www.militaar.net

Arusaadav.

Küsimus on, et kas ilma selle täiendava projektis olnud veekindla ukseta laev siis ka tegelikult vastas klassile "deep sea ferry, Finnish ice class 1" , mille serdi see Bureau Veritas andis, või ei vastanud.

Kes või kumb seal kägu ajab, kas laevatehas või Bureau Veritas? Paber kannatab kõike.

Kohus ütles, et mõlemad on puhtad poisid.

Fucs kirjutas:Arusaadav.

Küsimus on, et kas ilma selle täiendava projektis olnud veekindla ukseta laev siis ka tegelikult vastas klassile "deep sea ferry, Finnish ice class 1" , mille serdi see Bureau Veritas andis, või ei vastanud.

Kes või kumb seal kägu ajab, kas laevatehas või Bureau Veritas? Paber kannatab kõike.

Kohus ütles, et mõlemad on puhtad poisid.

Mina saan nii aru, et vastas ka ilma selle täiendava ukseta, mille pakkus välja Meyer Werf ise, aga millest tellija loobus. Tõenäoliselt mingitel praktilistel kaalutlustel nagu ruumi kokkuhoid, maksumus, lastiruumi suurem kasulik maht ja konstruktsiooni lihtsam hoidmine. Igal juhul pidi see olema Bureau Veritasega kooskõlastatud.

Sekeldaja kirjutas:

Fucs kirjutas:Arusaadav.

Küsimus on, et kas ilma selle täiendava projektis olnud veekindla ukseta laev siis ka tegelikult vastas klassile "deep sea ferry, Finnish ice class 1" , mille serdi see Bureau Veritas andis, või ei vastanud.

Kes või kumb seal kägu ajab, kas laevatehas või Bureau Veritas? Paber kannatab kõike.

Kohus ütles, et mõlemad on puhtad poisid.

Mina saan nii aru, et vastas ka ilma selle täiendava ukseta, mille pakkus välja Meyer Werf ise, aga millest tellija loobus. Tõenäoliselt mingitel praktilistel kaalutlustel nagu ruumi kokkuhoid, maksumus, lastiruumi suurem kasulik maht ja konstruktsiooni lihtsam hoidmine. Igal juhul pidi see olema Bureau Veritasega kooskõlastatud.

Sel juhul ju see laevaehitaja argument justkui ei päde, et lollid eestlased kasutasid rannikupraami avameresõiduks. Kui ilmakuulus Bureau Veritas oli selle avameresõiduks sertifitseerinud siis on ju loogiline, et laev võib avamerel sõita (ilma igasugu ümberehitusteta).

manjabes kirjutas:

Sekeldaja kirjutas:

Fucs kirjutas:Arusaadav.

Küsimus on, et kas ilma selle täiendava projektis olnud veekindla ukseta laev siis ka tegelikult vastas klassile "deep sea ferry, Finnish ice class 1" , mille serdi see Bureau Veritas andis, või ei vastanud.

Kes või kumb seal kägu ajab, kas laevatehas või Bureau Veritas? Paber kannatab kõike.

Kohus ütles, et mõlemad on puhtad poisid.

Mina saan nii aru, et vastas ka ilma selle täiendava ukseta, mille pakkus välja Meyer Werf ise, aga millest tellija loobus. Tõenäoliselt mingitel praktilistel kaalutlustel nagu ruumi kokkuhoid, maksumus, lastiruumi suurem kasulik maht ja konstruktsiooni lihtsam hoidmine. Igal juhul pidi see olema Bureau Veritasega kooskõlastatud.

Sel juhul ju see laevaehitaja argument justkui ei päde, et lollid eestlased kasutasid rannikupraami avameresõiduks. Kui ilmakuulus Bureau Veritas oli selle avameresõiduks sertifitseerinud siis on ju loogiline, et laev võib avamerel sõita (ilma igasugu ümberehitusteta).

Just ja sellele Madli Vitismann viitabki.

Borja kirjutas:Sestap ongi mul (ESTONIA näitel) lolllihtne küsimus, et kui kui reisilaeva uppudes mitte mingit reisijate päästmist ei toimu, vaid toimubki ainult laevameeskonna ummisjalu "takistusjooks" päästeparvedesse - et milleks kuradiks need "päästeõppused" siis on

Julgeks kahelda, et kas tavalise reisilaeva päästeõppuste kavasse "olukord ja tegevus paanika tekkimisel" üldse kuulubki. Need juhised mis praegult parvalaevadel reisijatele jagatakse on sellised primitiivsed, et kuuldes laeva häiresignaali riietuge soojalt ja liikuge mööda rohelist joont laeva avariiväljapääsude poole. Teoorias ilus ja kui mõni neist laevadest hakkaks kivina põhja vajuma tekib samasugune takistusjooks nagu "Estonial"oli.
Ma olen ise kogenud , oli vist Ecero Line laeval, kui laeva valjuhääldajast teatati, et 7.tekil algab Bingo-loto loosimine. Hea et jõudsin koridori seina äärde kirjamargiks tõmbuda. Jalutuskepid õieli tormav mass oleks jalge alla tallanud ja pärast on nagu tankipolk üle käinud.

