www.militaar.net

Turist 47 kirjutas: ↑08 Dets, 2022 17:15

Venelased ise räägivad - et hiinlased on tasapisi niivõrd Siberisse imbunud...

Eile, 6 kuud enne tähtaega, alustas tööd kahe riigi vahelise idasuunalise maagaasijuhtme uus lõik.
Uue torujuhtme võimsus on umbes 50 miljoni kuupmeetrit päevas. I päeva võimsus oli 30 miljonit kuupmeetrit.

Kogu trass peaks olema täielikult töökorras enne 2025. aastat, tarnides Hiinasse aastas umbes 38 miljardit kuupmeetrit venemaa gaasi
https://www.scmp.com/economy/china-econ ... e=homepage

Nafta piirhind 60 USA dollarit barreli kohta tõenäoliselt julgustab Hiinat ostma oma naabrilt rohkem odavat energiat.https://www.scmp.com/economy/china-econ ... pe=article
Vene teenib barreli pealt ca. 20 usd.

Ega see hinnapiir ei tähenda, et venelased reaalselt selle hinnaga ka müüa suudaksid.

Uurali-naftaga kaubeldakse täna kuskil 54 USD juures ja see on otseses sõltuvuses Brenti hinnast. Veel novembris kaubeldi ca 80USD juures. Kui Brenti indeks alla tuleb, kukub Uurali indeks umbes samas vahekorras.
60USD on hinnalagi, mitte miinimumhind:)
https://tradingeconomics.com/commodity/urals-oil

Öelda, et hinnalael ja sanktsioonidel mõju puudub on Vene propa vale, mida üritatakse paaniliselt levitada sarnaselt muude sanktsioonide "mittemõjule".
Tahetakse näidata, et näete eurooplased külmetavad ja maksavad hingehinda piirangute eest, mis ei tööta. Täna objektiivselt vaadates asi teistpidi - toorainete hinnad on taandunud sõjaeelsele tasemele, kuid Vene ekspordivõimekus on kukkunud kordades ja kohalik tööstuspotensiaal kängunud.

Lemet kirjutas: ↑09 Dets, 2022 9:05 Venes kasvanud, seda küll. Aga suure tüenäolsusega on seeme, väetised ja tehnika harimiseks tulnud läänest.

Kuskil suve alguses oli juttu, et vist 70% või 80% igasugu inimese tarbeks mõeldud taimede seemnetest tuli neil sisse osta. See mida ise suutsid tekitada pidi enamasti olema loomasööda jaoks. Ja selle taimeteema tulemus peaks alles järgmise aasta teises poole väga tugevalt kohale jõudma, kuna siis peaks välja tulema, et see "no kui kuradi raske siis on ise teha" tüüpi asjaga saak on heal juhul 70% praegusest. Võis vabalt ka mingi Jakovina saade olla.

küll on sellel 60USD hinnalael üks suur nõrkus - kui nafta nt on tankerisse müüdud 54USDga, siis on lääne firmadel igati kosher neid saadetisi kindlustada ja pakkuda tankuriteenust.
Tuleb arvestada, et terved piirkonnad on eetilistel kaalutlustel loobunud või loobumas vene naftast/toodetest. Seetõttu on venelaste lojaalsemad kliendid Hiina, India jt. Nendele võib kindel olla - nad ei maksa sentigi üle vene nafta tegeliku väärtuse. Just seetõttu nad seda naftat ostavad, et saavad selle oluliselt alla turuhinna. Kui ei saaks, ei tasuks mainekahju ära ja võiks osta ka araabia riikidest.

Edit. Reaalsed tehnigud Urali-naftaga tehakse hetkel ca 45USD juures.

gooligan kirjutas: ↑09 Dets, 2022 9:37 küll on sellel 60USD hinnalael üks suur nõrkus - kui nafta nt on tankerisse müüdud 54USDga, siis on lääne firmadel igati kosher neid saadetisi kindlustada ja pakkuda tankuriteenust.

Väga hea. Hundid-söönud, lambad terved. Eesmärk ei ole vene nafta maailmaturult täiesti välja tõrjuda (sest sellega saabuks energiahindade plahvatuslik kasv, kõkehõlmav majanduskaos) vaid vaikselt teha venelaste teenimisevõimalused oma energiaekspordilt aina ahtamaks.

