www.militaar.net

Herem vastas tegelikult ära - idee pole mitte oskused (need on nagu kaasuv kasu), vaid valmisolekuüksused. Kui oleks ainult oskused, siis oleks ka teine alternatiiv - toppida see teenistus 6 kuu sisse ka teha aastaks kaks kutset. Sest lisaks valmisolekule on meil ka väge vähevõitu.

Karta on, et venelased oma mobilisatsiooniga võtavad mehi sisse rohkem kui ainult Ukrainasse vaja. Putin on panused juba nii kõrgeks ajanud, et ta ise peab usutavuse säilitamiseks tegelikult ka olema valmis, et mingil hetkel tõesti Natoga sõjaks läheb. See tähendab ka meie piiri taga olevate Ukrainasse tühjaks roobitsetud väeosade täitmist mobiliseeritud meestega. Ei saa riskida sellega,et järgmine aasta suvalisel ajahetkel avastame, et venelasel väed mobiliseeritud ja juba mitmeid kuid kokku harjutanud ning meie hakkame alles viimasel minutil mobilisatsiooni läbi viima ja kokkuharjutamiseks aega ei jäägi. Selles mõttes on kaks võimalust alalises valmisolekus väeosade arvu suurendamiseks ( parem karta kui kahetseda) pikendada ajateenistust või mõned reservpataljonid on pidevalt kokku kutsutud ja alalises valmisolekus. Kusjuures valmisolekus reservpataljone roteeritakse teiste reservpataljonidega aegajalt.

Akf teeline35 - hästi sõnastatud - 5+ !

Vastan siia ka üle pika aja.

Ajateenistusele teatud valmiduse komponendi lisamine on kindlasti väga mõistlik ja lisaks efektiivne. Valmiduse tagamiseks ei olegi vaja ajateenistust otseselt pikendada, kuid on vaja lihtsalt kaotada lühem 8-kuuline nö "viilimise" variant.
18 kuust rääkimine ajab ilmselt kõik üliõpilased tagajalgadele, sest nemad kaotaksid lisaks veel pool aastat niisama, et saaks õpinguid jätkata pooleli jäänud kohast. 12 kuud ei oleks ka mõistlikuim variant ja noh tegelikult ka soomlastel pole päris 12, kuna jaanid või jõulud kustutavad lõpust natuke ära. 11 ongi mõistlikuim.

Täna tagavad oma üksuses aastaringse valmiduse kõigile 11-kuulise ajateenistusega Merevägi ja Vahipataljon. Lisaks mõned muud pisemad või vähem nähtavad KV allüksused. Neil on 5 kuud baas-ja erialaväljaõpe (SBK, EK, AJEK, NAK) ning seejärel 6 kuud allüksuse õpe (AÜK) + valmidus. Kuidas saaksime näiteks muidu hoida sõjalaevu aasta ringi sõidus või siis tagada aasta ringi protokollilisi tseremooniaid? Lisaks 1 kuu jääb vahepeal tegevväelaste puhkusteks (kuna RA struktuur on üsna õhukeseks lihvitud, pole tsükli keskel tavaliselt aega puhkamiseks) ja täiendõppeks (õppepäevad, täienduskursused, analüüsid-kokkuvõtted-seminarid) ning lihtsamateks-kriitilisemateks taristu töödeks.

Meil polekski seega lahinguvalmiduse tagamiseks vaja teha muud erilist, kui kohandada eeltoodud mudel ka teistele KV struktuuriüksustele.
Kõiki ajateenijaid korraga sisse võttes tagatakse märksa parem valik autojuhtideks ja allohvitserideks, sest kõigil on võrdsed võimalused.
Täna on olukord, kus paljud B-kat juhiloa (või pikema hariduse) omanikud nihverdavad end sügisesse 8 kuu peale ja seega tuleb aastas ~ 150 000 EUR kulutada juuli kutsest osade autojuhtide 0-ist õpetamisele (saavad B või C). Normaalne oleks, et ajateenistuses saad sõidukijuhiks, kui on eelnev sõidukogemus olemas ja selline lähenemine säästaks ka enam tehnikat (ning ülemate ja kaassõitjate närve).
Palju kvaliteetsem tulemus saab, kui allohvitseride valik on 3,5:1 (kõigil 11 kuuline teenistus), mitte 2:1 (11 + 8 kuuline teenistus). Jaoülemast ja reservrühmaülemast sõltub ajateenistuses ja ka sõjaolukorras väga palju.

