www.militaar.net

LupusII kirjutas: ↑30 Mär, 2023 17:54 Need lagedaks rajutud langid ... sinna on ikka uued puud ju istutatud? Ja no metsloomale on tihe võsa ikka kodusem kui kõrge mets?

Ei ole vaja istutada midagi - õigemini istutatakse vaid okaspuid. Lehtmets kasvab ise. Mõne aastaga. Muidugi hakkab kõigepealt sellel "CO2 emiteerival" pinnasel vohama rohi, mis domineerib 1-2-3 aastat kuni suuremaks kasvanud võsa hakkab päikest varjama. Siis saavad arengueelise puud. Mingi asi vohab looduses vaid seepärast, et kasvuressursse on palju.

Ma panen õhtul siia pildi minu kõrval olevast raielangist, kus oli raie vist 4a tagasi. Tahan öelda seda, et ettevaatust ja kriitikameelt- puukallistajad oskavad väga osavalt esitada vaid neile sobivaid fakte ning osa jutust on selline, nagu oleks fotosünteesi käsitlev osa 7. klassi bioloogiast vahele jäänud (eiratakse ilmselgeid, ammu teadaolevaid asju). Võibolla sellepärast, et nad "keskendusid kllimaprotestidele"

Kriku kirjutas: ↑30 Mär, 2023 17:23 Arktikasse vedada ja virnastada võib ka näiteks.

Meie siin võime palgid ka lihtsalt sohu uputada.
Okaspuust rääkides, siis kuusega on meie maal üha keerulisem. Võtsin just sel talvel oma üraski+pessi näritud tuka maha (2 aastaga täiesti tervest tukast >50% kuivas ära/nakatus pessiga). Mitte üks metsa taastamise/kasvatamise/majandamisega tegelev nõuandja pole soovitanud kuuske asemele panna. Kask, mänd, haab, lepp - sellises järjekorras pakutakse asendust tüüpiliselt. Lähebki kõrgemale osale mänd ja madalamale kask.
Metsa taastekiirus võib linnainimesele üllatusena tulla aga pea läbimatu lehtpuu võsa võib sobivate tingimuste korral mehest kõrgemaks kasvada 3-5 aastaga. Huvilistel soovitan rääkida jahimeestega - saate ehk sügisel põdrajahi ajule kaasa ja ehk "õnnestub" ajada ka mõnel sellisel hiljutisel lageraie langil.

Mets ja kliima, kuused ja üraskid, ...

Ennem Väikest Jääaega olid Baltikumis valitsevateks laialehised metsad sehamani männiga ning harva kuuske. Viimane on külmema keskkonna taim - Euroopaski enam mägedes.
Kliima läheb soojemaks tagasi, nii nagu 1000 aastat tagasi, ning taimed ebamugavas keskkonnas muutuvadki nõrgemaks kahjurite ja haiguste vastu. Lisada veel siia juurde ülitihe populatsioon laus-kuusikute näol ja üraskitele ongi pidulaud kaetud ...

Jah, kuuse raieringi pikkuse arutelu (60 vs 80 a), mida mõni aasta tagasi suure kirega peeti, oli paraku kaunis mõttetu...

Kapten Trumm, mis sa leierdad seda puukallistamise juttu ? Loe ja kuula parem metsateadlasi. Päris teadlasi.

See jutt et "teadlased on mingi vankri ees" ei ole pädev. Mõni loll kindlasti on, kuid teadusuuringud rajanevad ikka teadusel.

Missuguseid teadlasi? Kas neid kes ütlevad et raiuma peaks nii vähe kui võimalik, veel parem kui üldse mitte https://www.err.ee/1608753808/vastukaja ... e-liitlane või neid kes ütlevad et raiuma peaks nii palju kui vaja ja metsi juurde rajama https://www.err.ee/1608741700/maaulikoo ... mavaenulik ? Sobivalt on mõlemale vastanud Erik Puura - https://www.err.ee/1608800146/erik-puur ... e-dilemmad Neile kes kohe üldse ei viitsi lugeda sobilik tsitaat viimasest artiklist

Tegelikult aga peavadki arvamused olema erinevad, sest iga teadlane räägib oma teadusharu ja selle eesmärkide põhiselt. Mida oleks väärt ökoloogiateadus, kui selle valdkonna professionaalid ei räägiks, kui tähtsad on vääriselupaigad, elurikkus ja ökosüsteemid? Või milleks peaks olemas olema metsamajandusalane teadus ja õpe, kui selle eksperdid ei aita metsandussektoril areneda?

https://www.err.ee/1608753808/vastukaja ... e-liitlane

Seal on palju viiteid teadustöödele, loe neid. Suisa kubiseb viidetest.

Erik Puura jutt on rohkem selline saunajutt ja patroneerimine.

Veelkord, ärge lugege arvamusi vaid lugege teadustöid.

Madis Reivik kirjutas: ↑31 Mär, 2023 14:10 https://www.err.ee/1608753808/vastukaja ... e-liitlane

Seal on palju viiteid teadustöödele, loe neid. Suisa kubiseb viidetest.

