www.militaar.net

ERR 02.10.2020 kirjutas:Valitsus avalikustas parvlaev Estoniast valminud doksarja tegijate tehtud videoga Oslos tutvumas käinud ekspertide memo. Selle autorid on Tallinna Tehnikaülikooli vanemteadur ja laevaehituse doktor Kristjan Tabri, Baltic Workboatsi juht Märten Vaikmaa, tema firmaga seotud laevaehituse magister Ingmar Pill ning vahitüürimees ja merendusekspert Tauri Roosipuu. Lisaks on memole alla kirjutanud samuti Oslos käinud välisministri nõunik Mart Luik.

klamber kirjutas:1) Punasega on toodud veekindlad põikvaheseinad, mis jaotasid laeva autoteki aluse ruumi veekindladeks sektsioonideks. Nende sektsioonide vahel sai liikuda läbi veekindlate liuguste (tähistatud roheliste nooltega) või läbi ülemiste tekkide (treppide ja liftide). Sektsioonide sees võib olla väiksemaid ruume, kuhu pääseb läbi ukse, aga need uksed ei pea olema veekindlad. Veekindlust ei tagata väikeste ruumidega, vaid sektsioonidega (kahe külgneva sektsiooni täitumine oleks taganud veel püstuvuse). Ja sektsioonid ulatuvadki pardast pardasse, neid ei ole veekindlate pikivaheseintega jaotatud. Sektsioonides võib olla pikivaheseinu, aga need ei ole ega peagi olema veekindlad. Põikvaheseinte ülesanne on hoida ära vee liikumine pikisuunas. Ühe pardast pardani sektsiooni täitumine ei ole katastroofiline.

2) Stabikate asukoht on heleroheline ja need paiknevad ühes veekindlas sektsioonis, kuhu pääseb kolme veekindla ukse kaudu. Kreenimistankidest ja abimasinaruumist on need eraldatud vaheseinte ja ustega. Sinna sektsiooni ei olnudki muud ette nähtud.

3) Kollasega on märgitud raskekütuse tankid.

4) Sinisega on märgitud kreenimistankid (kordan üle, et tegu on suletud süsteemiga, vett ei võeta parda tagant ega pumbata merre, konstantset veekogust liigutatakse kahe tanki vahel, kreenismistankid ei ole klassikalised ballastitankid).

....Kurmi sõnul ei ole ta veel jõudnud öösel filmitud materjali üle vaadata. «Tegemist on silmakujulise vigastusega, mis on horisontaalne ja keskelt läheb laiemaks. Ta on laevakere selgelt läbistav, kuid väiksem kui kaks varasemast teada olevat vigastust,» rääkis ta.

Kurm rõhutas, et tegemist on väiksema vigastusega, mille täpset ulatust on keeruline hinnata, kuivõrd väikese allveeroboti ülesvõtted on tehtud lähedalt. «Aga põhimõtteliselt ta ei ole nüüd mingis teises kohas eraldiseisev vigastus, ta kuulub samasse vigastuste piirkonda. Uus on see, et tuvastasime: laevakeres on nende [varem avastatud] kahe augu juures veel üks koht katki,» lausus Kurm......

24. septembril toimunud veebikohtumisel tegi Stockholmi ülikooli geoloogiaosakonna meregeoloogia ja geofüüsika professor Martin Jakobsson ettekande Stockholmi ülikooli tööst seoses Estonia eeluurimistega.

Kohtumisel osalesid riigisekretär Taimar Peterkop, Ohutusjuurdluse Keskuse juhataja Rene Arikas ning parvlaeva Estonia katastroofist pääsenud ja hukkunute lähedaste esindajad.

Tegemist oli igakuiselt toimuva kohtumisega, et anda laevahukust pääsenutele ja hukkunute lähedastele ülevaade arengutest parvlaeva Estonia uute asjaoludega seotud uurimistegevuste läbiviimisel.

stennadi kirjutas:Mulle üks Estline laeva peal töötanud tegelane väitis, et too aeg personal lasi ise mõningaid reisijad ilma piletita laevale (pannes raha taskusse) ja seega reisijate nimekirjad nagunii ei klappinud kunagi. Oskab keegi kommenteerida, kas selline asi võis võimalik olla ? Kas mitte sadamas passikontrollis juba piletit ka ei küsitud ?

Estonia lebab merepõhjas kolme eri tüüpi pinnase peal: vööri-ahtri osa toetub pehmele savipinnasele, keskosa kõvale graniidile ja moreenile. Lisaks sellele paikneb vrakk nõlva peal, mis põhjustab tema vajumist, nii on muutunud ka kreeni nurk – laeva põhi on liikunud ülespoole ja tulnud rohkem nähtavale, selgitas Arikas.

„Üle kogu laeva on konstruktiivsed vigastused, augud, praod, muljumised,“ märkis Arikas. „Kõige suurem vigastus on paremas pardas – vähemalt 22 meetri pikkuse ja 4 meetri laiuse suurusel alal on augud, rebendid, praod, viga on saanud ka sisekonstruktsioonid.“

Arikas selgitas, et erinevate pinnaste peal lebamine, liikumine ja nõlval vajumine on tekitanud laevakeresse auke, tõenäoliselt tekitab edaspidi muidki vigastusi. Et vrakk vajub ja kreen suureneb, tulevadki järjepanu nähtavale uued augud, mis seni olid peidus parema külje all, selgitas ta. Vrakk lebab nimelt paremal küljel kreenis (134-kraadise nurgaga). Veel enam, paremale küljele tekkinud vigastused on mõjutanud ka vraki vasakut külge – mis asub suunaga taeva poole – tekitades struktuurseid läbivaid vigastusi, rääkis Arikas. Ta lisas, et kõige enam on viga saanud ahter, kuna Estonia uppus ahter ees – nii sai see osa esimese löögi, kui jõudis merepõhja.

Niisiis ei mõistagi Arikas, miks tahetakse tuukritega laevale sukelduda ja riskida inimeludega. „Vrakk on ebastabiilne ja võib veel variseda,“ sõnas ta. Arikas märkis, et laeva ebastabiilsest olekust on teatud juba algusest peale. Ta rääkis, et sestap proovitigi 1996. aastal vrakki selle katmise ajal merepõhjas stabiliseerida, tugevdades seda geotekstiili, liiva, kivirinnatisega ja muuga, kuid toestus hakkas ikkagi varisema ja seetõttu jäetigi ettevõtmine pooleli.