Lennuvahendid EKV-le ehk õhuväe oleksoloogia

[Kapten Trumm]

Ma natuke näppisin seda, niipalju kui paljakäsi või võtmeotsa abiga ligi sai
Ütleme nii, et võrreldes nt eemal seisva F-4 kujulise utiiliga oli seal hiljuti kellegi hoolas käsi käinud, tavotiniplitel paistis värske määre, luukide lukke oli hiljuti keeratud ja mutrite kontreerimistraat oli alles särav.

Silmad ajas suureks muidugi ka info, et oli Soome ÕV väljaõppevahend
Tegemist peaks olema radariluure lennukiga (S täht tuleb külgvaatlusradari Sablja nimest, millega lennatakse huvipakkuvast piirkonnast kõrvalt mööda ja "pilti" toodab radar (see peaks sealt reaalajas raadiolinki pidi jooksma maa peale vastavasse sõidukisse).
Lisaks saab lennuki alla panna pomme (püloonide kinnitused on tiibade all).
Mis pagana väljaõpet sellise lennukiga Soomes tehti
Sõitsid piki piiri ja vaatasid, mis venelased teevad?
Kontrolliti õhukaitse valmidust?

[ruger]

Hea hinnang õhuväe kopteripilootidelt-pikk artikkel koos kulude ja hinnangutega

Kui praegu kaalub riik veel ühe suure päästekopteri soetamist, siis kogenud pilootide kinnitusel on tegu mõttetu ostuga. Tegelikult vajab Eesti hoopis ühte väiksemat lennumasinat, mis hakkaks tegema vaid meditsiinilisi lende.

«Kui Vene tehnika vahetati Augusta päästekopteri vastu, siis üritati leida masin, mis teeks kõike. Aga lennunduses ei ole nii, et üks asi teeb kõike ja teeb seda hästi,» rääkis kogenud kopteripiloot Martin Noorsalu MTÜ Eesti Kiirabikopterist.

http://www.postimees.ee/4185635/kogenud ... ma-kopteri

[slider]

Let-ttide resurss ka peagi läbi, ES-PLY nukrutseb pea aasta juba ilma mootoriteta perroonil. Tea kaua selle teise kere ülal hoitakse?

[nimetu]

Pidavat ju tulema uus Beechcraft King Air. Järgmise aasta kevadel vist.
See kopterihange paistab tagantjärgi üpris õnnetu küll. Ilmselt sooviti Mi-8 täielikuks asendamiseks suuremat kopterit, mis suudaks kõike, kuid nüüd käib nende pidamine üle jõu. Omamoodi kummaline on seegi, et korraga kaks kopterit hoolduses on. Algselt kui kopterid saadi, lõigati endale samamoodi näppu ja siis lubati, et organiseeritakse graafikuid paremini. Paistab, et ei tulnud välja.

[Tundmatu sõdur nr. 4]

See kopterihange paistab tagantjärgi üpris õnnetu küll. Ilmselt sooviti Mi-8 täielikuks asendamiseks suuremat kopterit, mis suudaks kõike, kuid nüüd käib nende pidamine üle jõu. Omamoodi kummaline on seegi, et korraga kaks kopterit hoolduses on. Algselt kui kopterid saadi, lõigati endale samamoodi näppu ja siis lubati, et organiseeritakse graafikuid paremini. Paistab, et ei tulnud välja.

PPA-l polnud üle ööpäeva ühtegi kopterit, millega hädaolukorras inimesi päästa

Aleksander Pihlak

Kuigi PPA-l peaks olema ööpäevaringses valmisolekus lennusalga kopter, siis eile ja täna seda lihtsalt polnud. Äärmuslikus olukorras pidanuks sekkuma Läti, Rootsi ja Soome kopterid.
PPA lennusalga juht Kalmer Süti sõnul oli eile hommikust tänase lõunani tõepoolest olukord, kus kõik kolm kopterit olid hoolduses, mille tõttu polnud ligi 30 tundi võimalust õhku tõusta.
Kopteril, mis pidi neil päevadel PPA lennuvõimekuse tagama, avastati probleem instrumendipaneeliga, millele käib lahenduse otsimine Süti sõnul koostöös tootjaga. "Soovime, et nad saadaksid Eestisse inseneri ja testpiloodi," selgitas ta Delfile.
Planeeritult hoolduses olevatest kopteritest on üks kopter juba maikuust pikaajalisel hooldusel, teise puhul on tegu saja lennutunni järgse hooldusega, mis algas eile varahommikul. Ehkki kõnealune lühihooldus võib võtta 2-3 päeva, saadi sellega valmis juba täna lõunaks.
"Kolme kopteriga on võimalik kahte kopterit ööpäevaringses valmisolekus hoida 60-70 protsenti ajast. Et kaks kopterit oleksid kogu aja valmis lendu tõusma, on vaja juurde ühte kopterit ja kahte meeskonda," ütles Sütt.
Kuue aasta jooksul on Süti sõnul olnud alla saja tunni, kui ainsatki kopterit pole saadaval. "On küll ette tulnud kordi, kus meeskonna töötundide täitumise tõttu katkestasime nende valve, aga käesoleva aasta muudatustega vähendasime tõenäosust sellise olukorra kordumiseks," ütles Sütt.