Krutehhin on paljudele, küllap, teada-tuntud Venemaa majandusanalüütik, kelle nafta- ja gaasiteemalisi arutlusi on lausa lust kuulata.
...juhul kui tema vestluspartner teemat valdab ja oskab esitada asjakohaseid küsimusi.
Seekord Hodorkovski kanalil.
Vene naftahinna piirangutest ja selle tühisena tunduva sammu tegelikust mõjust:
https://youtu.be/pkH5Uw9FZT8?t=47

Refereerin: puutin tulistas omale järjekordselt jalga, kui teatas, et "hinnalae-rahvaga" Venemaa edaspidi ei kauple.
Ta lootis sellega esile kutsuda nafta hinnatõusu+globaalseid majandusprobleeme.
Turg ei vastanud puutini ootustele ja käitus vastupidiselt.
Selgus, et Hiina ei vaja antud hetkel rohkem energiat kui tavaliselt jne, jne, jne...
Võimalik, et varsti hinnad taas tõusevad, kuid see on seotud tavapäraste turukõikumistega ja Venemaa tegevus ei puutu asjasse.

Edasine, mis puudutab Venemaad, sõltub paljuski ta enese tegevusest.
Sääl arutluse all olevad variandid:
- naftakaubanduse täielik keelamine "hinnalae-riikidega";
- kaubanduse keelamine juhul, kui tehingu aluseks on hinnalagi;
- riigipoolne "hinnapõranda" kehtestamine Vene energiakandjatele;
- fikseeritud nafta väljamüügihind.
Krutihhini kommentaar:
Kõik need riigid, kes on hinnalae taga, on praeguseks niiehknaa loobunud Vene naftatoodetega kauplemisest.
Järelikult piirangud selles suunas ei tööta ja jäävad deklaratiivseteks.
Ülejäänud riigid, aga, on valmis Venemaalt naftat ostma vaid SUURTE hinnaalandustega.
Venemaa on eluliselt huvitatud oma kaotatud turuosasse ettenähtud nafta mahamüümisest, seega on ta valmis nende hinnaalandustega kaasa minema.
Hiljuti pakkus Venemaa oma ülejäävat naftat mingisuguse alega Pakistanile.
Pakistan oli pm nõus, kuid hinnasoodukaga ca. -40 USD/bbl.
Sellise jultumuse pääle saadeti pakid kukele, kuid mõne aja pärast soovisid venelased läbirääkimiste jätkumist ja olid isegi sellistel tingimustel nõus tehinguga edasi liikuma.
Siit johtub, et hinnapiirajaga mitteühinenud ostjad saavad Venemaaga naftatehinguid sõlmides omale välja kaubelda maailmaturu hindadest tunduvalt soodsamaid hindu. Mitte mingi ussi- või püssirohi ei saa neid sundida maksma Venemaale "täit" hinda - nad teavad, et on iga tehingu tugevamaks pooleks.
Hinnapõrandast või fikseeritud hinnast ei olevat ülepää mõtet rääkida, kuna see muudab müüja veelgi haavatavamaks ja selles osas ei ole Venemaal sõnaõigust.
Hinnalae puhul on tegemist muuhulgas ka psühholoogilise rajatähisega.
Sõltumata sellest, kas ostja on kokkuleppega ühinenud, ei ole ta igal juhul nõus rohkem maksma, selle asemel püütakse tabada tunduvalt allapoole jäävaid hinnasihte.
Järeldus: Vene nafta hinnapiirang praegusel kujul, sõltumata sellest, kuidas see number välja paistab, on täitsa tõhusa mõjuga!

Küsimus: kuidas on sellisel juhul võimalik, et Venemaa viimasel kuul suurendas naftatootmist mullusega võrreldes?
Vastus: sooviti enne piirangute kehtestamist võimalikult palju toodangut turule paisata.
Kui räägin aga telefonitsi oma tuttavate naftatootjatega, siis kõik püüavad praegu võimalikult valutult oma tootmist vähendada.

Veel: Naftatankerite ummik Bosporuse väinas on ajakirjanduslik mull ja argipäevasus.

