www.militaar.net

et šveitsi alpenflage?


sk

hollandlastel mäletan ka olevat kamovormis punast tooni?

Punaste laikude olemasolu, kuid punase mittedomineerimine on iseloomulik Šveitsi mustrile (Alpenflage).

Ka on näide punasest toonist:

http://www.armynavyshop.com/womens-camo ... adies.html

Kuid ei saanudki aru, kas tegu mingi ametliku toodanguga või lihtsalt militaarasjade järgiaimamisega?

ProPatria

Vastuseid juba tuleb, aga õigeks neid lugeda ei saa. Alpenflage olevat küll ühest paljudest SS-laikudest inspireeritud, aga ei vasta ühele kriteeriumile: peab olema modifitseeritud maailmamuster. Ja mitte niisama kommertsiaalne, vaid ikka armee jaoks mõeldud. Avitamiseks nii palju, et mõelda tasub eelkõige riikide peale, mille looduses domineerib punane toon.

Nii et ootan pikisilmi edasi.

Ehk läheb seekord õnneks?

http://www.imsplus.com/ims7v.html

ProPatria

Päris täkke see vastus ei läinud. Pole öeldud riigi ega mustri nime. Aga laik ise paistab sarnanevat eeldatud laiguga:
http://www.henrikc.dk/camouflage/details.asp?autono=109

Niisiis on tegemist Omaani sultanaadi vormiga. Baasmustriks on brittide välja mõeldud DPM (Disruptive Pattern Material), aga parasvöötmele omane värvilahendus on muudetud kõrbelisemaks. Ise pole Omaani sattunud, aga kõrb pidada seal tõepoolest punakas olema.

Egas midagi, jälle propatria kord

P.S. Kas keegi viitsiks väljaspool viktoriini Eesti laigu loost kirjutada? Tean ainult seda, et olevat CCCP dessantnike vormi pealt maha viksitud.

Tänu ostius'ele suuremeelsuse eest - tegelikult oleks tal olnud täielik õigus küsimus mitteammendavalt vastatuks lugeda...

Ühtlasi vabandan, et kiirustades läks vastus teele poolikuna... ja et üldse kippusin sõna võtma valdkonnas, kus olen võhik...
Netist leidsin ühe aadressi, kus palju erinevate riikide moondamisriietuse näidiseid koos täpsete nimetustega:

http://www2.ttcn.ne.jp/~camouflage/english.htm

Viktoriini peaülesanne on uute teadmiste amdmine, (vahel ka mälu värskendamine). Tulirelvadega seonduvalt on ohutusnõuded relvade ja laskemoonaga ümberkäimisel aga valdkond, mida ei tule lihtsalt hästi peast teada, vaid millise nõuete järgi tuleb lausa reflektoorselt tegutseda...

Küsimus sellest teemast:

Teil tekib lahinglaskmisel (laskeharjutus!) automaadist lasketõrge... (esialgu ei saa aru, kas tegu padrunitõrkega või relvamehhanismi rikkega).
1. MIDA TEETE? (kirjeldada tegevust võimalikult üksikasjalikult).

Lugupidamisega ProPatria

kui lahingu olukord siis:
1. püksi
2. vehkat
3. sõuab rootsi

propatria kirjutas: Netist leidsin ühe aadressi, kus palju erinevate riikide moondamisriietuse näidiseid koos täpsete nimetustega:

http://www2.ttcn.ne.jp/~camouflage/english.htm

Veel üks päris sisukas leht - http://www.tridentmilitary.com/WorldCamouflage.htm

Alo

teddybbeer'le annaks võimalusel mõnusa huumori eest 10 punkti

Aga nüüd hakkaks kohe tema kallal irisema:

1. püksi laskmine - see ei ole antud olukorras tahtele alluv tegevus... tegija jaoks väga häbiväärne olukord ja teiste jaoks lõõpimise ainet pikaks ajaks pakkuv teema...

2. jalga laskmine - soovitaks enne ikka oma tulirelva uurida, ehk annab lasketakistus kuidagi kiirelt kõrvaldada? Või kui ei mõista seda teha või see on võimatu... siis vaata vähemalt hoolega ringi ja püüa lähima surnu juurest leida omale töökorras relv...

3. Sa ei lugenud mu küsimust päris hoolega läbi: seal kirjas lahinglaskmine... see on olemuselt laskeharjutus, enamasti vastavas laskepaigas (tegin ka teiste jaoks selle selgitava paranduse oma küsimusse).

Tervitustega ProPatria

hm, peale selgitavaid täpsustusi tulevad muidugi kohe meelde igasugu õpetatud asjad

1. suunad relva toru alla

2. tõstad käe (või lamades asendist - jala) ning ootad laskeinstruktori saabumist

3. laskeinstruktor kõrvaldab tõrke

Põhimõtteliselt on Sul meelde jäänud algväljaõppe puhul toimuv tegutsemisskeem päris õieti!