Kopteri AW 139 hooldusskeem
Lennutunnid // Hoolduse kestus
25 // 3-4 tundi
50 // 1 päev
100 // 3-5 päeva
300(-1 aasta) // 6-8 nädalat
600(-2 aastat) // 7-9 nädalat
1200(-4 aastat) // kuni 6-7 kuud

[Roamless]

Täpsustuseks Leedu helikopteritest ehk neil on piirivalvel järgmised õhusõidukid:
1) Eurocopter EC 120 - 2tk ehk nn treeningu ja vaatluslennu kopter, kallima lennutunniga kui Robinson, kuid samas 5 kohaline
2) Eurocopter EC 135 - 2tk ehk pilootide poolt artiklis välja toodud kiirabikopteri klass, mida Eestil pole
3) Eurocopter EC 145 - 1tk ehk võrreldav meie Augustadega, kuid vist ikkagi sutsu väiksem
Leedu Kaitsevägi
Mi-17 - 6tk - tuntud tööloom, lisakommentaare ei vaja
Eurocopter AS 365 - 3tk ristkasutuses ehk leiab kasutust sõjalistel ja SAR eesmärkidel (peaks meie Augustaga samaväärne olema)

Kommetaariks, siis Leedu piirivalve kopteriostud paistavad tõesti tagantjärgi olevat sutsu paremini planeeritud, kui meie omad, sest meil sooviti meedia andmetel algselt ideaalis 5-te Augustat, kuid nüüd on probleeme 3 töös hoidmisega (seda küll mitte rahalistel põhjustel), kuid vähemalt neljandat on juba ammu soovitud. Samas on Leedu Kaitseväel kaelas kolm kallist transpordilennukit, mille kohta on sealses meedias tihti kriitikat tehtud ja L-39 on töökorras Wiki andmetel tänaseks päevaks ainult 1.

[Kapten Trumm]

Mi-8 vist viidi enneaegu muuseumi ära.
Huvitav, kas venekeelne mõiste "NZ" oleks ka kopteritel kasutatav, angaariks seisaks üks UH-1 või Mi-8, mis oleks lennukorras ja mis aetakse vihaseks siis, kui häda käes on.
Need veel lendavad vanad kopterid iseenesest väga palju ei maksagi.

[nimetu]

3) Eurocopter EC 145 - 1tk ehk võrreldav meie Augustadega, kuid vist ikkagi sutsu väiksem

Kindlasti mitte samas klassis. H145 on light-utility helikopter, AW139 on pigem keskmise suurusklassi masin. Enamus näitajaid on ligi kaks korda suuremad. Isegi Leedu Dauphinitest on märkimisväärselt suurem.

ja L-39 on töökorras Wiki andmetel tänaseks päevaks ainult 1.

Noh, üks ju kaotati õnnetuses. Kuigi ma olen märganud, et viimastel aegadel on demonstreeritud ka mingeid teisi Balti Mesilaste mustri ja relvajõudude sümboliga L-39 variante. Võib-olla renditakse mingeid lennukeid.

Mi-8 vist viidi enneaegu muuseumi ära

Kurat seda teab. Vaevalt neil enam mingit erilist ressurssi järgi oli.

[Roamless]

Kindlasti mitte samas klassis

Sellepärast kirjutasingi, et sutsu väiksem, kuna pole ekspert. Visuaalselt oli pisem ja Wiki artikleid ei viitsinud läbi töötada nii et tänud täpsustuste eest.

[Kapten Trumm]

Nüüd on see koht, kus ma hakkan rääkima valmisolekust ettenägematuteks juhtumiteks ja sisejulgeoleku totaalsest mittevalmisolekust selleks.
Kui asjad on üles ehitatud ainult rahuaja rutiinide täitmisele, siis see annab juba kesk kena rahuaega tagasilööke, nagu teine hooldusjama kinnitab.
Mis saab sellest lennuvõimekusest siis, kui stepirahva Iskander on need 2 kopterit koos angaariga söestunud platsiks muutnud?

[nimetu]

Mis saab sellest lennuvõimekusest siis, kui stepirahva Iskander on need 2 kopterit koos angaariga söestunud platsiks muutnud?

Ma arvan, et siis on meil hoopis suuremad probleemid kui need kaks tühist kopterit.

[tommy]

sest meil sooviti meedia andmetel algselt ideaalis 5-te Augustat, kuid nüüd on probleeme 3 töös hoidmisega (seda küll mitte rahalistel põhjustel), kuid vähemalt neljandat on juba ammu soovitud.

