www.militaar.net

“Need, kes rünnakud organiseerisid ja läbi viisid, on samad inimesed, kelle eest põgenikud ära jooksevad, mitte vastupidi,“ väidab meile Juncker. Põgenikekriisi ja Süüria kodusõja ( ISISe ) seostamise juures on mind algusest peale häirinud mitmed ebaloogilised asjaolud. Mille osasid vastuseid teab vist küll ainult Allah.

Alustame ISISest. Ühtviisi hinnatakse ISISe suuruseks Lääne luureteenistuste poolt kuni 50 000 sõdurit, Venemaa pakub kuni 90 000 sõdurit, seda siis terve ISISe suuruseks ( Iraagis ja Süürias kokku ). Igasuguseid numbreid on läbi käinud, kuid ka kõige suurem arv, mis mingitki usutavust üldse omab, väidab, et Süürias on kuni 50 000 ISISe sõdurit. Kuid isegi selle numbri puhul on tegemist Süüria mõistes mitte just väga suure jõuga.

Pannes selle arvu ümber Eesti konteksti, oleks see number umbes 2000 kuni 3800 „pühasõdalast“. Veidi rohkem rahvast kui võttis osa meil pronksiööl, kui mingeid võrdlusi veel tuua.

Tekib loogiline küsimus, kui põgenikud on tõesti Süüriast, miks need sajad tuhanded sõjaväe eas noored mehed, kes meil iga kuu Euroopasse jõuavad ei sõdi Süürias ISISe vastu ? Kelle pärast nad siis väidetavalt lahkuvad kodumaalt? Kas nad kõik on argpüksid ? Või ei taha sõdida Assadi poolel ? Arvestades Süürias sõdivate gruppide arvukust, peaks midagi leiduma igale maitsele. Nende seas ka „Al-Nusra rinne“ mis on põhimõtteliselt ISIS, kuid sõdib ISISe vastu. Nad ei tea, et ISIS on tegelikult väike grupp ja nad saaks ISISe lihtsalt, vähemalt Süürias purustada ? Mõni muu põhjus ? Näiteks see, et nad pole tegelikult üldse Süüriast ?

Just see äärmiselt suur noorte meeste arv põgenike hulgas on kõige enam imestama panev, arvestades asjaolusid.

Mingil põhjusel on märkamata jäänud fakt, et Assad keelas juba 2012 aastal sõjaväe eas meessoost kodanike vanuses 18 kuni 42 riigist lahkumise ning Süürias on läbi viidud mitmeid sundmobiliseerimise laineid. Aasta alguses hakati teenistusse kutsuma juba päris vanade aastakäikude mehi, sest kaotused on olnud masendavalt suured.

Enamik Süüria Araabia Armee sõduritest on sunniidid, kuid isegi Assadi enda valitseva alaviitide klanni hulgas on sõjategevuses langenud umbes 1/3 tervest sõjaväeealisest meessoost. Nemad moodustavad armee ohvitseride korpuse ning prestiižikamad väed nagu näiteks õhujõud, suurtükivägi, jne., kelle lahingulised kaotused on oluliselt väiksemad kui tavalisel jalaväelasel. Elavjõu puudus on viinud Assadi niikaugele, et armeesse on hakatud võtma isegi naisi, mis on ühe islamiriigi kohta tavatu. Kuid nagu öeldakse, häda nõuab …

Võib olla on Assadil väga suur probleem väejooksuga ? Kõik need sajad tuhanded on Süüria väejooksikud ? Lekkinud Süüria dokumentide põhjal hoiab väeteenistusest eemale siiski kõigest umbkaudu 70 000 kutsealust. Osad neist on liitunud mässajatega, osad on saanud lihtsalt surma ning osad on vast tõesti põgenenud. Kui isegi eeldada, et pooled neist on põgenenud, on see siiski ainult kübe põgenikelaines.

Mässuliste poolel, kus sõdivad ka noored mehed on olnud kaotused samuti suured, hinnanguliselt räägitakse numbrist vähemalt 150 000 võitlejat. Sealjuures veel ISIS-is ning hunnik teisi osapooli, kellel ka tekkinud pea 5 aastase sõja jooksul arvestavad kaotused elavjõus.

Tõsiasi millega tuleb veel arvestada on see, et iga lahingulise kaotuse kohta tuleb kordades enam invaliide ja tõsiselt haavatuid ( pole paraku karkudel põgenike veel näinud ). Sinna lisada juurde veel kaotused mitte sõdijate – tsiviilelanikkonna hulgas, mis arvestades selle konflikti „põletatud maa taktikat“ on kindlasti suuremad kui sõdurite hulgas. Kodusõdades üldiselt ületavad tsiviilelanikkonna kaotused sõdijate kaotusi kordades.

