www.militaar.net

Palgatõstmisel on veel oluline,et see toimuks summapõhiselt mitte eelneva palga % järgi, muidu saab 2000 saaja juurde 100 eur ja 500 saaja 25 euri ning palgaerinevused aina kasvavad.
Soovides protsentides palka tõsta peaks kõikide saajate palgad kokku liitma ja jagama saajatega 2000+500=2500/2= 1250 millele siis paneme % juurde, oleme ise enda ettevõttes selle reha otsa astunud õnneks teisel aastal suutsime korrektiivid sisse viia

Kapten Trumm kirjutas:

P.S. Millal viimati nägite KRA värbamiskuulutuse juures märget "konkurentsivõimeline töötasu"? Küll pakutakse "stabiilset ja kindlat sissetulekut" ning "arenemisvõimalusi".

Vajalik oli mingi hüper-super meditsiinipädevus. Autojuhile
Küsisin järgmine päev, mis ka palka saab.
700 eurot bruto
No comments.
Ja siis imestatakse, miks inimesi pole

Ei ole sellel autojuhil seal midagi nii ületamatud kvalifikatsioonid. 400 tundi meditsiinialast koolitust kui õigesti mäletan e. KL ja KV parad saavad töötada küll. Miks seda vaja on, sest elustamisel näiteks osalevad kõik brigaadiliikmed koos, ei ole niimoodi, et autojuht ainult vahib pealt lõug töllakil.

Jah, ohvitseride kaadri vähesus on probleem, aga arvan, et piisava rahaga ja muude meetmetega on seda võimalik leevendada. Näiteks kui hakata motiveerima teatud kvalifikatsiooniga ohvitseride reservis enesetäiendamist vm muud aktiivsemat reservisoleku vormi? Ka teenistusest lahkunud endine kaader on sõjaväekohuslane edasi. Samuti miks mitte ka leppida sellega, et meil ongi SAKis erineva võitlusvõime, varustatusastme, eesmärgi ja oskustepagasiga üksused? Nagunii on. Põhimõtteliselt peavad ju ka rühmaülemad vajadusel asendama kaks astet ülespoole. Raha ei asenda inimesi, aga piisava raha ja selle oskusliku kasutamisega saab paljusid probleeme leevendada.

Näiteks nagu USAs
https://www.military.com/benefits/milit ... -guard-pay

Ka Bundeswehr´ist midagi.
Asi pole mitte AINULT rahas, nagu primitiivlapseliku mõtlemisega (meil) alatasa arvatakse.

https://www.bundeswehr.de/portal/a/bwde ... 9FG82300U3

Nõus. Väikese rahvaarvuga riigis on ülioluline inimestesse suhtumine ja nende eest hoolitsemine kõige laiemas mõttes. Eriti nende eest, kes midagi juba oskavad. Kui polegi kõigi nende jaoks võimalik peamine tööandja olla, tuleb kaaluda muid koostöövariante, muul moel suhete säilitamist. Sellel ju ka kogu reservarmee kontseptsioon suuresti põhinebki.

Jah, ohvitseride kaadri vähesus on probleem, aga arvan, et piisava rahaga ja muude meetmetega on seda võimalik leevendada. Näiteks kui hakata motiveerima teatud kvalifikatsiooniga ohvitseride reservis enesetäiendamist vm muud aktiivsemat reservisoleku vormi? Ka teenistusest lahkunud endine kaader on sõjaväekohuslane edasi. Samuti miks mitte ka leppida sellega, et meil ongi SAKis erineva võitlusvõime, varustatusastme, eesmärgi ja oskustepagasiga üksused? Nagunii on. Põhimõtteliselt peavad ju ka rühmaülemad vajadusel asendama kaks astet ülespoole. Raha ei asenda inimesi, aga piisava raha ja selle oskusliku kasutamisega saab paljusid probleeme leevendada.

