www.militaar.net

zoho kirjutas:Huvitav oleks mõelda, mis nt. jänkid oleks antud olukorras teha võinud, affi sealsamas kohapeal ilma eriliste tagajärgedeta marutõbise koera pähe maha lasknud?

Kas selline konstruktsioon oleks üldse reaalne - kas õppustel kantakse ka teravat moona kaasas ja kui siis miks (n.-ö. igaks juhuks?)

Walter2 kirjutas:

zoho kirjutas:Huvitav oleks mõelda, mis nt. jänkid oleks antud olukorras teha võinud, affi sealsamas kohapeal ilma eriliste tagajärgedeta marutõbise koera pähe maha lasknud?

Kas selline konstruktsioon oleks üldse reaalne - kas õppustel kantakse ka teravat moona kaasas ja kui siis miks (n.-ö. igaks juhuks?)

Mina olen pädevusest kõige kaugemal seisev kodanik antud küsimuses (kuid sobilikult internettides hetkel online ), aga VIST kaader (ainult ohvitserid?), kellel on kabuuris lisaks ametirelv, omab ka teravat moona sellele.

Walter2 kirjutas: Kas selline konstruktsioon oleks üldse reaalne - kas õppustel kantakse ka teravat moona kaasas ja kui siis miks (n.-ö. igaks juhuks?)

Mõiste "relvakaitsemoon" on täiesti olemas, küll ei tea ma seda, kes seda kandma peab.

mutionu kirjutas:

Walter2 kirjutas: Kas selline konstruktsioon oleks üldse reaalne - kas õppustel kantakse ka teravat moona kaasas ja kui siis miks (n.-ö. igaks juhuks?)

Mõiste "relvakaitsemoon" on täiesti olemas, küll ei tea ma seda, kes seda kandma peab.

Kunagi KLis (ca 1998-2000) olles sai automaati puhastamiseks koju viies relvurilt ca 15tk "teravaid" kaasa. "Relva kaitseks". Tagasi viies pidi muidugi kogus klappima..

Paar lehekülge OT targutamist maakatest perearstide, relvalubade ja relvade ennetava ärakorjamise kohta eemaldatud.

IMHO peaks olema siililegi selge, et:
1) inimese pähe ega tulevikku ette ei näe ei perearst ega keegi teine ja pole mingit vettpidavat meetodit selliseid ülearenenud omandiinstinkti juhtumeid eos välistada;
2) ajakirjanduses kirjeldatud tegevus kujutab endast selget rikkumist, mis peaks mõne aja jooksul välistama legaalse relva selle isiku omandis.

Mida siis kohaletulnud liitlased toimetamisest rasketehnikaga meie maastikul arvasid.

Saksamaa tankirühma ülem vanemveebel Basti Ertmeri arvamus toimetamisest tankidega Sirgala karjääris...

Suurepärane kogemus on harjutada maastikul, millesarnast meil Saksamaal ei ole. Maastik on väga raske, kuid kõik kes on kohale tulnud on just nii head kui me eeldasime.

Prantslased...

Maastik on suletum ja keerulisem manööverdamiseks, see nõuab palju koordineerimist.

Kui RMK ja jt. lähiaastatel lageraielanke sama usinalt juurde tekitavad, muutub liitlastel ka meie maastikul rasketehnikaga toimetamine palju lihtsamaks.

Kui RMK ja jt. lähiaastatel lageraielanke sama usinalt juurde tekitavad, muutub liitlastel ka meie maastikul rasketehnikaga toimetamine palju lihtsamaks.

Raielangid oma meetrikõrguste kändudega ja pehme pinnasega pole sugugi lihtsamalt läbitavad kui mets, mis seal enne oli.
Ainult nähtavuse erinevus.

Kapten Trumm kirjutas:

Kui RMK ja jt. lähiaastatel lageraielanke sama usinalt juurde tekitavad, muutub liitlastel ka meie maastikul rasketehnikaga toimetamine palju lihtsamaks.

Raielangid oma meetrikõrguste kändudega ja pehme pinnasega pole sugugi lihtsamalt läbitavad kui mets, mis seal enne oli.
Ainult nähtavuse erinevus.

