www.militaar.net

kallek kirjutas:T-62M sai Süürias hiljuti tankitõrjeraketilt tabamuse, kolm meest said omal jalal masinast kenasti välja.
https://twitter.com/worldonalert/status ... 7945723905

Paistab (võib-olla valesti), et tegemist on T-62M tankiga, millel on kumulatiivivastased lisaekraanid, mida siis laskjatel tabada õnnestus. Kas ka aktiivsoomuse "klotsid", paraku pole näha.

Tegelikuses olid ameeriklastel diiselmootoriga tankid kasutusel juba Teises Maailmasõjas, ka land-lease korras tuli neid Nõukogude Liitu. Mootor(täpsemalt kütus) sõltus sellest,millise väeliigiga oli tegu. Mariinid kadutasid diiselmootoreid, armee bensukaid.

Nendes diiselmootoritel, mida mõningatel tankidel ameeriklased kasutasid, jäi tõsisest tankimootorist ikka puudu omajagu.
Osadel Sherman tankidel oldi sunnitud koostama jõuseade kahest kahetaktilisest neljasilindrilisest mootorist:



Taolised mootorid "ühekaupa" leidsid NSVL kasutust veoautodel. Kahe väntvõlliga, justkui kahest mootorist kokkupandud mootorit kasutati NSVL-s T-64 ja osadel T-80 tankidel, kuid seal polnud põhjus mitte piisavalt võimsa mootori puudumine, vaid soov saada kompaktne, mitmekütuseline mootor.

kallek kirjutas:T-62M sai Süürias hiljuti tankitõrjeraketilt tabamuse, kolm meest said omal jalal masinast kenasti välja.

https://twitter.com/worldonalert/status ... 7945723905

Aga neil oli ka kole kiire sellest masinast lahkumisega. See võis olla psühholoogiline (tabati ilmselt lahtiste luukidega masinat), kuid võis ka olla, et kumulatiiv siiski läbistas ainult, et moonale ei saadud kohe tuld külge.

Kapten Trumm kirjutas:Nendes diiselmootoritel, mida mõningatel tankidel ameeriklased kasutasid, jäi tõsisest tankimootorist ikka puudu omajagu.
Osadel Sherman tankidel oldi sunnitud koostama jõuseade kahest kahetaktilisest neljasilindrilisest mootorist:

Taolised mootorid "ühekaupa" leidsid NSVL kasutust veoautodel. Kahe väntvõlliga, justkui kahest mootorist kokkupandud mootorit kasutati NSVL-s T-64 ja osadel T-80 tankidel, kuid seal polnud põhjus mitte piisavalt võimsa mootori puudumine, vaid soov saada kompaktne, mitmekütuseline mootor.

Jänkisid pole vaja halvustada, et nad diiselmootorite eelistest aru ei saanud. Shermani tank oli ju üldse üsna kiiruga kokkuklpositud toode, millel päris oma mootorit ei olnudki - sinna topiti kõike, mis vähegi sobis, kaasa arvatud näiteks viiest sõiduauto-bensumootorist koosnev aretis. Ise nad eelistasid bensumootoreid puhtalt sellepärast, et vägesid oleks lihtsam varustada, kui kogu tehnika töötab sama kütte pealt. Pildil on kaks Detroit Diesel 4-71 mootorit kokku ühendatud, mis ei tarvitsenud ka sugugi halb variant olla. See x-71 oli üsna õnnestunud mootoriseeria ja sellel on ka jänkide jaoks omajagu teeneid sõja võitmisel.
Kui ma ei eksi, siis venkude kahe väntvõlliga "kohvermootor" oli vist üldse sakslaste leiutis 20-ndate lõpust, mida nood ise kasutasid lennukitel.

Venelaste V-2 diisel polnud ka nende enda leiutis, tegemist oli läänest "laenatud" lennuki diiselmootoriga (kunagi oli selline mood, neid tootsid venelased ka ise lennukite tarbeks). Sellest ka maismaasõiduki kohta ülimoodsana tundunud neljaklapised silindripead kahe nukkvõlliga kummagi silindrirea kohta ja kuiv karter - lennunduses oli 1930ndatel selline lahendus levinud. Lihtsalt see isik, kes tuli mõttele kohandada see mootor tanki tarbeks, tegi kas teadlikult või teadmatult väga aruka otsuse, V12 tanki neljataktilised diiselmootorid on täna maailmas valdavad ja antud mootor eri nimede ja moderniseerimise all (nt V-84) jõustab nõuka päritolu tanke tänaseni.

Lisaks on see leidnud pikaajalist kasutust laevamootori ja diiseljõujaamade mootorina - nii V12 kujul kui ka rida-6 kujul (mis on tehniliselt pool V12 mootort).

V12 mootoril on üks konstruktiivne iseärasus, väntvõllile otse kinnitub vaid ühe silindrirea keps, teise rea oma kinnitub esimene rea kepsu külge. Sellest tulenevalt on vasaku ja parema silindrirea kolvikäigud natuke erinevad ning mootori tööd iseloomustab teatud vibratsioon, millega võitlemiseks tuleb kasutada aktiivseid väändevõnke leevendeid (mida kasutatakse nt sõiduautodel tänapäeval).
Soomes Parola muuseumis mootorite hoones on neid lõhki lõigatuna päris mitu erinevat, uurige kui satute.

Kapten Trumm kirjutas:V12 mootoril on üks konstruktiivne iseärasus, väntvõllile otse kinnitub vaid ühe silindrirea keps, teise rea oma kinnitub esimene rea kepsu külge.

