksused, st regulaararmeena nad arvesse ei lähegi. Läheb ainult see vene sisevägede eeskujul ehitatud kahe manööverpataljoniga missioonibrigaad.
Seda kõike ei maksa liialt hinge võtta. Kogu see värk ongi lihtsalt üks poliitiline tsirkus olnud. Vabatahtlikud, kes olid ja saavad ka tulevikus olema Läti riigikaitse üks alustaladest, nägid asju suht samades värvides, mis meie siinpool piiri. Võib-olla kohati isegi tumedamates toonides. Sellest tulenevalt oli (ja on) nende suhtumine kaitseväe juhtkonda ja poliitikutesse üsna terav.
Aga ärme rohkem ilgu, parem hilja kui mitte kunagi. Lahe muidugi oli ka müks "me võtame eeskuju Soomest"
Kui nad tunnistaksid, et eestlastelt (või leedukatelt) eeskuju võetakse, siis see oleks vist sama, mis haava sisse soola hõõruda. Soome on kauge ja edukas riik, millel pikad riigikaitse traditsioonid - Ohutu eeskuju võrreldes teiste Balti riikidega, kes on pidanud Lätiga väga sarnastes oludes oma tee raiuma. Kui nüüd öelda, et võetakse näiteks eestlastelt eeskuju, siis see tähendaks viimase kahe kümnendi kaitsepoliitika läbikukkumise tunnistamist. Millal viimati mõni poliitik sellist hirmsat asja on julgenud teha?
Mulle tundub, et lätlased usaldavad oma riiki vähem kui meie. Eks mingid oligarhiad ja suurkorruptsioonid ole asjad, mis pane nurka sülitama. Meil oleks ka sedasi, kui meil poleks palju suuremat Skandinaavia mõju (kõik suuremad ettevõtmised on Skandinaavia omanike käes, kes toovad sisse oma kultuuri, seal sellist "traditsiooni" pole.
Lätlaste kaitsetahe on küsitluste põhjal Balti riikidest selgelt nõrgim. Ja hoolimata sellest, et kaitsevägi on üks riigi usaldusväärsemaid asutusi, siis usalduse protsent jääb ikkagi meile alla. Tegelikult vist Leedu puhul oli näha seda fenomeni, et ajateenistuse taastamine muuhulgas suurendab kaitsetahet. Igasugused konfliktid mõjutavad seda ka, kuid see mõju kipub olema lühiajaline. Loomulikult käivad sellega veel muud eeldused seoses demokraatia, heaolu, ühiskondliku sidususe, ajateenistuse kvaliteedi ja kõige muu taolisega. Aga muidu tajutav seos riigikaitse "laiapindsuse" ning kaitsetahte vahel on täitsa olemas. Nii et lätlastel on hea võimalus oma riigi sidusust tõsta.
mis on Läti plaani puhul üllatav - ajateenistuse kestvus tundub vaikimisi olema 12 kuud.
Igale ajateenistujale antakse kuni 400EURi kuus toetust. Samas profid saavad 1000-1050EURi kätte (ja selle raha eest ei suudeta üsna loomulikult endale kaadrit leida).
Niisama teenistuses molutamine viib ühtepidi alla teenijate motti/huvi teenima tulla ja teistpidi on riigile väga kulukas.
Soomlased nt katsuvad rms'idega 6-9 kuuga hakkama saada.
Siin on vist muud kaalutlused. Lätlased ilmselt tahavad, et aktiivselt teenivaid sõdureid oleks võimalikult palju. Kui teenistus oleks 6 või 9 kuud, siis jääks teenistuste vahele teatavad augud. 12 kuuline teenistus võimaldaks neil kusagil 12 000 meest pidevalt relvis hoida. Loomulikult äsja teenistust alustavad noored pole päris samas klassis nendega, kes teenistuse lõpus, kuid eks nad peavad mingeid kompromisse tegema. Kui nüüd sammuke kaugemalt vaadelda, siis kasvõi mõned nädalad teeninud noorukid on tõenäoliselt paremal tasemel kui näiteks kolmandik rahvuskaartlastest, kes isegi oma miinimumtunde ei saa kokku. Seda ei ütle ma rahvuskaartlaste halvustamiseks, vaid lihtsalt nendi fakti, et lätlastel on väljaõppega probleeme.
Saab olema põnev näha, kuidas nad suudavad ka oma kaitseelarve ja logistika uueks planeerida - seniste väikeste profiüksuste varustamine tuleb asendada tuhandete reservväelaste mobilisatsioonivarude, veokite, relvade + 1001 vajaminevaga. See on hoopis teine ooper ja väljakutse.
Võtavad soomlastelt eeskuju.