Väheneb kiiresti ka nähtavus, sest sõltumata inimese panusest, metsastab maa ennast suht kiiresti ise - kultiveerimata metsamaa esmaasukad on haab ja kask, milliste kasvukiirus on 5 aastaga kuni 2 meetrit. Sellisest tihedast padrikust sügavale ei näe läbi ka soojuskaamera (täpsustus - näeb ülalt). Lisaks põlisele metsamaale läheb praegu regulaarselt võsa/metsa alla ka vanemaid heinamaid.
Suurem probleem kaitsjale-ründajale ei ole metsa kadumine, vaid see, et tegelik metsapiir ja enamus kaarte ei lange enam kokku. Järjest olulisemaks saab regulaarne maastikuluure määratud vastutusaladel. (poleks paha, kui brigaadistaabid peaks ühendust "vastava ametkonnaga" raielubade väljastamise osas - real-time update!)

Ortofotod ja pinnakatteandmed on Maa-ameti rakenduses avalikult kättesaadavad.

Kapten Trumm kirjutas:Raielangid oma meetrikõrguste kändudega ja pehme pinnasega pole sugugi lihtsamalt läbitavad kui mets, mis seal enne oli.
Ainult nähtavuse erinevus.

Tänapäeval ei jäta sul naljalt keegi enam meetriseid kännupakke metsa kõdunema, kõik võetakse kenasti maha, võid neid ka ise soovi korral metsa saagima minna 9.90 eurot m³ + km.

Kui on soovi näha kuidas tankid T-80U ja Strv-104(Centurion) metsa raiesmikul kände ületavad võid allolevalt videolt vahemikul 7:20-9:00 ka ise järgi vaadata.

https://youtu.be/tiqAAuoL3_A?t=7m20s

Mis neid Sirgala karjääri kanjoneid puudutab siis mulle vähemalt tundub, et see ei ole tankidele harjutamiseks üldsegi sobilik maastik ja konflikti korral vaevalt ükski arukas komandör oma tankiüksuse sinna kindlasse hävingusse saadaks.

Eks siin ole see koht, kus teooria ja praktika lahku lähevad.

Videos nähtud raiesmikku eestis võib vaid leida väikemaaomaniku maadelt kus ta sae ja aiakäruga vaikselt toimetab.
Tänased raiesmikud on yks suur seasongermaa mis lähima 20a jooksul alles taastub ehk.

Kapten Trumm kirjutas:Eks siin ole see koht, kus teooria ja praktika lahku lähevad.

Mis praktikasse puutub siis olen ise neid nii sel kui ka eelmisel aastal korduvalt nii saagimas kui ka välja vedamas käinud. Isegi need üksikud isendid, mida meil tõesti ei ole õnnestunud välja vedada sai kõik kenasti maha saetud. Miks sa arvad, et kui harvester langilt üle käib ja meetrised kännupakud kasvama jätab siis keegi neid hiljem maha ei sae aga võibolla pole neid selleks hetkeks veel jõutud maha saagida? Tavaliselt tehakse selline töö enne istutustööde algust ja mullapinna ettevalmistamist ikkagi kenasti ära. RMK lankidel saetakse need kännupakud samuti maha, ei jäta neid sinna keegi kasvama.

No ma pole tankist aga ...
Liikumisest - Meetrised voi mitte aga seal kakerdades oled suureparane sihtmark TT-le.
Nahtavus - ma arvan, et koik mis jaab alla 500m on tanki kahjuks ja TT kasuks.
Hoiakutest - zoho otsi kergem amet, on tuju parem ja maailm ilusam.
Loomulikult olid KT-l osalenud liitlased sunnitud tegutsema vaga kinnisel maastikul (paremaid voimalusi meil oppusteks pole), kuid ega Eesti suuremate maanteede umbrused neile ka eriti kodused pole. Poolkinniseks voib seda vahemalt nimetada.

Pean jälle kurtma - minuni jõuab järjest osalejate kaebusi, et riik pole (taas) tähtaegselt täitnud oma kohustust reservväelase toetuse väljamaksmisel.
Valdkonda reguleeriv valitsuse määrus ütleb, et toetus tuleb välja maksta 14 päeva jooksul õppekogunemise lõppemisest arvates.
21. mail deformeeritud meestel on see tähtaeg 04. juuni.
Vaatasin ka mina hetk tagasi panka ja tutkit.

Võtaks järgmise kutsega ka ilmuda kohale kolm päeva hiljem?