www.militaar.net

Kriku kirjutas:Ma räägin meie õigusest sellisena nagu see praegu on, mitte hüpoteetilistest võimalusest ...

Sa räägid sellest milline meie õigus võiks olla (relvaloa saamisele karmima piirangu seadmine), seega hüpoteetiliste/oleksoloogiliste võimaluste vaagimine, mis sellega võivad kaasneda, peaks olema asjakohane.

Vist olen ennast segaselt väljendanud.

Ma räägin piirist, millest alates mina võtaks relvaloa elu lõpuni ära. Selleks piiriks on minu jaoks tahtlik relvaga toime pandud kuritegu praegu kehtiva õiguse mõistes.

Borja kirjutas: Sama loogika järgi peedik käperdas lapsi, siis karistus "kustus" ja peedik naases tööle laste huviringi juhina
.

Siuke lugu vist isegi on juhtunud Eestis

Rahusti väljakirjutamiseks arsti poolt on vaja diagnoosi, reeglina F-diagnoosi (psüühikahäire). F-diagnoosid ja relvaluba ei kuulu kokku. Võib juhtuda, et relvaluba tehakse enne ja siis ilmneb psüühikahäire, relvaluba siis kohe ära ei võeta, aga relvaloa pikendamisel vaadatakse üle psüühikahäirete diagnoosid ja relvaluba ei pikendata.

Rahustid (bensodiasepiinid) + alkohol teevad uniseks, võivad koos tarbimisel tekitada paaritunnise "musta augu". Kui segu tempida veel ergutitega, ergutavate narkootikumidega (näiteks kokaiin, amfetamiin jms), siis on tulemused ettearvamatud.

Mulle tundub tegutsemine - kontroll-lasud pähe peale elumärkide kontrollimist - väga süstemaatiline ja läbimõeldud. Ühe narko-, rahusti- ja alkouimas inimese kohta.

Aga kui ühekordselt välja kirjutatakse näiteks lennuhirmu puhul? http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopi ... 8&p=624180

Mul oli kunagi ka niisugune mure, et ei saanud hästi õhtul magama jääda. Mitte igal õhtul, aga mõnel. Ja see tegi omakorda olemist närvilisemaks. Lõpuks palusin perearstilt rahustit, et oleks igaks juhuks trumpkaart varrukas olemas. Ta kirjutas mulle välja kõige nõrgema Xanaxi analoogi (vist 0.25 mg) ühe lehekese ja ma siis mõned sealt võtsin, kui vaja oli. Kõiki enne aegumist igatahes mitte.

hillart kirjutas: Seega - ei vaja see Relvaseadus mitte mingeid karmistamisi ja seda enam relvade ärakeelamist. Kontrollimeetmed on selles kirjas ja need on piisavad ning neid tuleb ka vastavalt rakendada, mitte neist kõverteid kasutades mööda nihverdada, mida meil kahetsusväärsel kombel aeg-ajalt tõenäoliselt siiski esineb.

Mis puudutab aga Relvaseaduse puudujääke või mitte puudujääke, siis oli täna ERR-is Sildami intervjuu Madisoniga, milles juttu ka relvaseadusest. Selle puudujäägi teema resümeeris Sildam lõpuks päris hästi:

Sildam:Oot-oot, põhiküsimus on olnud: kas inimesel, kes minevikus tegi tulirelvaga kuriteo ja mõisteti süüdi, peaks või ei peaks olema õigus saada edaspidi relvaluba.

Madison: Kindlasti ei peaks ta seda saama. See on ka täna välistatud. Seaduses on välistatud, et isik, kes on teinud relvaga kuriteo, saaks relvaloa.

Sildam: Relvaseaduse järgmine punkt ütleb, et see piirang ei kehti, kui karistus on aegunud.

Madison: Aga siis on politseiametnikul kaalutlusõigus ja kui tal on põhjendatud arvamus, et isikule ei sobi anda relvaluba, siis ta saab sellest keelduda. Kaalutlusõigus on olemas, selleks ei pea minema relvaseaduse avamisele või selle karmistamisele.

Sildam: Kaalutlusõigus tähendab, et ma võin kaalutleda nii- või naamoodi, see ei tähenda, et pean kaalutlema ainult ühtemoodi.

Madison: On asju, mis on iseenesestmõistetavad.

Sildam: Miks ei või see siis seaduses iseenesestmõistetavalt kirjas olla?

Madison ajab jama ja Sildamil on õigus. See ei ole iseenesestmõistetav ning pigem võib argumenteerida just niipidi, et kui seadusandja oleks soovinud kurjategijad kogu eluks relvaloata jätta, oleks ta ka niimoodi öelnud.

See praegune võtmine "rööpaseadja" kallal, nagu akf Borja ütleb, ei kõlba kassi hänna allagi.