Selle konflikti verisusest rääkis mulle ka üks Süüria päritolu tuttav neiu, keda tean ajast kui olin 2010 kuni 2011 Küprosel vahetusüliõpilane rahvusvaheliste suhete erialal.

Ta neljast vennast on kaks langenud, üks invaliidistunud ning üks rindel. Tema 70 aastane vana isa käis palumas armees, et ta ainus allesjäänud korras poeg saadetakse sinna kus on ohutum. Põgenike kohapealt ei osanud just palju rääkida, mõned tuttavad kes olid konflikti alguses välismaal otsustasid mitte tagasi pöörduda Süüriasse ning kuulnud üht teist lahkuvatest peredest aga tema suhtlusringkonnas olevat enamik rahvast jäänud kohale. Väejooksu eest pidi kohapeal vahel maha lastama. Samuti takistab Süüria keskvõim igasuguste põgenike lahkumist ühtpidi nii moraali ülal hoidmiseks kui riigi toimimise jätkumiseks.

Kokkuvõttes on kodusõda kestnud juba 2011 aastast alates, kõigi suuremate osapoolte sõjalisi kaotusi võib lugeda sadades tuhandetes ( lisaks tsiviilkaotused ), 2012 aastast on piirid suuremal või vähemal määral kinni olnud ( enamik elanikkonnast elab endiselt Assadi vägede poolt kontrollitaval alal ) ja deserteerumise eest võib saada kohapeal kuuli.

Üleüldiselt ei taha Süüria kodusõja ametlikud numbrid mida Läänes esitletakse üldse kattuda loogika ja matemaatikaga. Sealjuures pole Süüria just väga suure rahvaarvuga riik. Kokku 17 miljonit, kellest süürlased otseselt on 9,5 miljonit. Ülejäänud moodustavad näiteks Iraagi põgenikud juba 2008 aastast 1. 2 miljonit, Palestiina põgenikud umbes 600 000 ja teised.

Korraga hakkab aga 2015 aasta suvel ( kui kodusõda on kestnud juba üle 4 aastat ) ilmuma välja sadu tuhandeid sõjaväe eas terveid noormehi euroopa randadel.

Kui nad kõik oleks Süüriast, peaks seal kodusõda läbi olema, sest enam vähem terve allesjäänud võitlusvõimeline meessoost elanikkond peaks juba Euroopas hädaldama pakutava toidu üle.

Võib tuua näitena ka ligi 15 aastat kestnud Liibanoni ( rahvaarvuga umbes 6 miljonit ) kodusõja, kus sõjategevuse järel oli 250 000 sõjapõgeniku. Elanikkonnast umbes 5% otsustasid riigist lahkuda. Eestist põgenes samuti umbes 8% teise maailmasõja jooksul.

Kuid Süüria puhul räägitakse vähemalt 4 miljonist kuni 7.5 miljonist põgenikust. Kui võtta maha muud põgenikud ja hukkunud on Süüriast suutnud jalga lasta minimaalselt kolmandik e kuni 2/3 elanikkonnast. Mis ei tundu just kõige usutavam ning oleks suurim põgenikevool ühest riigist läbi ajaloo?

Kõige loogilisem seletus nendele veidratele asjaoludele oleks, et suur osas praegustest põgenikest pole Süüriast, vaid on muudest Lähis-Ida ja Põhja Aafrika riikidest või nagu meil Eestis sai armeenia perekonnast süüria perekond. Isegi on Saksamaa võimud läbi lillede teatanud, et süürialaste leidmine põgenike hulgast polegi nii lihtne. Üldiselt on hinnanguliselt ainult pooled Süüriast ning ka nendega on segased lood. Paljud neist on tegelikult algselt põgenikud Iraagist ja Palestiinast. Samuti kui Süüria passe on võimalik osta iga nurga pealt näiteks Türgis, ei tähenda isegi passi olemasolu suurt midagi.

Muidugi raske on midagi öelda põgenike kohta, kui näiteks Saksamaal pole isegi aimu kui palju neid on. Rääkimata sellest, kust nad on ja miks nad siin on? Järjest enam tundub, et Süürias valitsevat hullumeelsust kasutatakse ära selleks, et õigustada massiimmigratsiooni kolmandatest riikidest. Maalitakse lihtsalt tavaline head elu otsima tulnud majanduspõgenik kannatavaks sõjapõgenikuks.