Mis on veel suureks mureks, on et täna ei taha pea mitte keegi tulla talvel ajateenistusse. Noorte plaanidega ei sobi enamasti kuidagi. JAN kutse komplekteerimine pidi KRA-le olema tõsine väljakutse. Lisaks on kaitseväes enamus üksusi 3-allüksuselised (pataljonis 3 põhi-kompaniid, kompaniis 3 põhi-rühma jms) ja võrdselt 2-kaupa õpetamine tekitaks reservväe süsteemsel komplekteerimisel pisut segadust. Ses suhtes oleks näiteks lahendus, et talvel võetaks 1/3 ja suvel 2/3 üksuse ajateenijatest. Praegu võetakse talvel vist vaid u 1/10, mis tekitab muuhulgas teatud kuudel ka KV õppetaristule ning koolitajatele (ka autokoolidele ning eksamineerijatele!) suurt löökkoormust. Osade allüksuste puudumise saab korvata lõpuõppuste ajal vastavate RÕK-ide korraldamisega. See teeniks ka ajateenistuse ja reservväe sünergia eesmärki!

Kokkuvõttes.
Kui KVJ poolt "tulistatud" ideed natuke sihtida ja rihtida, saaks selle abil lisaks (ilmselgelt olulisele) lahinguvalmidusele lahendada veel mitmeid muresid, mis kokkuvõttes tõstaks märgatavalt nii RA, kui SA efektiivsust.

Uued STV radarid paistab, et on teema. Tehnoõppe saanud ajateenija peaks min 2x aastas korra näppima, et oleks efektiivne x tunnil, kus järgneva harjutuse jaoks ongi 2h. Sain ise uue eriala kevadisel Siilil, nüüd juba näpiks korra uuesti tehnikat 1nv raames, et oleks.."ahaa jah ..sedasi"

18 kuud teenistust ei müü isegi vist isegi pragu maha noortele.

Lühikesed Siiliokkad tehnovägedele, päev-kaks, ja mis präänikut lisaks?

https://www.err.ee/1608817432/poliitiku ... e-analuusi

"Heremi 18 kuud" on äkki teemaks võetud.
Kahjuks enamik endist KV rahvast jooksis varuga lati alt läbi, roheliste poliitikule võib selle ehk võhiklikkuse tõttu andeks anda.
Riho Terras ajas ainsana asjalikku juttu, no Lanemani jutt.....tule taevas appi.

No Lanemani jutul polnud häda midagi, peale selle, et ... see ei andnud midagi! Jah, seaduses ongi hetkel 12 kuud ning see on sümboolne piir paljude peas, kuid seadust saab alati vajadusel muuta. Kui tahetakse.

Väli jutt lepingust 3-6 kuud... Riigikaitses valmidust planeerida mingite mõnekuuliste sutsakatena?
Tali on siiski asjast kaugel ja ei adu vahet autojuhi või jaoülema õppel kavandatavale mobiliseeritavale reservüksusele ja reservi tootmist/hoidmist alalise lahinguvalmidusega üksusele.

Antud juhul peaksin mina kõige asjalikumaks jutuks Peeter Tali oma. Samuti kaitseministri oma. Ülejäänu....

Nagu Tali ütles, siis 11 kuuga on võimalik hoida alalist valmidust. Kui seda juba ka täna osades ajateenijatega allüksustes nii tehakse, kas on siis veel mõtet jalgratast leiutada?
12 kuud on tore number, aga kes on kunagi ka kalendrisse vaadanud, teab, mida see tähendaks. See +1 kuu otsa väänamine reaalsuses ei töötaks, sest tähendaks alguse/lõpu pühade aega pressimist, mis oleks teenistuslikult jabur. Samas valmiduseks poleks otseselt ka vaja, sest vastutuse saab ka enne pühi üle anda.
Ministri jutus on mõistlik osa, et 8 kuu (viilimise) variant tuleks üldse kinni panna. See on praegugi vaid alla 1000 ajateenija aastas ehk alla 1/3. Tekitab vaid segadust ja paneb osasid kutsealuseid pingutama, et end 11 kuu pealt 8 peale kuidagi ära nihverdada. Ka tekitab ebavõrdsust.

hummel kirjutas: ↑12 Dets, 2022 17:58 Antud juhul peaksin mina kõige asjalikumaks jutuks Peeter Tali oma. Samuti kaitseministri oma. Ülejäänu....
Nagu Tali ütles, siis 11 kuuga on võimalik hoida alalist valmidust. Kui seda juba ka täna osades ajateenijatega allüksustes nii tehakse, ...

Nagu kirjutasin, siis vahe on "... kavandatavale mobiliseeritavale reservüksusele ja reservi tootmist/hoidmist alalise lahinguvalmidusega üksusele."
Tasuks võtta ette KVJ sõnavõtud ja vaadata/kuulata, millistest üksustest jutt käib ja millised spetsialiseeritud üksused on lähiajal tulemas.
Ühe lauaga löömist pole kavas olnud, või vähemalt pole mina seda märganud.