Erik Puura jutt on rohkem selline saunajutt ja patroneerimine.

Veelkord, ärge lugege arvamusi vaid lugege teadustöid.

Väga sisukas artikkel tõesti esmaklassiliste viidetega, sealt üsna siskuas antud arutelusse sobiv kokkuvõte ka:

"Tasub meeles hoida, et kümmekond aastat tagasi sidusid meie metsad oluliselt rohkemgi CO2, kui on praegu eesmärgiks võetud."

Kui me puistu maha võtame ja selle kütteks või lühikese elueaga toodeteks kasutame (nagu praegu kasutatakse 80 protsenti Eestis raiutavast puidust: umbes 55 protsenti põletatakse, 25 protsendist toodetakse paariaastase elueaga tselluloositooteid), siis peame me uue metsaga hakkama õhust kinni püüdma sedasama süsinikku, mille me vanast metsast sinna vabastasime.

Ilmselgelt on see diskussiooni võti. Samas ei ole lõik päris õige, sest tegelikkuses ei ole atmosfääris leiduv süsinik majandusharude kaupa kastikestes. Kui kütta maja puiduga, kulub vähem mõnd fossiilset kütust.

Temperatuuri tõus Eestis alates 19. sajandi keskpaigast ja prognoos sajandi lõpuks. Autor/allikas: berkleyearth.org.

https://novaator.err.ee/1608933755/eest ... ette-votta

Eelnevas postituses mainitud artiklis „Eesti kliimamuutuse tuules“ võetakse teema positiivse noodiga kokku:

Kuigi eeltoodu näitab tulevikku üsna tumedates toonides, on meil tegelikult praegu veel võimalus halvim ära hoida.
Lähima kümnendi jooksul saab sel suunal jõulisemalt tegutsedes tulevasi keskkonnamuutusi otsustavalt leevendada.
Seepärast tuleb teha olulised otsused nüüd, kui meil on veel aega, sest hiljem saab üksnes kriisiga kohaneda. Teeme seda iseenda ja oma lastelaste tervise ja heaolu ning riigi tuleviku nimel

Võib jääda mulje, nagu kõik võimalused on veel lahti ja saatus on meie kätes, tuleb lihtsalt kuulata spetsialiste ja vastuvaidlemata koheselt tegutsema hakata.
Paraku selliste kliimateemaliste sõnavõttude ja manitsuste korral ei soovita millegipärast hinnata üldisemat situatsiooni. Kliimavaldkond on globaalse ulatusega ning ei lõpe Eesti või Euroopa piiridega. Ei tohiks olla keeruline prognoosida lisanduvat saastamiskoormust lähema kümnendi jooksul summaarselt ja näidata meie osa, mida saame mõjutada.
Kokkuvõtteks, tuleb harjuda teadmisega, et ei ole mingitki võimalust midagi kliimaga seoses leevendada vaid saab üksnes hakata tagajärgedeks valmistuma.

Teine mõte, mis analoogseid kliimareligiooni jutlustajate sõnavõtte lugedes alati pähe tuleb- huvitav, kuidas on neil isiklikus plaanis õnnestunud looduse säästmisega alustamine. Autost ja lennureisidest on loobutud, elatakse 0- emissiooniga eluruumides, tarbitakse vaid kohalikku päritolu köögi-ja puuvilja, lihatooted on unustatud, kõik tarbeesemed kasutatakse füüsilise eluaja lõpuni, muidugi koos remondiga jne?
Seda kõike ilma elukvaliteedis oluliselt järgi andmata, soovitavalt veel ka lapsi kasvatades.

croman40 kirjutas: ↑02 Apr, 2023 9:41Võib jääda mulje, nagu kõik võimalused on veel lahti ja saatus on meie kätes, tuleb lihtsalt kuulata spetsialiste ja vastuvaidlemata koheselt tegutsema hakata.
Paraku selliste kliimateemaliste sõnavõttude ja manitsuste korral ei soovita millegipärast hinnata üldisemat situatsiooni. Kliimavaldkond on globaalse ulatusega ning ei lõpe Eesti või Euroopa piiridega. Ei tohiks olla keeruline prognoosida lisanduvat saastamiskoormust lähema kümnendi jooksul summaarselt ja näidata meie osa, mida saame mõjutada.
Kokkuvõtteks, tuleb harjuda teadmisega, et ei ole mingitki võimalust midagi kliimaga seoses leevendada vaid saab üksnes hakata tagajärgedeks valmistuma.

Arvatavasti on tõesed mõlemad väited: nii see, et põhimõtteliselt on võimalik globaalselt veel väga palju muuta kui ka see, et realistlikult võttes ei tehta suurt rohkem kui juba tehtud on (mis on ka hulka parem kui mitte midagi). Üks ei välista teist.

croman40 kirjutas: ↑02 Apr, 2023 9:41Teine mõte, mis analoogseid kliimareligiooni jutlustajate sõnavõtte lugedes alati pähe tuleb

"Religiooni jutlustajaks" nimetamine on nii tugev avaldus, et vajaks põhjendamist, mida täpsemalt kõnealuse isiku jutust religiooni valdkonda kuuluvaks peetakse. Ma ei tahaks uskuda, et te kogu kliimateadust religiooniks peaksite.

