www.militaar.net

Kuidagi selline vägisi sünnitatud tundus olevat. Tundus, et alguses oli pandud kirja neli-viis põhipunkti ja siis nende ümber stsenaarium soperdatud. Vanemad osad olid loogilisemad.

Kuidagi selline vägisi sünnitatud tundus olevat.

Aga see-eest poliitkorrektne.

Miks te otsite mingist melodraamast ajalugu? Venelaste (kes on suur filmirahvas) viimase aja ajaloolised sõja-melodraamad on täpselt sama ajalookauged.
Meie häda pole mitte melodraamad, vaid ajalooliste-populaarteaduslike-üldharivate filmide totaalne nullseis.
Idanaaber on selles vallas oma vildaja ajaloo kuulutamisel ja propat tehes märksa viljakam olnud.
Viimastes seeriates (nt Velikaja voina, Osvoboditeli) on kasutatud rohkelt 3D animatsiooni ja sündmuste rekonstruktsiooni autentse relvastuse-varustusega.
See zanr meil totaalselt puudub.
Pole näiteks paaritunnist õpetava sisuga ajaloofilmi Vabadussõja käigust.

Pole näiteks paaritunnist õpetava sisuga ajaloofilmi Vabadussõja käigust.

Kroonikakaadreid on vaid mõne minuti jagu. Ülejäänu tuleks suuremalt jaolt lavastada ja eks see nõuab palju raha ja energiat. Ainuüksi fotode ja kaartide näitamine ning selle taustale jutu lugemine poleks sihtgrupile ilmselt kuigi huvitav.

Venelased on lahendanud selle probleemi põhiosas 3D animatsiooniga (annab muide väga hea pildi lahingu käigust) ja väiksemas osas rekonstruktsiooniga (põhiliselt tehakse seda jao, meeskonna, võibolla rühma tasemel). Vahepeale pikitakse kroonikakaadreid.

Seejuures venelaste kroonikakaadrid on tihtipeale suht asjatundmatult valitud, nt võidakse Stalingradi lahingus näidata üle välja tuiskavaid T-34/85 tanke, mille kaadrid on ilmselt filmitud kuskilt Visla all 1945 jaanuaris, mitte Volga ääres 1943 (sõjatehnika tundjatele sellist äratundmisrõõmu jagub).

Netis on täiesti saadaval kaks sarja - Osvoboditeli (kus käsitletakse põhilisi relvaliike läbi sõja) ja Velikaja Voina (kus käsitletakse suuremaid operatsioone).
Kuigi nad erilist ajaloolist väärtust ei oma (palju jama isegi minu väheste ajalooteadmiste järgi), tasub vaadata just ülesehitust, millest film koosneb.
Näiteks tollase varustuse (soomusrongid, käsirelvad, sõjalaevad) tutuvstuse saab taolise animatsiooniga väga kenasti teha.

Vot sellise ülesehitusega (kuid faktitõest) filmi minu hing ihkaks...mina kahjuks pole ei ajaloospets ega arvutispets 3D animatsiooni alal

Siin üks näide netist - sarja "Osvoboditeli" osa tankistidest
http://www.youtube.com/watch?v=pxpIkn0mS2o

Ajaloo väänamine jätkem tähelepanuta, pöörake tähelepanu ülesehitusele.
Üsnagi lihtne ja lollilegi arusaadav (eks sedasi Venemaal masse ka töödeldakse).

Viimane "Tuulepealne maa" on paljuski oma ainest leidnud Heino Susi raamatust " Üle Lahe". Tea kas on oodata ka järge "Koju tulek"?

Tea kas on oodata ka järge "Koju tulek"?

No Märt Avandi tegelane ju ütles joomingu käigus, et nemad näevad veel selle aja ära, kui uuesti Eesti lipp lehvima hakkab. Seega võib eeldada, et Vabariigi 100ndaks sünnipäevaks jõume vähemalt aastasse 1992. Ma loodan ainult seda, et nad viitsivad tegelaste välimuse "vanandamisega" väheke rohkem tööd teha, kui seekord.

Lupus kirjutas:Viimane "Tuulepealne maa" on paljuski oma ainest leidnud Heino Susi raamatust " Üle Lahe". Tea kas on oodata ka järge "Koju tulek"?

Ja miks ka mitte - teevad jälle ajas veikse hüppe (a 1 aasta) ja ongi samade poiskeste kojutulek

Seda enam, et Sinimägedest tehakse juba niikuinii film (TASKA, KUNNAS & Co)

Kas keegi võiks seletada mis tähtis raudtee sild on kuskil Suurupi alumise tuletorni lähistel....
Ja miks põleb lantern sõjaolukorras?

