www.militaar.net

28. septembri hommikul nägid Rostockis olevad Pihti kolleegid kaptenit Saksa televisiooni uudistesaates, kus teda näidati hetkel, mil ta väljus Turu ülikooli haigla ukse juures bussist. Laeva "Diana-II" arst Aivar Kaur, laojuhataja Enn Lääne, kaupluse juhataja Raivo Martinson ja hotelli purser Tõnu Polakes kinnitasid, et tundsid videolõigus näidatud mehes ära Pihti. Sama päeva õhtuks oli kaader Pihtiga televisioonis korratud videolõigust kadunud.

Pihti nimi sattus 28. septembri hommikul ka päästetute esimestesse nimekirjadesse, Pihti nime taga oli seal märge, et kapten on Turu ülikooli haiglas. Hiljem kadus Pihti nimi päästetute nimekirjadest.

Meister kirjutab, et üks Soome naisarst rääkis oma abikaasale, kuidas ta kutsuti õnnetuspäeva hommikul Turu ülikooli kannatanuid abistama. Arst helistas oma abikaasale, Turu laevaremonditehase projektijuht Erik Mõrdile ja ütles, et "nad peavad saatma kapten Avo Pihti haiglast autoga Helsingisse". Mõrd rääkis sellest uudisest Eesti kaptenile Erich Moigile. Kolm nädalat hiljem kinnitas Mõrd, et pole kunagi kellelegi Pihti kohta midagi rääkinud. "Kapten Moik kinnitab, et jääb oma sõnade juurde ja kuulis Mõrdilt uudist Pihti kohta," ütleb Meister.

From: mihkel@wallac.fi (Mihkel Tammepuu)
Subject: TYKS jm Turu numbrid
Date: Wed, 28 Sep 1994 23:02:48 +0200 (EET)

Kaisin pool tundi tagasi (s.t. 21:30) Turu Ylikooli Keskhaiglas paastetute
nimekirja kysimas, et seda e-listi postitada. Oeldi, et ei saa yhtigi, see 
kes parajasti haiglas viibib, olevat arstlik saladus, soltumata sellest 
kas on tegemist paastetutega voi niismama haigetega. Ei ole just meeldiv 
suhtumine. Oeldi veel, et homsetes lehtedes on siiski nimekiri olemas.
Praktiliselt koik kes Turku toodi on just seal TYKS's, ainult yks paastetu on 
kusagil mujal. 

Igaks juhuks - siin on TYKS'i telefonid (Turu kood on 21, Soome kood on 358):

Yldine dispatcher:  611 611
Fax:                611 614
Info haigete kohta: 611 175, 612 175


Esma-abi poliklin.: 611 222   (seal toenaolisel enamus paastetuid on)  
Fax:                611 254

------------------------------

Turu politsei:      655 611, 655 100

------------------------------

Osa paastetuid voib seniajani viibida Viking Line'i ja Silja Line'i laevadel:

Viking Line Turus:   63 311
Fax:                6331 317
Info & PR:          6331 387
Terminali pealik:   6331 350

------------------------------

Silja Line:         652 211 
Sadama pealik:      6526 210 (kodus 354 570)
Sadama fax:         6526 375
Terminali esimees:  6526 222


--
OMT

Mitmed ellujäänud, kes päästeti ja võeti M/S Mariella (Viking Line) pardale, on tunnistanud, et Rootsi politsei (tõenäoliselt SÄPO -st) lennutati kopteriga laeva pardale, kui Mariella sisenes Rootsi territoriaalvetesse. Politsei käskis kõik 25 ellujäänut sulgeda laeva eraldi piirkonda . Neil oli keelatud teiste reisijatega suhelda, kuigi paljud ellujäänud soovisid nendega suhelda. Politsei ja laeva turvatöötajad seadsid sisse range kontrolli päästetutele eraldatud ruumide üle. Kui nad tahtsid tualetti või sauna külastada, saatis neid valvur. Ellujäänud kuulas politsei osaliselt üle juba Mariella pardal. Mõnel ei lubatud oma sugulastele helistada, kui nad seda soovisid, pidid nad luba küsima. Mõnele anti ainult üks telefonikõne. Enne helistamist olid nad sunnitud avaldama selle isiku nime ja isikukoodi, kellele nad soovisid helistada.