Tegelikult teab ka ministeerium aga ... eksklusiivselt Militaar.neti kasutajatele:
Hetkel läheme edasi 11 kuulise ajateenistusega teatud relvasüsteemide mehitamisel ja sh lahinguvalmiduse tagamisel.
Süsteemid on a) ÕT, b) kaudtuli, c) Merevägi, sh laevatõrje. Hiljem vaatame kas veel midagi.
Lihtsustatult öeldes, kuna allüksuste ja relvaliikide vahelise koostöö tagavad tegevväelased, siis saab ajateenija määrata nö lahinguvalmidusse pärast erialaõppe läbimist. Iga järgmise päevaga kasvab nende vilumus ja nad saavad paremateks süsteemi operaatoriteks aga üldiselt saab tegevväelaste ja ajateenijatega selle eesmärgi täita.
Esimene "lend" alustab jaanuaris 2024, kuigi kaudtules (K9) kehtib see juba täna.
Õigus on Terrasel ja Talil.
Terrase puhul tuleb välja tuua reakoosseisu värbamise väljakutse. Nende üksuste reakoosseisu on üsna raske värvata, seepärast on lihtsam täita ajateenijatega, keda me reservina nii kui nii ette valmistame.
Väli pakutut me täna juba teatud mõttes kasutame. Lepingu kestvus 1 aasta.

Tänan, sai selgem.

Tõdemusi esmaspäevast neljapäevani toimunud RÕKi kohta järeltulevalt põlvelt- mitte just ülivõrretes, aga igal juhul säraga silmades. Seda eriti võrreldes ajateenistuse lõpuosaga. Sisukalt täidetud tihedad päevad, huvitav, kasulik. Kokkuvõttes igati positiivse märgi all toimetamine.

https://www.delfi.ee/artikkel/120142840 ... viimanetop
Kaitseminister Hanno Pevkur teatas veebruari alguses ETV „Valimisstuudios“, et ajateenistuses on oodata muudatusi: mõningaid erialasid on plaanis pikendada üheteistkümne kuu pealt kaheteistkümnele.

„See on eelkõige kaitseväe juhataja otsus, aga oleme arutanud peamiselt suurtükiväge, õhutõrjet ja mereväge,“ märkis Pevkur Delfile vastuseks.

Pevkur lisas veel, et kuna tarvis on muuta vabariigi valitsuse määrust, siis vaadatakse veel detaile üle, kuid pikendamise otsust võib oodata lähinädalate jooksul.

Kas muudatus puudutab juba tänaseid kutsealuseid või mitte, pole samuti üheselt selge.

Täna asub (avalikel andmetel) 11 kuulisse ajateenistusse juba üle 70% ajateenijatest. Alla 50% pole see nr kusjuures vist kunagi olnudki.
Olen seni aru saanud, et ajateenistuse pikkus saaks siiski olema praktikas 11 kuud nagu Martin Herem siin natuke varem ka kirja pani. Lihtsalt uute võimete vaikse arendamisega ilmselt väheneb 8-kuuliste arvukus vb veel u 25%-ni. Natuke spetsiifilised näivad need üksused, kuhu veel seni 8-kuulisi võetakse.

https://www.delfi.ee/artikkel/120148628 ... vene-tanki

Minu ajateenistusest on küll üle kümne aasta möödas, aga TT relvi sain mina omal ajal lasta liivakottidest ja kasepalkidest moodustise vastu. Ma ei tea kuidas väljaõpe tänapäeval välja näeb, aga kas ei oleks mõistlik Ukrainast rohkem romusid tellida? Kasvõi teoreetilise väljaõppe jaoks, näitamaks nõrgemaid kohti jms. Praktiliste laskeharjutustega tekiks kasulikel idiootidel palju kisa provokatsiooni jms osas

Kui teemapüstitus siia ei sobi, siis palun liigutada mujale.

Ajateenistusse kutsutuid vaevavad järjest enam vaimse tervise probleemid

[kaitseressursside ameti kommunikatsioonispetsialist Siim] Saavik ütles, et viimaste aastate komisjonide otsuste osas on kutsealuste tervisenõuetele mittevastavuse või ajutiselt mittevastavuse domineerivateks diagnoosideks olnud psüühika- ja käitumishäired ning lihasluukonna ja sidekoehaigused.

"Kutsealuste puhul, kelle osas arstlik komisjon tegi otsuse "ei vasta kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele", oli nii 2021. kui 2022. aastal 39 protsenti juhtudest põhjuseks psüühika- või käitumishäire," lausus Saavik.

https://www.err.ee/1608903668/ajateenis ... probleemid

Mul tekkis sellega üks küsimus - kui ca veerand ei vasta tervisenõuetele ja natuke alla poole vastab, siis mis lood selle ülejäänud ligi 30% on?