See on selline....kahe otsaga teema.
Esiteks, sellele aktiivsusele tuleb üsna kiiresti lagi ette, sest vastu tulevad ametikohad, mis peavad olema kaadriga täidetud.
Teiseks, reservohvitseride hulgas on ka igasugust rahvast.
Mina nt olen seda meelt, et kui isiku organiseerimisvõimest ei piisa jao rünnaku läbiviimiseks, pole sellistel ka asja kuskil possukursustel "brigaadi taset" omandama minna.
Traditsioonilistes militaarmaades on kombeks, et inimesed läbivad ametiredelit aste haaval, peatudes igal astmel hulga aastaid, kuna see tagab kogemusi ja pädevust.
Mitte Excelisse joonistatud nimedega, kes on edutatud kolm korrust üle oma tegeliku pädevuse.
Puuduliku vundamendiga head maja ei ehita.

Ma kordan siin oma mõtet, mida on saanud ka varem siin ja seal välja öelda (ja selle eest olen ka juba sõimata saanud ), et EKJ on IMHO niipalju küll muudest riigiasutustest, ministeeriumitest ja struktuuridest erinev, et seal vist ei saa lähtuda kaadri valikul ja palkamisel ainult "lihtsustatud nõuetest" kandidaatidele ("lihtsustatud nõuded" - JOKK parameetrid on OK, isamaalisus, motiveeritus, patriootlikus, riigitruudus jms pole oluline).

Elik siis raha eest isamaalisust ja riigitruudust ei osta. Raha eest saad lihtsalt palgasõduri.
Pigem peaks olema ikka nii, et sul on isamaaline ja riigitruu patrioot tulnud tööle mitte raha pärast (palga number on vbl olnud küll oluline, kuid mitte määrav ja esikohal otsuse langetamisel), ning sa maksad talle töö eest normaalset ja väärikat töötasu, ehk väärtustad ja hindad kõrgelt sellist töötajat, kellel esikohal ei ole mitte raha.

Ma olen siin kunagi nn "kaadri" käest kuulnud, et on olnud kohati selliseid kaadripuudusest tingitud olukordi, et mehed panevad pikalt ilma igasuguste puhkepäevadeta ja vahepeal kordagi isegi kodus käimata. Et ajateenijad käivad ka tihedamalt kodus kui kaader.
Metsalaagritele kohe otsa tegevused väeosas, kus päevad lõppevad 23 - 24 või hiljem ja hommikul peab 06 - 07 kohal jälle olema, mistõttu magatakse kohapeal kusagil kabineti põrandal, sest koju ja pärast tagasisõit röövivad viimasegi uneaja. Ja siis jääb veel keegi kusagil haigeks ja siis moositakse, et ole hea mees ja pane veel edasi... kasvõi paar päeva... me maksame kõik kinni. Et siis seal kusagil tuleb meestel see piir ette (kellel varem, kellel hiljem), kus raha eest enam kõike osta/müüa ei saa ja on savi, kas makstakse ja kui palju makstakse. "Andke mulle ükskord ometi see kuradi üks vaba päev (või vaba nädalavahetus) ja jutul lõpp, ma ei taha raha".

Raha võib muidu motivaatoriks olla küll.
Küsimus on, kas ainsaks motivaatoriks ja kas sisemiseks, või välimiseks motivaatoriks.
http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopi ... 38#p526438

Ma ei ole aru saanud, miks need 50+ vanuses mehed ei sobi Kaitseliidu maakaitsepiirkondade staapidesse ? Näevad täitsa korralikud välja. Kui liiga palju kindrale koos, siis tööd ei tee muidugi keegi neist.

https://arvamus.postimees.ee/4386109/er ... 1498734243

Artikkel ise on ju hoopis intrigeerivam kui 50-aastaste probleem

Kui palju on palju?

Kunnase osundatud probleemid võib üldistades kokku võtta kaheks. Esiteks ei piisa poole võrra vähendatud operatiivstruktuurist esmaseks iseseisvaks kaitseks. Teiseks, tugevalt tsentraliseeritud juhtimissüsteemi on lihtne purustada, mille tagajärjel pole võimalik oma üksuste lahingutegevust koordineerida ja toetada.

Rauno Veri väidab, et 2012. aastal polnud ükski kaitseväe üksus lahinguvõimeline ja pikaajalise arengueesmärgina seatud siht – 42 000-meheline sõjaaja struktuur – on Eestile mitmekordselt üle jõu käiv. Samas tõdeb ta, et sõjaliste võimete arendamine on aeganõudev protsess.