Kriku kirjutas:Aga kui ühekordselt välja kirjutatakse näiteks lennuhirmu puhul? http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopi ... 8&p=624180
Mul oli kunagi ka niisugune mure, et ei saanud hästi õhtul magama jääda. Mitte igal õhtul, aga mõnel. Ja see tegi omakorda olemist närvilisemaks. Lõpuks palusin perearstilt rahustit, et oleks igaks juhuks trumpkaart varrukas olemas. Ta kirjutas mulle välja kõige nõrgema Xanaxi analoogi (vist 0.25 mg) ühe lehekese ja ma siis mõned sealt võtsin, kui vaja oli. Kõiki enne aegumist igatahes mitte.

Võis olla ka G47 ehk siis unehäired. Aga eks kindlasti vaadatakse iga juhust eraldi, ka tervisetõendite väljastamisel.

Reeglina on vaja enne relvaloa tegemist käia psühhiaatri juures ja võtta tõend, et vastunäidustusi ei ole. Psühhiaatrilist ekspertiisi ei tehta, psühholoogilisi teste ka mitte. Vestlus ja vaadatakse varasem raviajalugu üle. Psühhiaatril ei ole ligipääsu karistusregistrile, seetõttu ei saa ta takistada kriminaalselt karistatud inimesele relvaloa väljastamist. See on ikkagi PPA ülesanne. Psühhiaater ja perearst tegelevad vaimse ja füüsilise tervisega, politsei protsessi õigusliku poolega.

https://www.riigiteataja.ee/akt/12845352

2. peatükk TERVISENÕUDED
§ 2. Soetamisloa ja relvaloa andmist välistavate tervisehäirete loetelu

(1) Soetamisloa ja relvaloa andmist välistavad järgmised psüühika- ja käitumishäired:
1) kõik orgaanilised psüühikahäired (välja arvatud kerged mööduvad lühiajalised häired);
2) psühhoaktiivsete (välja arvatud tubakas) ainete kasutamisest tingitud psüühika- või käitumishäired;
3) alkoholi liigtarbimisest tingitud käitumishäired;
4) skisofreenia, skisotüüpsed ja luululised häired;
5) neurootilised, stressiga seotud ja somatoformsed häired;
6) täiskasvanu isiksus- ja käitumishäired;
7) vaimne alaareng;
8 ) pervasiivsed arenguhäired ja muud rasked lapseeas alanud käitumis- ja tundeeluhäired.

Nagu näete, ei ole loetelus nimetatud depressiooni, mis on iseenesest huvitav ja minu jaoks küsimusi tekitav.

Lennuhirm võib liigituda neurootiliste häirete alla, aga täpsemalt oskaks öelda psühhiaater.

Reaalselt me feissime ju täna liberastliku karistuste "kustumise" ideoloogia läbikukkumist

Aksel pani relvaga hullu // karistus kustus - uus relvaluba kenasti käes ja nüüd on massimõrvar..

Peedik käperdas lapsi // karistus kustus - siis jälle tööle lastega ja jälle jääb peedik vahele ja nii lõputult..

Eluaegne finantssuli skeemitas // karistus kustus - valgekraest suli jälle finantssfääris tagasi paneb uut püramiidi..

Peaks olema ju klaar, et vana koer uusi trikke ei õpi - aitab ainult kuritegeliku isiku edasine täielik välistamine tema lemmikkuriteoalalt.. et kaua võib riik sedasi lolli mängida // kellele on see kasulik

Borja kirjutas:...liberastliku ...

Mis sellel kõigel liberalismiga pistmist on? Meil on olnud viimastes valitsustes üks liberaalist siseminister ja ma võin lahjemat mürki võtta, et need kustutamise sätted ei olnud tema initsiatiiv.

Kriku kirjutas:Ma kordan ennast veelkord: see ei ole mingi juhuslik soperdus. See on ideoloogia, mida pooldavad erakonnad on pikka aega võimul olnud ja mida ka märkimisväärne osa juristidest pooldab. Teatud valdkondades on see isegi põhjendatud, aga mitte kõigis.

Märksõnad on taasühiskonnastamine, taastav õigus jne.

..kui eelmise posti küsijal on selle kohta on parem märksõna kui "liberasm" - siis minugi poolest

Borja kirjutas:Peaks olema ju klaar, et vana koer uusi trikke ei õpi - aitab ainult kuritegeliku isiku edasine täielik välistamine tema lemmikkuriteoalalt..

Kriku kirjutas:...See ei ole iseenesestmõistetav ning pigem võib argumenteerida just niipidi, et kui seadusandja oleks soovinud kurjategijad kogu eluks relvaloata jätta, oleks ta ka niimoodi öelnud.