Sama intekas. Ameerika võimalikust abist Ukraina energiakriisi lahendamisel:
https://youtu.be/pkH5Uw9FZT8?t=1761
Küsimus: neil päevil toimus Bideni administratsiooni suletud nõupidamine USA nafta- gaasisektori esindajatega.
Jutuks oli UA energiataristu järjepääle aitamine.
Teema on pikantsevõitu seetõttu, et kõikvõimalikud EU ametnikud ja macroonid süüdistavad otsesõnu USAt praegusest kriisist megakasumite teenimises.
Vastus: see sündmus võib osutuda päris huvitavaks, kuna USA vastavate suurkorporatsioonide suhted Bideni administratsiooniga ei ole pilvitud: vastu on võetud erinevaid seadusi/regulatsioone, mis on nende tegevust raskendanud ja seeläbi neile kahju tekitanud.
Saame näha, millistele kompromissidele on pooled valmis minema.
Mis puudutab energiakandjate hindu, siis suurem osa "krutitakse neile otsa" juba EU territooriumil.
Aga seda tahaks väga näha, kuidas USA firmad hakkavad taastama UA energiasektorit.
UA-l on korralikud gaasi- ja naftavarud.
Võimalik, et kaasaegsete tehnoloogiate kasutuselevõtu korral on UA suuteline enese vajaduste rahuldamisele lisaks ka gaasi eksportima.
On väga huvitav jälgida, kuidas seal asjad hakkavad kujunema ja milliseid tulemusi annab nõupidamine Bideni juures!
Väga perspektiivikas oleks ka EU gaasihoidla rajamine UA-sse, kuna seal on selleks olemas suurepärased looduslikud eeldused+taristu.

Siin läheb jutt Iraanis toimuvale (tegelane on seal aastaid ajakirjanikuna töötanud, seetõttu valdab teemat):
https://youtu.be/pkH5Uw9FZT8?t=2197

Siit johtub, et hinnapiirajaga mitteühinenud ostjad saavad Venemaaga naftatehinguid sõlmides omale välja kaubelda maailmaturu hindadest tunduvalt soodsamaid hindu. Mitte mingi ussi- või püssirohi ei saa neid sundida maksma Venemaale "täit" hinda - nad teavad, et on iga tehingu tugevamaks pooleks.
Hinnapõrandast või fikseeritud hinnast ei olevat ülepää mõtet rääkida, kuna see muudab müüja veelgi haavatavamaks ja selles osas ei ole Venemaal sõnaõigust.

Kas siit ei kannata järsku tuletada, et kui ühes servas hakkab hind drastiliselt langema, peaksid ka teise serva müüjad hakkama hindu korrigeerima?

Hinnalagi mõjutab esmalt pakkumist, ma oletaks selliselt, et on võimalik tootjatel turge ümber mängida - araablastele preemiumturud ja vantidele need, kellele au lubab müüa, nagu Hiina ja India, Türgi jt. Viimased aga koorivad venelast mõnuga. Mis aga nõudlusega juhtub? Nõudlust ei tohiks väga muuta, ilmselt on aga kõikvõimalikud pütid suhteliselt täis oodatud "turusegaduse" ennetuseks. Ossinovski ja kohalik õliliit osatasid, nn cap ei mõjuta kuidagi turgu. Vaatame, algus igatahes on kena - mõju on olemas - ja ostjatele tipphooajal soodsa trendiga.

Urali nafta hind Läänemere sadamates-kliente pole ja hind on ca 43 dollarit barreli eest.
«Клиентов нет». Цена российской нефти рухнула до $43
Столько, по данным Argus, стоят партии Urals с отгрузкой в Балтийском море.
https://twitter.com/finanzru/status/1601152260700254211

Urali nafta hind...

Eilses DW jutusaates mainiti, et ca. 45 on suht õiglane hind, aga suured vahendajad, logistikud (vist oli) Kreeka on enda ootamatult suurte kulude pärast "mures" ja mitteametlik pakkumine olevat optimeeritult alla 40 usd barreli kohta.
Tänane Saudide hind olevat 75 lähedal (enne vältimatuid makse) ja see on/olevat "odavam" kui venelastel...

Türgi suurim naftakäitleja, mis kuuluvat Azeritele, teatas, et ta täna ei vaja vene naftat ; võimalik, et tulevikus, aga täna mitte.
Türgi, venelase gaasi hinnast kauples 20 ja + % alla, tingimusel, et vene tarnib kõigepealt selle 20% kaubeldud gaasist, misjärel Türgi ostab hiljem, vastavalt vajadusele ülejäänu, miski aja jooksul (eilne Yakovina teadis)
Hiinal on/olevat "tünnid täis, lisaks kulutavat ka vähem. Mõne tankeri pidavat siiski võtma.
India ostab, aga vähe.
Kasahstan ja Usbekistan ei saavat vene energiakandjaid vahendada (kas oli gaas või nafta, või mõlemad. Ei tea), nei on/olevat teiste asjadega palju tegemist. Mainiti, et (vist, venelase) tekitatud inflatsioon vajab "rahustamist".
Kribasin, mitme allika/jutu pealt. Nii nagu aru sain. "Brentide" tabeleid ei tea, aga vahet ei ole, vist..
Igatahes, väga optimistlik oli kogu info.