Pärast seda ühte lubatud telefonikõnet tahtsid mõned neist helistada ülejäänud perele, kes olid teises kohas, kuid see oli keelatud põhjusel, et telefon oli ülekoormatud, kuigi nad veetsid peaaegu terve päeva Mariella pardal. Üks ellujäänud võtmetunnistaja teatas oma isikust politseile 28. septembril kell 08.30 Mariella pardal. Alles samal päeval kell 17.00 kanti ta ellujäänute nimekirja, hoolimata sellest, et teisi inimesi märgiti sinna nimekirja kohe. See viis selleni, et tema naine ei uskunud, et ta ellu jäi
enne, kui ta talle 28. septembril 1994 kell 10.00 helistas.

Kui ellujäänud jõudsid 1994. aasta 29. septembri öösel Stockholmi Värtahamnenisse, pidid nad ootama, kuni Mariella tavalistest reisijatest tühjendatakse. Nad tahtsid vältida vastastikust kontakti igas olukorras. Seetõttu pidid päästjad ootama üle tunni, kuigi pardal oli mitmeid vigastatuid, kes pidid viivitamatult haiglasse jõudma.

Buss ja kiirabi sõidutati otse autotekile. Thure Palmgren, kes oli terve ja soovis sadamas oma sugulastega kohtuda, ei tohtinud grupist lahkuda. Rootsi politseinikud surusid ta sunniviisiliselt ja vastu tahtmist bussi. Ta ütles mulle, et ta pole kunagi olnud nii ärritunud ja vihane kui siis. Ta oli merel toimunud õnnetusest vähem ärritatud kui politsei tegevusest. Mõned ellujäänud olid seisukohal, et politsei paneb toime kuriteo, nimelt ebaseadusliku vabaduse võtmise.

Kui kõik olid Södersjukhusetisse toimetatud, lukustati nad haiglatuppa.
Politseinikud valvasid uksi. Kui üks ellujäänutest soovis oma haiglatoast lahkuda, vedas politseinik ta väga ebameeldival viisil palatisse tagasi. Politseinik palus tal magama minna. Kell oli siis umbes 06.40 hommikul 29. septembril 1994. Alles pärast konsulteerimist ühe arstiga, kes omakorda pidas politseinikuga pikkalt läbirääkimisi, vabastati päästetud mees oma toast, kuna ta oli täiesti terve....

33. 01.10.1994 saatis Eesti Vabariigi suursaatkond Rootsis Rootsi välisministeeriumile noodi selle kohta, et Eesti konsulile ei võimaldatud juurdepääsu Rootsi haiglatesse toodud Eesti kodanikest pääsenutele ega antud nende kohta teavet. See hoiak on otseses vastuolus Viini konsulaarsuhete konventsiooniga. Eesti tolleaegne konsul Toomas Tamme kinnitas komisjoni esimehele, et ta tõepoolest ei saanud Rootsi ametiasutustelt õnnetuse ega pääsenute kohta mingit informatsiooni. Samuti ei lubatud tal esimestel päevadel pärast õnnetust kohtuda eestlastest pääsenutega, haiglates ei öeldud talle isegi seal viibinud eestlaste arvu ega nimesid.

Fucs kirjutas:Aga üldiselt me hakkame jälle uuele ringile minema. Minu mäletamist mööda on sellest kõigest siin juba kirjutatud...

Smith kirjutas:Vabandan ette juba kui läbinämmutatud või lihtsalt loll küsimus.
Suhteliselt kindel on see, et Avo Piht vähemalt laevatekile pääses.
Tõenäoliselt ta siis uppus ilma päästevestita
, aga kas mitte laip mõne päeva pärast metaangaaside najal
veepinnale tõuse ? Kas käidi lennuvahenditega järgnevatel pärvadel surnukehi otsimas?
Mõni vist jõudis ka randa.

Manurhin kirjutas:Küsimus on ikkagi selles, kuidas terve rida inimesi pääsenute nimekirjadesse sattus ja siis sealt hiljem salapäraselt kadus. Olnuks tegu nimekaimudega või väga sarnaste nimedega, siis oleks veel mingi segadus arusaadav, nt. kui Johan Schmidt-ist oleks saanud John Smith, Karl Petersonist Peter Carlsson vmt. Kes päästetuid küsitles, kes nende öeldud nimed oma käega kirja pani?