EV energia ja julgeolek

[alax]

https://www.ohtuleht.ee/1016003/kui-tan ... ijaamadeta


Oleme nüüdseks sõltumatud Narva jaamadest

Veskimägi kinnitusel pole enam mõtet rääkida sellest, et kui Narva elektrijaamad lüüa rivist välja, on Eesti energiasüsteem uppis. „Oleme ehitanud elektrisüsteemi Narva jaamadest täiesti sõltumatuks,“ lisab ta. „Oleme teinud juba praegu kuid tööd olukorras, kus Narvast ei tule mingit elektrit.“ Varem oli vaja elektrisüsteemi „kustumise“ korral igal juhul Narva jaamasid, nüüd enam mitte.

Eesti vooluga varustatuse sõjaolukorras tagavad juba üsna suurel määral hajali asuvad väiksemad elektrijaamad, alates koostootmisjaamadest ning lõpetades päikesepaneelide ning elektrituulikutega. Lisaks on Eesti ühendatud merekaablite ning kõrgepingeliinidega Soome ja Lätiga.

Veskimägi sõnul on Elering valmis vajadusel elektrisüsteemi üksikuid osi välja lülitama, et võrk tervikuna säilitaks töövõime. Ettevõtte riskianalüüs käsitleb kolme kriisistsenaariumit. „Kui lülitatakse välja kõik 11 elektriliini, mis ühendavad meid Venemaa ja Valgevenega, siis näitas stressitest, et me saime hakkama. Panime süsteemile stressi veelgi juurde ja lülitasime välja alalisvooluühendused välismaailmaga – Estlinki ning Leedu-Poola ja Leedu-Rootsi ühendused – saime samuti hakkama. Viimasena lülitasime välja ka meid Lätiga ühendavad liinid ja jäi ainult Eesti enda elektrivarustus ilma Narva jaamadeta,“ räägib Veskimägi. „Kui midagi sellist peaks juhtuma, siis tõenäoliselt ongi sõda! Suutsime isegi sel juhul ära toita elutähtsa teenuse ja üldhuviteenuse osutajad – need on kõik kauplused, koolid ja muu säärane.“ Tõsi, selle viimase stsenaariumi puhul enam tööstusele voolu ei jagu.

[kraal]

1 tsükli (12 tundi) salvestusmaht: 6000 MWh Ehk 12 tundi x 500MW.

Eesti pumpjaama alumiseks reservuaariks on keskmiselt 600 m sügavusel asuvasse gneissi (tardkivim – toim) rajatavad 30 m laiused, 45 m kõrgused ja kuni 400 m pikkused 10 kaverni.
Seda on siis ca 9 korda vähem kui Ülemiste järv.
Huvitav palju elektrit kulub keskmiselt 600m sügavuselt selle vee tagasi merre pumpamine.

[Walter2]

See Eesti elektrivõrkude ''stressitest'' tehti kindlasti suvel kirka päikesega.

[kraal]

https://www.ohtuleht.ee/1016003/kui-tan ... ijaamadeta

Poliitiku pläma. Suvisel ajal madalal tarbimisel ning lühiajaliselt võib olla tõesti.

Kui praegu peaks Venemaa elektrimüügi Soome ja baltimaadesse lõpetama ning liinid välja lülitama lendaks meie elektri hind kosmosesse.

[alax]

Poliitiku pläma, kuid seda räägib Eleringi boss.

[Kapten Trumm]

Antud isik on küll suhteliselt energia- ja energeetikakauge inimene

[kraal]

Poliitiku pläma, kuid seda räägib Eleringi boss.

Ta ennegi igasugu pläma rääkinud.
On kuulda olnud, et eesti energias ehk siis nii eleringis kui elektritootmises spetsialistid varjavad oma haridust. Muidu lastakse nad lahti ja palgatakse hoopis juura haridusega tegelased.

Meil ei ole tekkinud arvestatavat tööstust kuigi on maad kuulamas käidud küll ja küll. Sest meil ei ole piisavalt elektrit ja see mis on on liiga kallis. Lisaks arulagedalt suur kulu elektrivõrguga liitumiseks.

[kraal]

Antud isik on küll suhteliselt energia- ja energeetikakauge inimene

Just täpselt.
Poliitikast läks sinna ja ega ta asjast suurt pole jaganud. Aastatega on teadmisi juurde tulnud ja jutt on ka targemaks muutunud.
Tema jutt on kogu aeg olnud, et ostame elektrit börsilt ja ise ei peagi midagi tootma jne. Kui me kõike sisse ostame siis tekib küsimus kust meil see raha tuleb.

[Kapten Trumm]

Elektrit sisse osta on ju mugavuslahendus ja asjahuvilisi on poliitikas kõvasti.
Sest mingi toimiv põhitootmine rajada, see vajab kõvasti teadmisi ja kogemusi.
Olgu see siis Narva jaamade heinaga kütmine või tuumajaama rajamine.
Tõenäoliselt tuleb see raha ka eelarvest leida ja erinevalt raha külvamisega valijatele ostab selle rahaga vaid väheste erialaspetside hääli.

Seepärast arvan, et see senine minnalaskmine pole ainult Veskimägi initsiatiiv, tal on rohke ja andunud publik valitsuses ja ministeeriumites.
Minnalaskmine on tegelikult ka see, et strateegilisi objekte nagu akumulatsioonijaama, on asunud ehitama erakapital.
Miks selliste asjadega ei tegele Elering?
Esialgu tundub tore, aga kui ühel hetkel hakkavad selle tagant paistma mõne Gazpromi holdingfirma kõrvad?