Kaitseministeeriumi seisukohast kumab läbi arveametnikulik lähenemine riigikaitsele. Kaitseväel pole täna anda igale 42 000 sõdurile moodsat digilaiku, meriinovillast aluspesu, Goretex saapaid, kolme lahingkomplekti ja transpordiks soomukeid.

Loomulikult väärib iga sõdur parimat varustust ja keegi ei oota, et riigi kohustus oma kodaniku ees piirduks sõja korral mütsimärgi, kümne padruni ja vintpüssiga.
Aga üksus sõdib ka siis, kui see tuuakse lahingupaika mitte soomuki, vaid veoautoga ja igal sõduril on kaasas lahingupäeva jagu laskemoona.
Meriinovillast aluspesust palju tähtsam on korralik väljaõpe, toimiv toetussüsteem, professionaalne juhtimine ja loomulikult kõrge motivatsioon.
Viimased viis aastat on kaitseväe masinavärgi kogu aur läinud prioriteedina kinnistunud 21 000-mehelise kiirreageerimisstruktuuri peale, ilmselt eeldusel, et eelhoiatus kukub läbi.
ähiminevikku vaadates on selleks ka alust, sest Krimmi ja Ida-Ukraina okupeerimist ei suutnud keegi pikalt ette ennustada.
Paraku on nii, et isegi kui me Tootsi metoodika järgi poole rehkendusest väga hästi ära teeme, siis praegust lähenemist kasutades haigutab operatiivvajaduses tehtuga võrdne võimelünk.
Seega väärivad põhi- ja täiendusreserv senisest palju suuremat tähelepanu, seda isegi vajadusel

Küsimus ei ole niipalju ju "meriinovillases" vaid selles, et pole raskemat relvastust, laskemoona, transporti ja sidevahendeid, mis maksavad palju.
Näiteks Rootsi kinkis Eestile 2000ndate alguses 180 120 mm raskemiinipildujat. Kui jätta kõrvale see, et osad relvad on juba tõenäoliselt vanarauda läinud, siis sellest saaks komplekteerida relvadega 20 jalaväepataljoni miinipildujapatarei (9 relva, 3 tulerühma). See ongi ju see 21 000 meest, ülejäänud panevad ilma? Suurtükiväega on seis veelgi kurvem. Kui soovime idanaabriga võidu paugutada, siis peaks täna olema meil vähemalt 10 suurtükipataljoni. Reaalselt on meil 2. Miinipildujate (Rootsi) moonavarust on siin juttu olnud (nali ziguli pagasnikutäiest).

Venelasi me poole suurema meeste arvu, kuid tänase varustuse kogusega tõenäoliselt ei hirmuta. Nad oskavad ise küll otsida avalikest allikatest meie relvastuse kogused ja meeste hulgad, jõudes kiiresti järeldusele, et tegemist on kehvasti relvastatud seltskonnaga. Muidugi, ka tänase arvuga võivad nad jõuda lohutamatule järeldusele, et kuskil on tühjus ja rünnata tuleb sealt.

kuido20 kirjutas:Ma ei ole aru saanud, miks need 50+ vanuses mehed ei sobi Kaitseliidu maakaitsepiirkondade staapidesse ? Näevad täitsa korralikud välja. Kui liiga palju kindrale koos, siis tööd ei tee muidugi keegi neist.

https://arvamus.postimees.ee/4386109/er ... 1498734243

Hea koht:

Kui aga staabis hakkab planeerijate hulk alla jääma avalike suhetega tegelejatele, siis tuleb küsida, kas meie rõhuasetus on ikka õiges kohas?

Neeme VÄLI artiklis on häid kohti hulgim - näit see:

Eelmisel nädalal kasutati kinnitatud struktuuri põhjenduseks valemit, et 1000 reservväelase jaoks on vaja 20 tegevväelast. Seega 10 000 tarbeks oleks vaja 200, 40 000-se struktuuri juhtimiseks aga 800.
Isegi kui me ei arvesta juhtidena allohvitsere ja jätame arvestusest välja erinevatel põhjustel reservi arvatud, kuid teenistuskõlblikud endised tegevohvitserid, on need 800 inimest olemas.