Ammune tõde. PV kinnitas juba kolmanda kopteri ostmisel, et ainult kolme lennumasinaga pidevat 24/7/365 valmisolekut saavutada pole võimalik.
Miinimumnõue olevat seljuhul 5 masinat, milledest üks peaks paiknema alaliselt saartel.
Et lisaks valmisolekule saavutada ka parem reageerimisvõimekus ajaliselt.
Kuid kuna seda kõike reaalsuses siiani saavutatud pole, siis tekibki nüüd ja tulevikus taoliseid lünki.

[Kapten Trumm]

Täielik lapsejutt.
"Lüngad" pole tekkinud mitte sellest, et koptereid pole viis, vaid sellest, et nende hooldus "juhtub" (juba teist korda) samale ajale.
Sellised probleemid lahendatakse ikkagi ekspluatatsiooni/hoolduse planeerimisega (üks kopter lendab rohkem kui teine, mistõttu kaob hoolduse sünkroonsuse probleem).
Mitte kopterite juurdeostmisega - igikestev rahapuudus on muidugi ametnikule universaalne vabandus igaks juhtumiks.

Miks SEBE bussidega ei juhtu nii, et reede õhtul kell 7 ei "selgu", et Tartusse bussiga ei saa, sest kõik bussid on juhtumisi hoolduses?
Seepärast, et seal planeeritakse taolisi asju vastutustundlikumalt ja tehakse see õlivahetus vajadusel 1 päev hiljem, et reisijad sõidetud saaks.
Ilmselt antud asja eest vastutav inimene taolise asja juhtumisel saaks päevapealt ametist priiks. PPA-s aga seda ei juhtu.
OK, lennundus on reguleeritum ja suuremate riskidega, aga põhimõte on sama.

Kui osta nt 50 kopterit ja lennata nendega aastas täpselt 121 tundi, siis hoolduse tõttu mittesaadavuse probleemid tekivad ka 50 kopterit omades, sest 25, 50, või 1150 tundi saabub ka siis samal ajal.
Kui kärutada 44 tk CV9035EST masinat ühekorraga Rootsis Hagglundsi tehasesse hooldusesse, siis sellel ajal on ka siin masina saadavus null.
Kas KV teeb nii või saadab neid sinna kompanii maksimum korraga...?

[tommy]

Teemakohases artiklis seletas Lennusalga juht probleemi ka lahti...

Kopteril, mis pidi neil päevadel PPA lennuvõimekuse tagama, avastati probleem instrumendipaneeliga, millele käib lahenduse otsimine Süti sõnul koostöös tootjaga. "Soovime, et nad saadaksid Eestisse inseneri ja testpiloodi," selgitas ta Delfile.

Planeeritult hoolduses olevatest kopteritest on üks kopter juba maikuust pikaajalisel hooldusel, teise puhul on tegu saja lennutunni järgse hooldusega, mis algas eile varahommikul. Ehkki kõnealune lühihooldus võib võtta 2-3 päeva, saadi sellega valmis juba täna lõunaks.

"Kolme kopteriga on võimalik kahte kopterit ööpäevaringses valmisolekus hoida 60-70 protsenti ajast. Et kaks kopterit oleksid kogu aja valmis lendu tõusma, on vaja juurde ühte kopterit ja kahte meeskonda," ütles Sütt.

Kuue aasta jooksul on Süti sõnul olnud alla saja tunni, kui ainsatki kopterit pole saadaval.

Ehk, lisaks planeeritud(ja tootjatehase poolt ettenähtud) hooldustele juhtub keerulisel tehnikal vahel ka ootamatuid rikkeid.
Väikese arvu masinate puhul tulebki nii paratamatult ette olukordi, kus mingi aja jooksul pole tegutsemisvalmidust.

piip-piip-piip-piip.

[Kapten Trumm]

Siis allesjäänud kopter OOTAB oma lennutunni järgse hooldusega, kuni asendus tagasi on.
Ise küsimus on siin meie madala tehnilise võimekuse juures tehnika valikud (ok, neid muuta enam ei saa), kus armatuuri vea pärast tuleb "koostöös valmistajatehasega saata Eestisse katsepiloot".
Kolmas küsimus on muidugi see, mida esitasin eespool, ehk miks pole ettenägematuteks juhtumisteks reservtehnikat (kasvõi Robinson tüüpi, millega sünnitaja Mohni saarelt on ikkagi võimalik Mustamäe haiglasse sõidutada). Või miks antud juhtumil ei aetud ÕV piloote kodust välja ja pandud neid lennuväljale valvesse. Rootsist või Soomest kopteri siia tulek võtab ikka terve igaviku.

Edit: vanade UH-1 hinnad väga kosmilised polegi
https://www.aerotrader.com/New-Or-Used- ... w=listView&

Hooldatud Mi-8 maksab 4,5 miljonit dollarit
https://www.globalair.com/aircraft-for- ... AdId=81817