Lennukimootorite seas on (olid) sellised "iseärasused" küllaltki levinud, kui ma õigesti mäletan...
Võimaldab (vist) mootori kompaktsemana ehitada

Aga neil oli ka kole kiire sellest masinast lahkumisega. See võis olla psühholoogiline (tabati ilmselt lahtiste luukidega masinat), kuid võis ka olla, et kumulatiiv siiski läbistas ainult, et moonale ei saadud kohe tuld külge.

T-62 on ju vanakooli, käsitsi laadimisega tank ja mürsud pole sedasi laiali mööda meeskonnaruumi nagu T-72l näiteks on.
Kui sa spetsiaalselt ei suuda seda mürsuriiulit laaduri nina ees tabada, siis lahingukomplekti detonatsiooniks peab suurem tulekahju tekkima.
T-72-l on laskemoon laiali märgatavalt suuremal alal (kui küljepealt tanki vaadata) ja võimalus, et mõni mürsk jääb kumulatiivjoale ette - hulga suurem.
Muidugi pilt on nii udune, et ei saa aru - eksisteerib ka variant, et tegemist on venelaste laoplatsidelt tarnitud T-62M-ga (millel lisakaitse peal) ja parasjagu juhtus mingi vanem rakett olema.

Mind huvitab pigem see, kas ja kuivõrd säilib pärast sellist tabamust tanki lahinguvõime. Tore, kui tankistid ellu jäävad, aga kui masina mingid elutähtsad lahingutegevuse organid kannatada saavad, siis on ta taktikalises mõttes ikkagi mängust väljas.

Kapten Trumm kirjutas:Taamal paistab vist mingi IS tank - seal toru otsas on natuke teine asi - suudmepidur. See on vidin, mis suunab osad rauast väljuvad püssirohugaasid tahapoole, vähendades sellega kahuri tagasilööki. Paraku kaasneb sellise asjaga kenake sodipilv, mis esiteks reedab laskja asukohta ja teiseks katab laskja vaatevälja ja vaatlusseadmed tükiks ajaks, muutes sellega laskekiiruse väiksemaks.

T-54 selja tagant paistab IS-3 oma 122mm toruga, millel tõesti on suudmepidur. Ainult et... suudmepidur ei vähenda nähtavust! Vastupidi - suudmepiduri ülesanne on juhtida püssirohugaasid kahuritoru esise asemel kahele poole kõrvale, kus need minimaalselt segaksid järgmise sihtmärgi otsimist. Sodipilve jutt kehtib samuti ikka ilma suudmepiduriteta kahurite kohta.

Suurtükkidel näiteks on aga suudmepidurid (lisaks tagasilöögi vähendamisele) selleks, et püssirohugaasipilv ei kerkiks otse kahuri kohale õhku, kus see vastase spotteritele kahuri asukoha kohe ära annaks.

Andeks, aga suudmepidur ju suunabki gaasijoa külgedele ja tagasi ehk pilv tekib ikkagi suurtüki kohale (külgedele)?

erick kirjutas:...
Suurtükkidel näiteks on aga suudmepidurid (lisaks tagasilöögi vähendamisele) selleks, et püssirohugaasipilv ei kerkiks otse kahuri kohale õhku, kus see vastase spotteritele kahuri asukoha kohe ära annaks.

Suurtükkidel on suudmepidur ikka ja ainult tagasilöögi vähendamiseks.

Tankidel ei kasutata tänapäeval suudmepidurit, kuna külgedele suunatud lööklaine võib kahjustada nii tankiga koos liikuvat jalaväge, kui lüüa maapinnalt lendu tolmu ja sodi, mis siis varjutab kogu nähtavuse. Niigi on 120+mm suurtüki lasul tekkiv ülerõhk kahuri suudme ümbruses piisavalt suur. Kui see veel laiali suunata, siis on selle mõju ümbritseval selline, et võtab ikka pikalt aega, kuni midagi nägema hakkab.

T-54 selja tagant paistab IS-3 oma 122mm toruga, millel tõesti on suudmepidur. Ainult et... suudmepidur ei vähenda nähtavust! Vastupidi - suudmepiduri ülesanne on juhtida püssirohugaasid kahuritoru esise asemel kahele poole kõrvale, kus need minimaalselt segaksid järgmise sihtmärgi otsimist. Sodipilve jutt kehtib samuti ikka ilma suudmepiduriteta kahurite kohta.

IS rasketankide kohta on kirjutatud, et seal oli "tänu" suudmepidurile üles lendav saastapilv tohutu ja meeskond pidi peale paari pauku tulema oma vaatepilusid ja sihikuid puhastama. See nullis ka tema teoreetilise eelise Tiiger tanki ees, praktiline laskekiirus oleva olematu olnud, Tiiger pani IS-i 1 paugu peale 3-4 pauku juba teele.

Kapten Trumm kirjutas:
IS rasketankide kohta on kirjutatud, et seal oli "tänu" suudmepidurile üles lendav saastapilv tohutu ja meeskond pidi peale paari pauku tulema oma vaatepilusid ja sihikuid puhastama. See nullis ka tema teoreetilise eelise Tiiger tanki ees, praktiline laskekiirus oleva olematu olnud, Tiiger pani IS-i 1 paugu peale 3-4 pauku juba teele.

Khm... mäletatavasti ka Tiger oli varustatud suudmepiduriga. Küllap seal peamiselt ikka muud tegurid olid, mis IS'i praktilise laskekiiruse alla tõid.

vaoinas kirjutas:...


Khm... mäletatavasti ka Tiger oli varustatud suudmepiduriga. Küllap seal peamiselt ikka muud tegurid olid, mis IS'i praktilise laskekiiruse alla tõid.

88mm kahuri ja 122mm kahuri tõukelaengust vabaneva energia vahe on väga suur. Seetõttu ei avaldanud tiigri suudmepidurist välja paiskunud gaasid ümbrusele sellist mõju kui IS-i 122mm torust.