Mugav ja turvaline... ja eks ole tõesti mõnus, kui nii lihtsalt saaks läbi elu lõpuni...

Ise ma eeldaks laskurilt pisut rohkem iseseisvust lasketakistuse korral, sest enne käte-jalgadega vehkima hakkamist on ilmselt võimalik ka ise midagi teha ja milleski veenduda ja võimalik, et ei peagi instruktori abi paluma.

Seega ootaks hommikuni, ehk juhtub veel vastama keegi, keda on tabanud tegelikkuses lasketakistus...

ProPatria

kas seal polnud midagi sellist, et eemaldad tõrke, kaitseriivista relv, salv ära ja vaatad, mis viga, kiirelt korda ja laskma . Silmas tuleb pidada veel seda, ete ei tohi maha jääda manöövrit sooritavast üksusest(loomulikult kui manööver toimub).

rebasekutsikas kirjutas:kas seal polnud midagi sellist, et eemaldad tõrke, kaitseriivista relv, salv ära ja vaatad, mis viga, kiirelt korda ja laskma .

Juba hakkab midagi tulema!
Aga sellisel kujul ikka pisut vales järjekorras ja seega valesti: enne kui hakkame uurima tõrke põhjust tuleb relv TÜHJAKS LAADIDA

Rebasekutsika jutu järgi saan aru järgmist:
Eemaldad tõrke (mõeldud vist tõrkepdrunit?) - kõik õige.
Tõrkepadrun relvast välja, nüüd laseme automaadi lukukäepideme lahti ja lukk liigub etteseisu, viies salvest padruni rauda...
Kaitseriivistame relva ja võtame siis salve alt... aga padrun istub padrunipesas ja relva löökmehhanism on vinnastatud...

Loodan, et vastaja sai aru, või ei saanud mina tema vastuse kirjapildist aru?

Tegelikult toimitakse LAHINGLASKMISE tingimustes järgmiselt:

1. Peale lasketõrke ilmnemist hoitakse relva kindlalt käes, endiselt rauasuudmega sihtmärgi suunas ca 2- 4 sekundit - sest võib olla tegu padrunisütiku või püssirohu defektidest tingitud viivituslasuga (sellised juhused ilmnevad enamasti oma säilivusaja ületanud laskemoona juures).
Tegelikus lahingolukorras loomulikult tuleb tegutseda aega viitmata.

2. Relvast eemaldada salv

3. Tühjendada padrunipesa

Nüüd saab juba visuaalselt määrata, kas oli kest või padrun kuidagi oletatavaks lasketakistuse põhjuseks... või lukukäepidet liigutades tunneme, et relvamehhanismis on midagi mittesoovitavat juhtunud.

Salv tuleb eemaldada sellepärast, et juhul kui on tegemist relvast väljaheitmata jäänud padrunikestaga või viltu jooksnud padruniga, siis nende eemaldamine relvas oleva (padruneid sisaldava) salvega lõpeb tavaliselt sellega, et meil on mõne aja pärast lukukojas juba 2 padrunit viltu ja kumbki ei soovi liikuda padrunipessa ega relvast väljuda...

Kui aga on ilmne mingi relvadetaili purunemine, siis loomulikult tuleb tühjakslaetud relv kaitseriivistada ja anda märku oma probleemist.

4. Salv relva (juhul, kui kiirel vaatlusel ega tunnetuslikult ei õnnestunud tuvastada mehhaanilist laadi defekti).

5. Relv laadida ja jätkata tulistamist.

Kui ikka tõrge kordub, siis jällegi relv tühjaks laadida anda enda probleemist märku, sest ei tulejoonel, ega maastikul liikudes ole mõeldav relva põhjalik puhastamine või remont...
Päris lahingus aga tuleb säilitada rahu ja otsida lähima surnu juurest omale uus relv, võimalik, et see isegi töötab

Nüüd ma olen päris kimbatuses, keda vastanutest kuidagi esile tõsta?

Tegelikult julgeks ma koos Nublu'ga minna isegi sõtta - tema ei muutuks relvaga ümberkäimisel vähemalt omadele ohtlikuks...

Kuna aga tulirelvade ja laskemoonaga ohutu ümberkäimine on siiski eluliselt tähtis valdkond ja siin ei ole pisiasju ega ma ei soovi teha mingeid järeleandmisi, siis loen küsimuse mitteammendavalt vastatuks ja küsin ise uue küsimuse.

Ikka sama valdkond ja seekord midagi kergemat:

Miks ei või laetud püssi või automaadi päraga kedagi (midagi) lüüa?

Tervitustega ProPatria

Sellepärast, et kui sul on relvaks AK4 (nagu mul ajateenistuses oli) siis läheb kaba lihtsalt pooleks.