www.militaar.net

allatah kirjutas:Kas Leclerci (teoreetiliselt võimalik) tulek, oleks seotud selle kirjaga, mis aastake tagasi ilmus, ning, kus Prantsusmaa pakkus Eestile tanke ja palju muud kraami? Muidugimõista me ei tea, kes kellega juba rääkinud on, kuid väike hirm on sees. Nimelt, et selleks ajaks, kui me jõuame tankide seisuplatsile katuse peale ehitada, on sobivad tankid juba maha müüdud.

Kui tõesti peaksid Leclercid tulema, siis mis me teeme selle üleliigse ruumiga, mis jääb masinasse peale baasvarustuses olevate valgete lippude eemaldamist?

Leclercide spekulatsioon lähtub muide järgnevast:
1. Prantslased müüvad raha jahtides praegu oma vanemat või sesvat relvastust üsna hoolega (seesama Mistrali teem ehedaks näiteks)
2. Sarnast portsu pakuti Colombiale, kuid minu teada ei ole Uribel praegu sellist raha, et neid masinaid osta
3. Üsna suur hulk Eesti suurematest relvahangetest on seotud prantslastega. Mistralid, Milanid (möödustega), Hecated, Thales Ground Master 403 radarid tulid esimesena pähe.
4. Minister rääkis moodsatest masinatest - moodsamat NATO riikidest ei leia
5. Minu teada kellelgi Leoparde praegu väga üle ei ole. Võimalik, et A4 leiab, kuid need vajavad uuendamist ja meil on kombeks osta valmis komplekte.

tommy kirjutas:

Kilo Tango kirjutas:Minu teada jäi Spike omaaegsest TT raketi konkursist välja seetõttu, et kaudtule võimekus polnud lihtsalt hindmiskriteerium. Otsesihtimise korral on Spike ju Milanile sarnane. Ja siis tuleb juba hind mängu.

Millisest konkursist...???
Milanid tulid "sõbrahinnaga" Bundeswehri ladudest, nagu haubitsad, autod ja muu nodi...
Tegu oli ikka "suunatud hankega", mitte avaliku konkursiga tankitõrjerakettide hankimiseks..

mybad. Aga vaatamata sellele on Spike minu teada ainus kaudtulevõimekusega TT rakett.

oled sa täheldanud erilist kaugtule arendamist?
Ainuüksi kodumaise UAV teema oli üleval juba ennem 2000ndaid. Ühtki märkimisväärset katset pole loodud väljaõppes. Praegu tellitakse tuld lennukitelt, mis on samuti laseroptika nina ees tegevus. Kõigil EKVs kasutusel olevate relvasüsteemide tulejuhid on koolitatud oma nina ette vaatamisega. Antud valdkonnas on meeletu üleolek aga naaberriigil, millest pajatavad kõiksugu pingutused selles valdkonnas. Gruusia sõda tähendas ka 15min sagedusega ülelende. See valmisolek on neil jah olemas - ja arendavad tublisti. Pihkva pildid on justkui potensiaali lakmuspaber. Tegelikult, jah, nendel õppustel oli ka kena valik täpsuslaskurite võimekusest, mis on imho aastatega kuidagi tasalülitust teinud, ega ma ei kipu enam arvama, et selleski valdkonnas EKVl väikest eelist oleks. Lisaks näitas Gruusias toimunud "paraad-sõda" ilmekalt operatiivjuhtimist, mille puhul igasugu top-notch raketiheitjatega assümeetrilised mitte-eriväelased ei ole teema. Kordan. Spike jääks Milani väikevennaks ja laotäis rakette on sisuliselt pestpifoori tiksuv väetis lao seinte vahel, millega õppustel nähtamatuid tanke jahitaks.

Ükskõik, mis tankid tulevad, aga hoidku taevas Abramsi eest... Vene T-dest - ei kommentaari...

LeCLerc'i kaal lubaks ka Eesti sildadest üle sõita... Ja automaatlaadur hoiaks inimesi kokku, olgugui et soomuüksusesse tuleb neid kindlasti joostes...

Aga mis nendel Abramsitel ka viga oleks? Okei, mootorid on vist väheke keerulisemad või vähemalt harjumatud, kui muudel masinatel. Samas ta on üks reaalselt enim kasutatud masin. Aga kui näiteks Prantsusmaalt ostes tuleks kauba järgi sõita läbi nelja riigi, siis Abramsite tootja on kohe meie naabri kõrval

Siiani Leclerci kasuks otsustanud riikid loetelu paneb pisut õlgu kehitama, Columbia, Ühendemiraadid ja prantslased ise...huvitav, mis põhjustel siis nii kesine müügiedu? Abramsit kasutavad peale USA veel viis riiki, LEOd seevastu on kuueteistkümne riigi relvastuses. Samas majandavad Merkavadega vaid juudid ise (huvitav, miks, kas ei müüda välja või pole tahtjaid olnud) ning Challangeridega peale brittide vaid Omaan. Meile tähendaks Leclerkide omandamine ilmselt frankofiilide osatähtsuse märgatavat suurenemist kaitseministeeriumi palgalehel.

Merkava on spetsiifiliselt konstrueeritud võtma vastu araablaste T-72de horde head-on Golani kõrgendikel. Spetsiifiline "defensive tank", kus loeb võime võtta vastu kümneid araablaste mürske ja nottida nende tanke kümnete kaupa. Kui on vaja kihutada maastikul, mis on pikitud poolemeetriste kivilahmakatega, siis Abrams ja Leopard ei roki. Pluss suur mass ja soolane hind - ma arvan, et turul oleks kaugelt soolasem kui uuel Leopardil/Abramsil.