..loomulikult on need 800 inimest olemas - sest kui neid tõesti ei oleks, tekiks krd õigustet küsimus, mis mõttetus mugavustsoonis olesklevad suur osa kahestpoolestuhandest(-oli vist?) täna palgalolevast kaadrikaitseväelasest

Tõsi küll - kaasa mängib ju veel ka selline "rõhuasetus"

Kui aga staabis hakkab planeerijate hulk alla jääma avalike suhetega tegelejatele, siis tuleb küsida, kas meie rõhuasetus on ikka õiges kohas?

Väide, et 40 000 mehelise reservarmee jaoks pole meil eelkõige kaadrit, on loll jutt ning raffa eksitamine. Sest seda kaadrit on küll. Lihtsalt ebanormaalselt suur osa kaadrist tegelebki mingite pehmololluste ja/või esmase riigikaitse teostamiseks kasutute udupeente "erialade" aretamisega

Kaitseringkondade likvideerimise ühe põhjendusena toodi ohvitseride nappus. Neid ei pidavat nii paljudele staapidele jätkuma. Ometi oleme viimastel aastatel tsentraliseerimise jätkuna loonud väejuhatusi, mis hoolimata nimevalikust on samuti staabid. Kuidas leiti nende komplekteerimiseks inimesed, kui ringkondadesse neid ei jätkunud?

Kapten Trumm kirjutas:Küsimus ei ole niipalju ju "meriinovillases" vaid selles, et pole raskemat relvastust, laskemoona, transporti ja sidevahendeid, mis maksavad palju.

Trummiga selles osas täiesti nõus. Näiteks ühe CG lasu hinnaga saaks vist juba ühe sõduri riidesse küll, nii et jutu viimine aluspesule ja saabastele on täielik demagoogia.
Küsimusele, miks on vaja suuremat pauku tegevaid asju vastas Eero Rebo juba väga hästi:

Miks meile raskerelvad? Mõningate Nursipalu inimestega kõneledes jääb kõlama mõte, et poisid, laske püssi, kuid tankitõrjerelvad või miinipildujad, kõik mis müra teeb, tehke valgel tahvlil selgeks ja ärge siin suurt pauku korraldage.

Kahjuks on idapiiri taga oleval vastasel soomusmasinad ning neid on palju. Pelgalt püssiga lastes, kasutamata raskerelvi on meist vaid küünemusta võrra rohkem kasu, kui vastase tulekul teepervel protestiplakatiga seistes.

https://www.err.ee/641841/eero-rebo-mik ... jutusvalja

Reaalselt on meil 2. Miinipildujate (Rootsi) moonavarust on siin juttu olnud (nali ziguli pagasnikutäiest).

Jah, ning see olukord tekkis just nendesamade suuremat KV nõudvate tegelaste all. Kas ma peaks siis nüüd selle põhjal uskuma, et nemad teavad täpselt kus pritoriteedid on? Et ühest küljest on äärmiselt halb kui sõdureid vähe, kuid see, kas neil üldse sõdimiseks vahendeid jätkub on teisejärguline.
Tõesti selline mulje jääb, et üks räägib aiast ja teine naabri aia august.

Loen neid paari viimaseid poste ning vägisi meenub vana hea loll-lihtne ütelus: kes tahab, otsib võimalusi ja kes ei viitsi, otsib põhjendusi

sada kirjutas:

Kapten Trumm kirjutas:Küsimus ei ole niipalju ju "meriinovillases" vaid selles, et pole raskemat relvastust, laskemoona, transporti ja sidevahendeid, mis maksavad palju.

Trummiga selles osas täiesti nõus. Näiteks ühe CG lasu hinnaga saaks vist juba ühe sõduri riidesse küll, nii et jutu viimine aluspesule ja saabastele on täielik demagoogia.

Nagu ksv Herem ära arvutas, siis suuremad ja raskemad asjad vajavad paksemat rahakotti. Meriinovillase aluspesu eest saab pool sotrat. Rohkem pappi tuleb kokku ajada, ehk osata teha ja müüa kalleid (suure lisandväärtusega) asju.