[Taaniel Tina]

Huvitav palju elektrit kulub keskmiselt 600m sügavuselt selle vee tagasi merre pumpamine

Pakun 10'000+ MWh

[Kilo Tango]

Huvitav palju elektrit kulub keskmiselt 600m sügavuselt selle vee tagasi merre pumpamine

Pakun 10'000+ MWh

Moodsate pumplate tõhusus peaks olema 75%. Seega siis ~8 000 MWh

[kraal]

Moodsate pumplate tõhusus peaks olema 75%. Seega siis ~8 000 MWh

Sellise juhul on pumpamise kulu 2000MWh pluss kaod trafodes ja elektrisüsteemis ning muud jooksvad kulud. Hinnaerinevus peab päris korralik olema, et mingit kasumit toota.
Aga ikkagi kust tuleb see elektrihinna drastiline langus, sest on ületootmine. Olukorras kui piirkonnas on elektrienergia puudijääk ja seda kaetakse Venemaalt ostetava elektriga.

[Walter2]

Minnalaskmine on tegelikult ka see, et strateegilisi objekte nagu akumulatsioonijaama, on asunud ehitama erakapital.
Miks selliste asjadega ei tegele Elering?

Tuumajaama ehitamise initsiatiivi veab ka erakapital - Fermi Energia. Jätame vene kapitali ohu kõrvale - miks ei saaks erarahadega tuumajaama rajada kui toodetav el.energia tuleb neil enivei turuhinnaga maha müüa. Jäätmete jm. ebameeldivaga peavad samuti tegelema. Tunduks esimese hooga suht riskivaba?

[A4]

Elektrit sisse osta on ju mugavuslahendus ja asjahuvilisi on poliitikas kõvasti.
Sest mingi toimiv põhitootmine rajada, see vajab kõvasti teadmisi ja kogemusi.
Olgu see siis Narva jaamade heinaga kütmine või tuumajaama rajamine.
Tõenäoliselt tuleb see raha ka eelarvest leida ja erinevalt raha külvamisega valijatele ostab selle rahaga vaid väheste erialaspetside hääli.

Seepärast arvan, et see senine minnalaskmine pole ainult Veskimägi initsiatiiv, tal on rohke ja andunud publik valitsuses ja ministeeriumites.
Minnalaskmine on tegelikult ka see, et strateegilisi objekte nagu akumulatsioonijaama, on asunud ehitama erakapital.
Miks selliste asjadega ei tegele Elering?
Esialgu tundub tore, aga kui ühel hetkel hakkavad selle tagant paistma mõne Gazpromi holdingfirma kõrvad?

Minu arust on olukord ristivastupidine – mugavuslahendus ja minnalaskmine oleks see, kui me ka järgmistel aastakümnetel panustaks vaid sellele, et praktiliselt kogu Eesti elektritootmine tugineb ja sõltub põlevkivi ahju ajamisest paari kilomeetri kaugusel Vene piirist. Võiks ju aru saada, et ühendused lõuna ja põhja suunas pole mitte tohutu risk ja lollus, vaid vastupidi – päris märkimisväärne riski maandamine – sest kogu Eesti elektriga varustatus (= kaasaegse ühiskonna toimimine) ei sõltu enam sellest, kas Narva elektrijaamad on terved või üleüldse enam Eesti valduses.

Keegi, sh Veskimägi ega majandusministeerium, seejuures ju ei eita, et neid välisühendusi on võimalik lõhkuda vm moel saboteerida; või et mingites olukordades ei pruugi teiselt poolt „kaablit“ elektrit tulla. Aga selle riski maandamiseks jäävad mingit reservvõimsused niikuinii veel pikemaks ajaks Ida-Virusse alles, selleks on Elering ise püsti pannud oma Kiisa avariijaama, ning mõelnud ka selle peale, kuidas kriisi vm puudujäägi korral elektriga varustatust piirata ja normeerida – mis on iseenesest vajalik ettevaatusabinõu ka juhuks, kui me siiski peaksime „kogu raha“ panema Ida-Viru energeetikakompleksi, või minu poolest ka oma tuumajaama peale.

Mis puudutab seda, et miks, oo miks tegelevad uute võimsuste loomisega erafirmad, mitte aga Elering/Eesti riik ise, siis küsiks, et miks peakski tingimata riik (st maksumaksja?) tegelema? Elektrituru avamise üks mõte seisneski selles, et lõhkuda Eesti Energia monopol ning tekitada erasektorile võimalus ja motivatsioon elektritootmisega tegeleda. Kui erasektor peab riski vääriliseks tegeleda nt sellesama pumplaprojektiga, siis ju see nii utoopiline ja rumal projekt äkki polegi? Ja kui see ka osutub läbikukkumiseks, siis jäävad riskid kahjud erasektori, mitte aga maksumaksja kanda.

Selles kontekstis võiks korra mõelda nt selle peale, miks ükski erapank või investeerimisfond ei soovinud finantseerida Eesti Energia uut õlirafineerimistehast, vaid selleks pidi Eesti riik (st maksumaksja) sadu miljoneid välja köhima.

[Taaniel Tina]

Moodsate pumplate tõhusus peaks olema 75%. Seega siis ~8 000 MWh

Nüüd läks tagurpidi. Kui me otsime vajalikku energiahulka selle veemassi ülesse pumpamiseks ja tõhusus on 75%, siis tuleb 10'000 jagada 0,75, mitte korrutada.