Tabelid tuleviku tehingute hindadega leiab siit
https://www.investing.com/commodities/brent-oil

Turist 47 kirjutas: ↑10 Dets, 2022 12:33 Eilses DW jutusaates mainiti, et ca. 45 on suht õiglane hind, aga suured vahendajad, logistikud (vist oli) Kreeka on enda ootamatult suurte kulude pärast "mures" ja mitteametlik pakkumine olevat optimeeritult alla 40 usd barreli kohta.
Tänane Saudide hind olevat 75 lähedal (enne vältimatuid makse) ja see on/olevat "odavam" kui venelastel...

Türgi suurim naftakäitleja, mis kuuluvat Azeritele, teatas, et ta täna ei vaja vene naftat ; võimalik, et tulevikus, aga täna mitte.
Türgi, venelase gaasi hinnast kauples 20 ja + % alla, tingimusel, et vene tarnib kõigepealt selle 20% kaubeldud gaasist, misjärel Türgi ostab hiljem, vastavalt vajadusele ülejäänu, miski aja jooksul (eilne Yakovina teadis)
Hiinal on/olevat "tünnid täis, lisaks kulutavat ka vähem. Mõne tankeri pidavat siiski võtma.
India ostab, aga vähe.
Kasahstan ja Usbekistan ei saavat vene energiakandjaid vahendada (kas oli gaas või nafta, või mõlemad. Ei tea), nei on/olevat teiste asjadega palju tegemist. Mainiti, et (vist, venelase) tekitatud inflatsioon vajab "rahustamist".
Kribasin, mitme allika/jutu pealt. Nii nagu aru sain. "Brentide" tabeleid ei tea, aga vahet ei ole, vist..
Igatahes, väga optimistlik oli kogu info.

Ja siis tuleb [Postimees] kuskilt välja imetud juraga, et putler alles hakkab näitama ja tegema... https://majandus.postimees.ee/7667159/p ... skarbetega

_dumbuser_ kirjutas: ↑10 Dets, 2022 13:16 Ja siis tuleb sambaonu kuskilt välja imetud juraga, et putler alles hakkab näitama ja tegema... https://majandus.postimees.ee/7667159/p ... skarbetega

Kaugel põhjas olevaid maardlaid ei saa kinni panna, sest see lõppeb samamoodi nagu 90ndate alguses peale NSVLi kokku kukkumist.

Peter Zeihan räägib:

While the Russians are no slouches when it comes to oil field knowledge, they were out of circulation from roughly 1940 through 2000. Oil technology came a long way in those sixty years. Foreign firms—most notably supermajors BP and Shell, and services firms Halliburton and Schlumberger—have collectively done work that is probably responsible for half of Russia’s contemporary output.

Siberia, despite getting cold enough to literally freeze your nose off in October, doesn’t get cold enough. Most Russian oil production is in the permafrost, and for most of the summer the permafrost is inaccessible because its top layer melts into a messy, horizon-spanning swamp. What the Russians do is wait for the land to freeze, and then build dike-roads and drill for crude in the long dark of the Siberian winter. Should something happen to consumption of Russian crude oil or any of the millions of feet of pipe that take that crude from wellhead to port or consumer, flows would back up through the literally thousands of miles of pipes right up to the drill site. There is no place to store the stuff. Russia would just need to shut everything down. Turning it back on would require manually checking everything, all the way from well to border.

The last time this happened was the Soviet collapse in 1989. It took millions of manhours of help from the likes of BP and Halliburton – and thirty-two years – for Russia to get back to its Cold War production levels.

Enamus inimesi ei adu, mis seisus võib vene naftatööstus varsti olla. Hetkel on veel MASU, aga TÄPE juba terendab mitte väga suures kauguses. Ja sealt edasi on juba PUPU väga kiire tulema.

Orkide välispoliitilises juhtkonnas muutused toimumas.