Kui Abrams oleks selleks otstarbeks hea, siis sõidaks juudid sellega. Merkava loodi juutide enda tankisõja kogemuste põhjal (ja sisse ostetud tankide puudusi arvestades).

Leclerci vähene edu on tingitud halvast ajastusest ?
Tootmisse 90-date alguses, kui kogu maailm vähendas armeesid, kaitse-eelarveid. Lisaks kaotused tankikonkurssidel - väidetavalt põhjusel, et mindi proovima pooltoore masinaga või suisa prototüübiga (Rootsis). Ja järsku paiskas Saksamaa ´turule´ ka ca. 1500 Leo-2A4.

Muide, seda auto-laadurit 4-da mehe asemel lääne tankistid eriti ei armasta. Põhjuseks mitte töökindlus jne., vaid et tankis on nii palju tegemist kõigile, et pigem paneks meeskonda mehi juurde. Ideaalis oleks samaaegselt laadimisautomaat ja praegune laadija võtaks üle kunagise (2 MS-aegsetes tankides) radisti töökoha ja tegeleks kõige selle infovooga mis tänapäeval sisse tuleb.
Lisaks on nelja mehega parem kui 3-ga pidada vahti, teha hooldust , toimkondi jne. Prantslastel pidi olema ´4. mees´ nii-õelda kompanii staabis olemas. Kuidas see täpselt välja nägi ma ei mäleta, kuid oli vist nii, et kompanii staabis on soomukitäis kehasid, kes täidavadki eel-poolmainitud ülesandeid, mida muudes NATO riikides tanki oma meeskond täidab.

Rootslased viisid omalajal mõningatel andmetel väidetavalt läbi u. 150 erinevat testi Abrams, Lerclerc, Leopard tankidega ja otsustasid Leopardi kasuks!

vetewana kirjutas:Rootslased viisid omalajal mõningatel andmetel väidetavalt läbi u. 150 erinevat testi Abrams, Lerclerc, Leopard tankidega ja otsustasid Leopardi kasuks!

Tankneti rootsi ohvitseride jutu järgi olid Leo-2 ja Abrams üsna võrdsed, väikese ameeriklaste ülekaaluga. Otsustavaks said
1. ameeriklased soovisid müüa ´monkey model´-it, ilma vaesetatud uraanist soomuseta
2. logistikakaalutlused - siin tõenäoliselt mõeldud küttekulu
3. sakslased pakkusid omalt poolt veel 160 Leo2A4 lisaks.

Lemet kirjutas:Siiani Leclerci kasuks otsustanud riikid loetelu paneb pisut õlgu kehitama, Columbia, Ühendemiraadid ja prantslased ise...huvitav, mis põhjustel siis nii kesine müügiedu? Abramsit kasutavad peale USA veel viis riiki, LEOd seevastu on kuueteistkümne riigi relvastuses. Samas majandavad Merkavadega vaid juudid ise (huvitav, miks, kas ei müüda välja või pole tahtjaid olnud) ning Challangeridega peale brittide vaid Omaan. Meile tähendaks Leclerkide omandamine ilmselt frankofiilide osatähtsuse märgatavat suurenemist kaitseministeeriumi palgalehel.

Tõsiasjad:
1. Colombia ei ole ühtegi Leclerci ostnud ning tõenäoliselt on seesama pakkumine ka meie ostjate laual.
2. Prantslased töötasid välja ja ehitasid Leclerci Ühendemiraatidega kahasse
3. Leo laia leviku taga pole mitte üüratu müügiedu vaid tõsiasi, et Bundeswhr jagas neid sisuliselt kommiraha eest (ehkki Leo2 ka müüs hästi)
4. Oman kasutab Chally 2, kuid Chally 1-d müüdi Jordaaniale (nii palju kui palju seda tehingut müügiks saab nimetada), kus need uuendati praktiliselt Chally 2 tasemele
5. Abramsist on üsna palju versioone ning selle masina nõrgad kohad on väga hästi teada. Abrams vajab teistest tankidest oluliselt paremini juhitud logistikaskeemi. Meie logistika kvalifitseerub selliseks?

Tõesti, tõesti, jätsin märkimata, et Columbia alles plaanib kolme-neljakümne tanki ostu... Aga siiski, paistab, et nad kuuluvad siiski nende masinate kasuks otsustamist kaaluvate ridadesse

Lemet kirjutas:Tõesti, tõesti, jätsin märkimata, et Columbia alles plaanib kolme-neljakümne tanki ostu... Aga siiski, paistab, et nad kuuluvad siiski nende masinate kasuks otsustamist kaaluvate ridadesse

Kusagilt on silma hakanud, et Colombia vaagib Leclerci, LK K1A1 ja Merkava III vahel. Kusjuures spekuleeritakse, et otsus võib langeda Merkava kasuks kuna Colombia ja Iisraeli suhted on siian olnud suhteliselt soojad. Teisalt võib praegu olla seis pigem selline, et Uribel ei ole seda raha Leclercide eest maksmiseks kusagilt võtta. Nii-või-teisiti elame-näeme.

Selline küsimus et kuidas tankid väeosast õppepoligonole liiguvad ? Roomikmasinatega ei tohi ju teedel liikuda ja mingeid eri teid roomikmasinate jaoks vist ka pole . Kas siis tuleb treileraotosi kasutada ja kas Eesti sõjaväel on sellised masinad olemas ? Kas on Eestis olemas õppepoligonid tankide jaoks ?