Igasuguseid numbreid on läbi käinud, kuid ka kõige suurem arv, mis mingitki usutavust üldse omab, väidab, et Süürias on kuni 50 000 ISISe sõdurit. Kuid isegi selle numbri puhul on tegemist Süüria mõistes mitte just väga suure jõuga.

Pannes selle arvu ümber Eesti konteksti, oleks see number umbes 2000 kuni 3800 „pühasõdalast“. Veidi rohkem rahvast kui võttis osa meil pronksiööl, kui mingeid võrdlusi veel tuua.

Tekib loogiline küsimus, kui põgenikud on tõesti Süüriast, miks need sajad tuhanded sõjaväe eas noored mehed, kes meil iga kuu Euroopasse jõuavad ei sõdi Süürias ISISe vastu ? Kelle pärast nad siis väidetavalt lahkuvad kodumaalt? Kas nad kõik on argpüksid ? Või ei taha sõdida Assadi poolel ? Arvestades Süürias sõdivate gruppide arvukust, peaks midagi leiduma igale maitsele. Nende seas ka „Al-Nusra rinne“ mis on põhimõtteliselt ISIS, kuid sõdib ISISe vastu. Nad ei tea, et ISIS on tegelikult väike grupp ja nad saaks ISISe lihtsalt, vähemalt Süürias purustada ? Mõni muu põhjus ? Näiteks see, et nad pole tegelikult üldse Süüriast ?

Kuid Süüria puhul räägitakse vähemalt 4 miljonist kuni 7.5 miljonist põgenikust. Kui võtta maha muud põgenikud ja hukkunud on Süüriast suutnud jalga lasta minimaalselt kolmandik e kuni 2/3 elanikkonnast. Mis ei tundu just kõige usutavam ning oleks suurim põgenikevool ühest riigist läbi ajaloo?

virguja kirjutas:Käivad pobinad, et Süürias Ida- Ghoutas on lojalistid ja vastaspool jõudnud või jõudmas 15 päevase vaherahuni.
Kumbki pool eitab täiesti ametlikult.

Soomes elava süürlasest humanitaartöötaja Rami Adhami sõnul on Lähis-Idas tekkimas «inimtuumapomm», kuna sealsed noored radikaliseeruvad.

Adhami arvates peaksid lääneriigid rohkem toetama diktatuuridest toibuvaid riike nii Lähis-Idas kui Põhja-Aafrikas, edastab Yle.

Süüriasse humanitaarabisaadetisi korraldava mehe arvates on Süürias ja selle naaberriikides palju töötuid noori, kellel on juurdepääs tänapäeva nutiseadmetele, sotsiaalmeediale ja internetile.

«Neis on viha, sest paljudel on hea haridus, kuid nad ei saa töötada oma erialal. Nad on kerjused. Riigid, kus pikka aega on olnud võimul diktaatorid ja kus need kukutati, tekkis ebastabiilsus. Uus aeg on toonud kaasa olukorra, kus noortepõlvkonnad ei taha enam sama, mida nende vanemad, sest nende maailmapilt on laiem. Samas kätkeb see endas ohtu, sest internetis tegutsevaid noori ei suudeta enam kontrollida,» selgitas Soome süürlane.

Adhami sõnul on nii Lähis-Idas kui Põhja-Aafrikas olukord seni keeruline. Inimesed taluvad mõnda aega ebastabiilsust, kuid siis toimub plahvatus, mille näiteks on Araabia kevade sündmused.

Endiste diktatuuriühiskondade uuenemine ei ole kiire ega kerge protsess, vaid astmeline ja mitmete tagasilöökidega.

Adhami arvates saaks uute põlvkondade radikaliseerumist ennetada demokraatliku suuna võtnud riikide toetamisega nii hariduse kui majanduse vallas.

«Rahvusvaheline üldsus peab selliste riikide noori harimatuteks ja saamatuteks. Arvatakse, et need noored ei ole võimelised oma riiki muutma. Samuti arvatakse, et kui moslemid moodustaksid senisest tugevama ja ühtse kogukonna ning langetaksid oma nägemise järgi otsuseid, siis oleksid nad läänele suureks ohuks,» lisas Adhami.

Mitmes Araabia kevade riigis on seni segadus ja Lähis-Idas on käimas kodusõda.

Adhami arvates on eriti just Lähis-Idas tekkimas «inimtuumapomm», mida võib olla varsti võimatu peatada.