Kriku kirjutas: ↑02 Apr, 2023 11:17"Religiooni jutlustajaks" nimetamine on nii tugev avaldus, et vajaks põhjendamist, mida täpsemalt kõnealuse isiku jutust religiooni valdkonda kuuluvaks peetakse. Ma ei tahaks uskuda, et te kogu kliimateadust religiooniks peaksite.

Aveliina Helm on kunagi ERR raadiosaates Labor öelnud kliimamuutuste nimel tehtavate ponnistuste kohta täpselt järgmist:
"Kui kõik see (ponnistused siis - M.) on mõttetu, näiteks fossiilkütustest loobumine ja taastuvenergia poole püüdlemine, kui see kõik on mõttetu, sest meil kas ei õnnestu kliima soojenemist peatada või polegi seda olemas, sellisel juhul see, kuhu me tegelikult peame püüdlema, on õiglasemad ühiskonnad, tasakaalustatumad ja võrdsemad ühiskonnad, parem kättesaadavus erinevatele looduse hüvedele, toidule kõikides maailma osades, stabiilne demograafiline olukord, inimese arvukuse kasvu stabiliseerimine läbi naiste hariduse (...), aga isegi kui see kliima soojenemise vastu ei aita, siis need pingutused võivad tuua parema ühiskonna, parema elukeskkonna."
See ei ole teadus. Jah, see on religioon, või pöördteadus, kui soovite. See on end teaduseks nimetav kultus, mis otsib keskkonnast põhjusi ühiskonna muutmiseks neile meeldival viisil.
See kõik ei tähenda, et keskkonda säästval viisil suhtuma ei peaks, kuid suure hulga kliimaaktivistide, Aveliina Helmi sealhulgas, eesmärgiks on siiski ühiskonna pööramine.

Akf Kriku, kindlasti teate, et kliimavaldkonna inerts on väga pikaajaline ja tänaseks päevaks emiteeritud kasvuhoonegaaside temperatuuri tõstev mõju kestab aastakümneid, seda ka sellisel juhul kui hoobilt lõppeks absoluutselt igasugune inimtegevus. Kuna reaalsed 10 a prognoosid näitavad globaalsel skaalal mitte emissioonide vähenemist, aga edasist suurenemist (samaaegselt meiepoolsete kärbetega), ei ole muutusi paremuse poole oodata niipea, kui üldse.

Kahtlemata kliimateadus ei ole religioon. Seda nimetust "religiooni jutlustaja"kasutasin sellise illusioone loova nägemuse kohta, kus jagatakse lubadusi, stiilis -tehke midagi ja tulevik muutub oluliselt helgemaks, teades, et ei lähe küll (vähemalt mitte lähema 50 a jooksul ja edasi prognoosida ei ole mõtet, määramatus läheb liiga suureks). Muidugi, kui jutlustajad ise teevad omalpoolt kõik, mis võimalik, looduse säästmiseks eespool toodud näidete järgi, siis võib nende käitumist tunnustada, aga lihtsalt jutt ei maksa midagi.

Marvin kirjutas: ↑02 Apr, 2023 12:20Aveliina Helm on kunagi ERR raadiosaates Labor öelnud kliimamuutuste nimel tehtavate ponnistuste kohta täpselt järgmist:
"Kui kõik see (ponnistused siis - M.) on mõttetu, näiteks fossiilkütustest loobumine ja taastuvenergia poole püüdlemine, kui see kõik on mõttetu, sest meil kas ei õnnestu kliima soojenemist peatada või polegi seda olemas, sellisel juhul see, kuhu me tegelikult peame püüdlema, on õiglasemad ühiskonnad, tasakaalustatumad ja võrdsemad ühiskonnad, parem kättesaadavus erinevatele looduse hüvedele, toidule kõikides maailma osades, stabiilne demograafiline olukord, inimese arvukuse kasvu stabiliseerimine läbi naiste hariduse (...), aga isegi kui see kliima soojenemise vastu ei aita, siis need pingutused võivad tuua parema ühiskonna, parema elukeskkonna."
See ei ole teadus. Jah, see on religioon, või pöördteadus, kui soovite.

Minu arust on see lihtsalt tolle inimese poliitiline maailmavaade. Kahtlemata on tal sellele õigus nagu igaühel meist, aga muidugi ei puutu see vähimalgi määral kliimamuutuste ärahoidmisse (nagu ta isegi ütleb) ega üldse teadusse. Ma olen nõus, et teadlaste poliitilised sõnavõtud on ses mõttes õrn teema, et nad ise iga kord kõige ausamalt ei erista isiklikku arvamust teaduspõhistest väidetest - aga kõnealune artikkel ju pole niisugune materjal?

croman40 kirjutas: ↑02 Apr, 2023 12:46vähemalt mitte lähema 50 a jooksul ja edasi prognoosida ei ole mõtet, määramatus läheb liiga suureks

IPCC prognoosid on ikka 2100. aastani nagu ka jooniselt näha.