Või on akf Borjal universaalseid meetodeid niisuguse massi seismapanekuks?

Pealegi oli laev tugevalt kreenis:

"Laev vajub aina rohkem kreeni ja vanemad inimesed ei pääse enam kajutitest välja. Peaaegu juba mööda seina jooksvad reisijad näevad ukseaugust, kuidas eakamad allaandnuna enam ei püüagi end kajutist välja vinnata. Nemad aga näevad oma kajutist, kuidas noored neist üle hüppavad, et mitte kukkuda ukseaugust nende kajutisse, mis on muutumas surmalõksuks, kust ei pääse mingilgi viisil välja."

Tsiteeritud artikkel: https://longread.delfi.ee/artiklid/mayd ... d=87445717

Eks proovi kedagi veel evakueerida seal Ja nagu siin teemas varem öeldud, reisijate evakuatsiooni abistajateks on määratud kindlad meeskonnaliikmed ja häire korral peaks igaüks asuma tema kohale tema ülesannet täitma, ning mitte lahkuma näiteks mootoriruumist omapäi.

vanahalb kirjutas:Või on akf Borjal universaalseid meetodeid niisuguse massi seismapanekuks?

Vanasti olid suurte reisiaurikute laevaohvitseride varustuses seks puhuks armeerevolvrid..
Ei usu, et piraatide tõrjumiseks - küllap ikka paanika ohjamiseks // korra hoidmiseks reisijate seas ohuolukorras...

Borja kirjutas:

vanahalb kirjutas:Või on akf Borjal universaalseid meetodeid niisuguse massi seismapanekuks?

..vanasti olid suurte reisiaurikute laevaohvitseride varustuses seks puhuks armeerevolvrid...

Ja edasi? Esimesed kuu-seitse lased maha, seejärel jookseb paanikas mass su üle, sest surve tagant on füüsiliselt ületamatu.

.."edasi" ei ole(gi) midagi - kui juba kogu meeskond tegeleb(ki) vaid ummisjalu "takistusjooksuga", siis nii ongi // siis on ka revolver kasutu

Sest see tähendab(ki) kogu laevameeskonna hierarhilise distsipliini kokkukukkumist elik üldist kaost - no nagu see ESTONIAl oligi.

Revolver laevaohvitserdel (vanasti) oli asja eest siis, kui meeskond täitis oma kohust ega jooksnud amokki paatidesse - tänapäeval näikse need asjad teistmoodu.......

Tänapäeval ei kirjutaks keegi alla töölepingule, kus seisab, et käsu mittetäitmisel võib ta kapteni või vahiohvitseri käest kuuli saada. Ja kujutame nüüd ette, et keegi ohvitseridest oleks Estonial hakanud veel inimesi suvaliselt maha laskma

Kui laev on nii kreenis, et põranda asemel tuleb käia mööda seinu, ning lisaks veel vajub kiiresti, siis ei saagi seal midagi normaalselt organiseerida.

Madli Vitismann kirjutas:Lepingus on ka kirjas, et laevaehitus peab toimuma klassifikatsiooniühingu Bureau Veritas järelevalve all, laev peab vastama mereohutuse konventsioonile SOLAS 74

Estonia huku uurimise ühendkomisjoni lõpparuanne, (Väljavõtted)
20. peatükk
UURIMISTULEMUSED

Tehnilised küsimused

* ESTONIA ehitamise ajal ei olnud Bureau Veritase, s.o vastava klassifikatsiooniühingu poolt kehtestatud mingeid üksikasjalikke konstruktsiooninõudeid vöörivisiiride kohta.

* Soome Mereadministratsioon oli vastavalt riiklikule määrusele vabastatud kohustusest teostada laevakere ülevaatust laevadel, millel on olemas volitatud klassifikatsiooniühingu poolt väljastatud kehtiv klassitunnistus.

* Visiiri kinnitusseadmeid ei olnud heaks kiitnud Soome Mereadministratsioon ega ka mitte Bureau Veritas.

* Vöörirambi asukoht ei vastanud SOLASe nõuetega ette nähtud põrkevaheseina pikenduse asukohale.

https://www.postimees.ee/2528663/estoni ... aljavotted



Enno Tammeri raamatus "Uppumatu Estonia" on seal kusagil lõpupoole "erinevate spetsialistide erinevad monoloogid".
Seal vihjatakse laevaehitusinsenerist tehnikakandidaat Heino Levald`i (oli ka laevahuku uurimise ühendkomisjoni liige) mingile kirjutisele pealkirjaga "Paberitega põhja aetud laev", mida netist ei leia.
Enno Tammer rezümeerib seal oma raamatus neid mõtteid, mida härra Levald on esitanud.
Peamiselt siis arvab härra, et väljastatud paberid ei vastanud teatud nõuetele.... ja samas veelkord:

Prantsusmaa Nanterre'i esimese astme kohus tegi reedel otsuse, millega jättis parvlaeval Estonia hukkunud inimeste lähedaste kaebuse rahuldamata.