«Niikaua kui läänes ei saada aru, mida Põhja-Aafrika ja Lähis-Ida riigid tegelikult vajavad ning kui lepitakse seal toimuva ebaõiglusega, siis on oodata veelgi suuremaid probleeme kui seda on praegu äärmusrühmitusega Islamiriik. Egiptuse, Liibüa, Süüria ja Jeemen on praegu need tulipunktid, millega tuleks tegeleda,» jätkas süürlane.

Ta lisas, et nende riikide noored radikaliseeruvad ja liituvad äärmusrühmitustega, kuna näevad neis enda jaoks mingisugust väljapääsu.

«Need rühmitused ei paku lahendust, vaid tekitavad probleeme juurde, kuid noored ei märka seda. Nende jaoks on see eneseteostus ja vabadus,» nentis Adhami.

Tema arvates on Islamiriik selle ära tabanud ja meelitab noori oma ridadesse võltslubadustega.

«Islamiriigi retoorika on väga lihtne – lääneriigid ründavad moslemeid ja toetavad diktatuure. Noored teevad omad järeldused, kuna nad ei näe enda jaoks teist väljapääsu. Need noored on kogenud palju ebaõiglust ja see teeb nad teatud ideoloogiate suhtes vastuvõtlikuks,» selgitas mees.

Adhami sõnul saaks Islamiriiki ja Lähis-Ida noorte radikaliseerumist peatada sellega, kui lääs austaks kriisiriikide omi valikuid ja ei sekkuks nii palju.

«Lääneriigid olid pikka aega Süüria suhtes kahtleval seisukohal ja just see andis džihadistidele võimaluse leida oma ridadesse noori, ka lääne noori. Need noored valisid rühmituse, millel on meeldejäävad hüüdlaused ja mis demonstreerib end agaralt sotsiaalmeedias,» selgitas humanitaartöötaja.

Samas aga olevat juba küllalt palju neid mosleminoori, kes on Islamiriigi ajupesust ja julmusest väsinud.

«Tänapäeval ei pääse maailmameediasse enam heategevusega, vaid tähelepanu pälvitakse terroriga. Islamiriigil on seni lai meediahaare ja nad teavad, kuidas avalikkusega manipuleerida. Pariisi sündmused ja Venemaa lennuõnnetus on konkreetsed näited,» nentis Adhami.

Kui nüüd Süüria pinnal toimuva juurde jääda, siis on üldiselt suur vaikus nagu sai varem kirjutatud.

Kapten Trumm kirjutas:Tuues teemasse Eesti konteksti - alles keegi õhuväe esindaja Sõduris kirjutas, et Eestit ootamatult pommitada ei saa.

Kapten Trumm kirjutas:Radaripildiga on ainult see viga, et maakera on ümmargune ja 400 km tagant algab radarite nägemisulatus ikka kuskil 10 km pealt.
Selline tiibraketirünnak, nagu üleeile tehti, tehakse meile ära ilma mingi praktiliselt kasutatava eelhoiatuseta.
30 tiibraketti, mille radarisignatuur on sama suur kui F-35 oma, 400 kg lõhkeainet, kui ka pooled märki tabavad, on ülesanne täidetud.
Piisab ühest raketist, mis kukub 100 m kaugusele õhuturbehävitajate platsist või angaarist ja neist lennukitest jääb mälestus järgi.

Kapten Trumm kirjutas:Radaripildiga on ainult see viga, et maakera on ümmargune ja 400 km tagant algab radarite nägemisulatus ikka kuskil 10 km pealt.
Selline tiibraketirünnak, nagu üleeile tehti, tehakse meile ära ilma mingi praktiliselt kasutatava eelhoiatuseta.
30 tiibraketti, mille radarisignatuur on sama suur kui F-35 oma, 400 kg lõhkeainet, kui ka pooled märki tabavad, on ülesanne täidetud.
Piisab ühest raketist, mis kukub 100 m kaugusele õhuturbehävitajate platsist või angaarist ja neist lennukitest jääb mälestus järgi. ...

Kokkuvõte on see, et ma ei näe olukorda, kus me saame lõpetada kodusõja Süürias, kuni al-Assad püsib võimul.... Mis puudutab meie koalitsiooni liikmeid, tunnistame, et see võib võtta mõne kuu, kuni venelased, iraanlased ja ausalt öelda ka mõned Süüria valitsuse ja režiimi valitseva eliidi liikmed tunnistavad tõde, mille ma just sõnastasin