Ju siis ei tahetud. Politsei ja piirivalve seadusesse on vastavad punktid sisse kirjutatud:

§ 40. Isikud, keda ei võeta politseiteenistusse
Teenistusse ei võeta isikut:
1) keda on karistatud tahtlikult toimepandud kuriteo eest, olenemata karistusandmete kustutamisest;
[RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]
2) keda on karistatud vangistusega, olenemata karistusandmete kustutamisest;
[RT I, 19.03.2015, 2 - jõust. 29.03.2015]
3) kes on kriminaalmenetluses kahtlustatav või süüdistatav;
...

Kuskil ma juba kirjutasin, et antidepressandid ja rahustid ei põhjusta agressiivsust. Depressioon samuti mitte. Depressioon pärsib tegevust. Küll aga võib esineda päris tõsises depressioonis suitsiidikalduvusega inimesel antidepressantravi alustades mingi periood, mil eluvaim tuleb sisse tagasi ja kui senini on depressioon endale käe külge panemist takistanud, siis nüüd on suunatakse tekkinud energia selle mõtte ellu viimiseks. Massimõrvaritel ja agressiivsetel hulludel on ikkagi muud häired(kui on).

Depressioonis inimene võib suunata relva enese vastu. Mind paneb imestama, et relvaseaduse loojad pole selles mingit ohtu näinud. Ja depressiooni on erinevat, mitte ainult teovõimetuks muutvat. On olemas ka nn. naeratav depressioon, kus lähikondsed isegi ei oska kahtlustada depressiooni olemasolu. Relvaseaduses on kõik psüühikahäired kirjas peale depressiooni. Minu meelest väga kummaline valik. Nii et siis depressiooni diagnoosiga/ depressiooni vastu ravi saanud inimene saab relvaloa?

Kriku kirjutas:Madison ajab jama ja Sildamil on õigus. See ei ole iseenesestmõistetav ning pigem võib argumenteerida just niipidi, et kui seadusandja oleks soovinud kurjategijad kogu eluks relvaloata jätta, oleks ta ka niimoodi öelnud.

See probleem, et kas võib anda kunagi kriminaalkorras karistatud isikule relvaloa, on muide ka Riigikohtust läbi käinud: https://rikos.rik.ee/LahendiOtsingEriVa ... 3-4-1-7-01

Keegi kodanik Kikkas sai 1971. a. röövimise eest 3 aastat ning 2001. a. jõudis tema soov legaalset relva omada otsaga Riigikohtu üldkogusse välja. Riigikohtu üldkogu leidis, et

Põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium märkis varasemas RelvS § 28 lg 1 p-i 6 põhiseadusele vastavust käsitlevas otsuses, et piirang, mis on seotud kriminaalkorras karistamisega ja saadab isikut kogu tema elu, arvestamata toimepandud tahtliku kuriteo laadi ja raskust, võib olla ebaproportsionaalne eesmärgiga kaitsta teiste isikute elu ja tervist. Seetõttu peab seadusandja andma seaduse rakendajale võimaluse arvestada relvaloa taotleja isikut ja tema poolt toimepandud kuriteo asjaolusid (Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi otsus 6. oktoobrist 2000 - RT III, 2000, 21, 233, p 17). Üldkogu soostub kolleegiumi selle järeldusega.

Neil põhjustel jõuab üldkogu järeldusele, et piirang, mis keelab andmast relvaluba isikule, keda on karistatud tahtlikult toimepandud kuriteo eest, olenemata sellest, kas karistatus on kustunud või kustutatud, ei ole proportsionaalne eesmärgiga kaitsta teiste isikute elu ja tervist. Üldkogu möönab, et mitte kunagi anda relvaluba mõne ohtliku tahtliku kuriteo (nt terrorismi, tahtliku tapmise) eest karistatud isikule võib olla põhjendatud.

Kokkuvõtteks siis, minevikus sooritatud kuritegu võib anda kaalutlemisel miinuse, kuid alati tuleb arvestada ka taotleja isikut ja kunagise kuriteo asjaolusid. Lihula mõrvarit iseloomustas hulk andmeid (medvend, aktiivne kaitseliitlane jne) paraku positiivselt.

Riigikohtunikud Lea Kivi ja Lea Laarmaa jäid eriarvamusele: https://rikos.rik.ee/LahendiOtsingEriVa ... 3-4-1-7-01 .

Sama probleem oli 2000. a. kellelgi kodanik Rebasel, kuid siis jäeti taotlus rahuldamata: https://rikos.rik.ee/?asjaNr=3-4-1-9-00

Ülima tõenäosusega arvestab praeguse relvaseaduse sõnastus justnimelt sellega, et riigikohus on asja omal ajal niipidi otsustanud. Madisoni kriitika rööpaseadja suunas on asjatundmatu.