Estonia katastroofi ametlik uurimine tõi välja, et selle põhjuseks olid laeva konstruktsioonivead. Nii andsid rohkem kui tuhat lähedase kaotanud inimest ja kannatanut sisse kaebuse laeva klassifitseerija ja ehitaja vastu, nõudes hüvitiseks üle 40 miljoni euro, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Kohtuotsuses märgitakse, et nii Prantsusmaa kui ka Rootsi seadustest lähtudes ei ole kaebajad esitanud piisavalt tõendid tõestamaks, et ettevõte Bureau Veritas või kompanii Jos L. Meyer-Werft Gmbh & Co oleksid teinud suure või tahtliku vea.

Seega, kui ametliku lõppraporti väide, et

ESTONIA ehitamise ajal ei olnud Bureau Veritase, s.o vastava klassifikatsiooniühingu poolt kehtestatud mingeid üksikasjalikke konstruktsiooninõudeid vöörivisiiride kohta.

vastab tõele, siis Bureau Veritase välja antud "deep sea ferry, Finnish ice class 1" ei saa ju tagada, et sellise konstruktsiooniga laev on ka tegelikult avamerekõlbulik ?
Ehk, et paberid võisid olla, aga kas need ka midagi tagasid ?

.... ja kui ametliku lõppraporti väide, et

Vöörirambi asukoht ei vastanud SOLASe nõuetega ette nähtud põrkevaheseina pikenduse asukohale.

vastab tõele, siis Madli Vitismann`i jutt sellest, et "Lepingus on ka kirjas, et laevaehitus peab toimuma klassifikatsiooniühingu Bureau Veritas järelevalve all, laev peab vastama mereohutuse konventsioonile SOLAS 74" tähendab IMHO ju seda, et Bureau Veritas järelvalve all ei ehitatud SOLAS 74 nõuetele vastavat laeva.

Ma saan aru nii, et Jos L. Meyer-Werft Gmbh & Co jutus: "oleks tulnud paigaldada vöörirambi taha veel täiendav veekindel uks. Laeva algses projektis oli see uks ka olemas, kuid eemaldati tellija soovil" mainitud lisauks oleks taganud selle SOLAS nõuetele vastavuse ?

Ehk, et endiselt minu jaoks segane lugu.
Vbl ma olen liiga loll ja ei saa asjadest pädevalt aru, seega andestust jauramise pärast.

Ei, minu arust saad sa asjadest päris hästi aru, akf..

Nii logu rambi/visiiri konstruiga laev ei saanudki vastata miskitele reaalsetele avamerenõuetele..

See, et mitmed järjestikused omanikfirmad (oma perset kattes) need reaalsed nõuded ilusti ära oskasid JOKKitada (kui kabelimats oli käinud) - see on ju ilmne..

Elik "tõlkes kaduma läinud" - rampvisiir oligi logu(-loe: avamerekõlbmatu) aga juriidiliselt on kõik korrektne // keegi süüdi pole // halleluuja selle pääle

Georg Otsa vöörivisiirist

Borja kirjutas:Ei, minu arust saad sa asjadest päris hästi aru, akf..
Nii logu rambi/visiiri konstruiga laev ei saanudki vastata miskitele reaalsetele avamerenõuetele..
See, et mitmed järjestikused omanikfirmad (oma perset kattes) need reaalsed nõuded ilusti ära oskasid JOKKitada (kui kabelimats oli käinud) - see on ju ilmne..
Elik "tõlkes kaduma läinud" - rampvisiir oligi logu(-loe: avamerekõlbmatu) aga juriidiliselt on kõik korrektne // keegi süüdi pole // halleluuja selle pääle

Kas ametlikus raportis polnud visiiri eest kukkumise põhjuseks mitte kinnituste metalli väsimuspurunemine ja vigastused enne väljasõitu (mida ignoreeriti)?
Väsimuspurunemine tuleneb metallile pidevate umbes samasuunaliste koormuste andmisest, umbes nagu painutad käes traadijuppi, kuni murdub.
Väsimuspurunemise riskiga detailid peaksid alluma tihedale kontrollile (nt lennukite kered ja tiivad omavad eluiga teatud tundides, misjärel tuleb need hoolikalt kontrollida ning vajadusel tugevdada) ja alluma regulaarsele väljavahetamisele/remondile.

Visiiri kinnituste väsimuspurunemine tuleneb sellest, et lained merel koormavad ja logistavad seda visiiri, ühe Rootsi otsaga allub see kümnete tuhandete lainete koormusele.

Poolteist lehekülge juttu "Georg Otsal" autode, rehvide, Gorba jms. vedamisest läks Nõukogudemaa teemasse: http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopi ... 73#p593973

---

Borja kirjutas:See, et mitmed järjestikused omanikfirmad (oma perset kattes) need reaalsed nõuded ilusti ära oskasid JOKKitada (kui kabelimats oli käinud) - see on ju ilmne..

Kaldun siinkohal akf Borjaga nõustuma, erinevalt meeskonna tegevuse küsimusest.