Film lõppkokkuvõttes hea vaadatu ju. Pigistame silma kinni mõne asja kohapealt...ikkagi oma Eesti asi. Aga ok,kriitika viib edasi.
See sild nagu kõik teavad,on tegelikkuses Tabivere-Tartu vahel ,üle Amme jõe.Seal filmiti seda lõiku. Miks latern põles...,tjaH,kui keegi pani tähele.Ega sõda ju 1943 ei käinud meie pinnal.
See öine tulevahetusstseen oli nõrguke,vintpüsside paukpadrunid teevad kehva pauku filmis. Kui too venku oma PPS-iga ühe enda oma sillalt valanguga niitis,tegi normaalset heli.
Üleüldse - peab ära märkima,et nõukaaegsed sõjafilmid olid suht reaalse korraliku lahingumüraga. Tulirelv tegi normaalset häält. Ei mingeid erilisi efekte ,kus tulelont päise päeva ajal käib automaadist kaugele välja,nagu USA filmides.
Väga hea film,"Metskannikesed",kuulad MP aeglast tuld ja kõrv puhkab . Ok,ideoloogiast ärme räägi...
Samuti ebareaalne mingi kolme punase diversandi Eestisse tulek Venest,1943. (!) Mingit silda õhkima..
Ok,aga põnevust vaja ja Eesti näitlejad on head.Tambet Tuisk mängis paha meest,ja jälle... pagana hästi mängis (võiks ellu too Kalju jääda,huvitav karakter) ! Raivo Trass oli ka tasemel vanamehekobi imagoga.
Ootan uusi järgesid,1944 sündmused,metsavenna-aastad jne.

Tasub muidugi meie olusid ja Venemaa võimalusi kõrvutada. Ime veel, et Hollywoodi mammutfilme eeskujuks ei seata. Seekord oli isegi hästi, 13. osa tegemisel oli kaasatud nõu ja jõuga appi lisaks juhtivatele sõjamängijatele ka mõningaid valdkonna asjatundjaid. Tänu sellele nägi kogenum silm esmakordselt ekraanil suuremat hulka originaalriietust ja muid nüansse, mille kohta harjumuspäraselt on täitnud poolfantastilised "reprod". Sisulist külge ma kommenteerida ei taha, aga üldiselt ei maksa ära unustada, et samasugust vinduvat põlveotsaelu nagu me siin elame, elab ka meie ERR ja arvutikunstniku poolt Kadrioru lossi katusele lehvima pandud haakristilipp on enam-vähem lagi.

gnadenlose kirjutas:Tasub muidugi meie olusid ja Venemaa võimalusi kõrvutada. Ime veel, et Hollywoodi mammutfilme eeskujuks ei seata. Seekord oli isegi hästi, 13. osa tegemisel oli kaasatud nõu ja jõuga appi lisaks juhtivatele sõjamängijatele ka mõningaid valdkonna asjatundjaid. Tänu sellele nägi kogenum silm esmakordselt ekraanil suuremat hulka originaalriietust ja muid nüansse, mille kohta harjumuspäraselt on täitnud poolfantastilised "reprod". Sisulist külge ma kommenteerida ei taha, aga üldiselt ei maksa ära unustada, et samasugust vinduvat põlveotsaelu nagu me siin elame, elab ka meie ERR ja arvutikunstniku poolt Kadrioru lossi katusele lehvima pandud haakristilipp on enam-vähem lagi.

No ma ei tea. Tujurikkuja sketše vaadates tundub küll, et meil osatakse väga heal tasemel digitöötlust teha. Igasugu Hiid-Ansipid saab ilusti panna vanalinna möllama jne. Pigem ikka prioriteetide küsimus.

Ei maksa nüüd väga sellesse digivärki takerduda, pigem tasub vaadata realisti silmaga ilmaelu ja võrrelda võrreldavaid suuruseid, mitte sääski ja elevante.

Patareist põgenemise stseen on arvatavasti inspireeritud Johannes Nikkari juhtumist.Nikkar oli tuntud ärikas ja ülevedude korraldaja Soome,kelle põgenemise korraldasid erinevate luurete ja SDga seotud noormehed.Esineti nii ehtsalt,et Johannes arvanud viimse tunnikese käes olevat.
Kuuldavasti lastud "musta töö"tegijad lubatud rahadega üle-ei midagi uut..