According to The Insider's sources, the presidential administration is about to undergo a serious shakeup: a number of prominent figures in charge of foreign policy will be leaving their posts. Some of the forthcoming resignations include Yuri Ushakov, Putin's aide in charge of foreign policy; Igor Maslov, head of the Presidential Directorate for Interregional and Cultural Relations with Foreign Countries; Valery Fedorov, overseer of the Transcaucasia; and Filipp Ilyichev, overseer of Africa and Israel. Their activities in recent years have been accompanied by humiliating failures.

Formally, the replacement of some of those individuals can be explained by their age. For example, 75-year-old Yury Ushakov reached the maximum age allowed for a government official to remain in public service five years ago (the fact that, for some reason, has surfaced only recently). “Yuriy Viktorovich does not often appear in his office. You understand, he gets ill now and then. Currently the president needs people who can work hard and offer creative ideas in these uneasy times,” a source in the Presidential Administration explained to The Insider.

More important than Lavrov

Ushakov oversees many key foreign policy matters and manages personnel appointments at the Foreign Ministry on behalf of the president, much to the irritation of Foreign Minister Sergei Lavrov according to some sources. Late last year, Ushakov took an active part in preparing an ultimatum to NATO and the U.S., where the Kremlin demanded security guarantees and a ban on the alliance's eastern enlargement. Then, in May of this year, he “kept an eye” on the negotiations between Ukraine and Russia on the cessation of hostilities. As we know, neither was successful. Among Ushakov’s other failures is the recent CSTO summit in Yerevan, where Armenian Prime Minister Nikol Pashinyan refused to sign the final declaration.
https://theins.ru/en/politics/257740

Vastab Eesti suursaadik Moskvas:

On räägitud, et Moskvas on elu pärast 24. veebruari samamoodi edasi läinud. Kas see on nii ka üheksa kuud hiljem?
Moskva on nagu riik riigis või Venemaa Venemaal. Tunnetatav on siin eeskätt hindade tõus ja inflatsioon – 12–14%, samuti logistilised raskused tarnes. Vene inimeste sissetulek on samas langenud juba kümme kuni 15 aastat. Hoiak on: jah, meie elatustase võib olla langenud 2007. aasta tasemele, aga me elasime ju ka 2005. aastal. Võib küll ka veel kehvemaks minna. Usaldusväärsemate Vene majandusekspertide sõnul hakkame majandussanktsioonide mõju alles nägema. Majanduslangus on pikaldane, samas süsteem kohaneb. Majandus muutub kogu aeg primitiivsemaks ja tehnoloogiline baas muutub järjest nõrgemaks.

Millised võiksid olla murdepunktid, kui sanktsioonide tõttu hakkab tõesti raskeks minema?
Väga raske ennustada. Tuginedes ekspertidele, võib öelda, et Vene majanduses toimuv on prognoosimatu, et saame ennustada kõige rohkem kahe kuu perspektiivis. Sel ajavahemikul ei ole oodata mingit suuremat kollapsi. Siinsete võimude vaatenurgast saab öelda, et niikaua, kuni poodides ei ole järjekordi, kuni inimesed ei tule tänavatele, on olukord kontrolli all. 64% Vene inimestest ammutab oma informatsiooni televisioonist. Seal on igapäevane propaganda kaunis räige.

(M)ajandust hinnates: Vene riigieelarves on terveks järgmiseks aastaks sõjapidamise vahendid olemas. Mõtlen siin eeskätt väiksema või keskmise intensiivsusega sõjapidamist. Näib, et kohalikud võimud on arvestanud, et sõda kestab veel kaua.

https://epl.delfi.ee/artikkel/120113108 ... ui-visinal

Hiinlased ei ekspordi Venemaale väidetavalt Hiinas arendatud ja omaenda arhitektuuriga Loongson protsessoreid.

https://www.kommersant.ru/doc/5719932?from=glavnoe_2

Venelased olla neid testinud ja leidnud, et kui Inteli protsessoreid enam üldse mitte mingil viisil kätte ei saa, siis pidavat Hiina omad suutma neid asendama küll. Eks testivad teisedki

https://www.techspot.com/news/90544-chi ... ryzen.html

Hiinlased üritavad küll viisakad olla ja teatasid, et ei ekspordi neid protsessoreid üldse mitte kuhugi. Samas - kui suur Hiina protsessorite nõudlus Läänes üldse on? Huawei kaasust mäletades vist mitte eriti. Ja kui tõsiselt hiinlased seda keeldu üldse võtavadki, kui Alixpressist saab kõike tellida?