www.militaar.net

Eks see kaubatarbimine suureneb Hiinas vastavalt linnastumise kasvule. Kui 90-ndatel elas linnades vaid 26% rahvast, siis 20 aastaga on see suurenenud ligi pooleni elanikkonnast. Talupoegade puhul on askees siiski ilmselt valdav.

mx77 kirjutas: Ikka. Ja mida rohkem rikkaid seda rohkem kaupa läheb. Hiinlaste jaoks ei ole askees eriti popp filosoofiline suund. Keskmine hiinlane pole buda munk.

Askees? Kesse sellest rääkis? Ma loen herr Trummi kirjutatust väljas seda, et partei ei arva, et iga talupoja elustandart peaks sarnanema jänki omaga. Taevaaluse elanikke on palju ja aega küll ning motiveerimiseks on Lamborghinis sõitev tõusikuvõsu hea küll.
"Selle tulekahju pärast ei lõpe veel meie püha üritus".

mutionu kirjutas:

mx77 kirjutas:

Kapten Trumm kirjutas:
Küsimus on ka idamaa vs läänemaailma eri filosoofias, idamaade elu eesmärk on olemine, mitte omamine.
Sestap võib oletada, et hiinlastel pole rikastumine teps mitte esimene motiiv ja tänasest elustandardist väljarabelemist ei peeta eesmärgiks omaette.

Kuidas selle väitega haakub tõsiasi, et Hiina on hetkel luksukaupade suurim ja kõige kiirema kasvuga turg?

1,3 miljardi seast ehk mõne rikka vast leiab?

"Müstilises Venemaas" on sarnast teemat käsitlenud Vseviov kunagi. Kuna teoreetiliselt ju oli ressursse vaja maailma revolutsiooniks, mitte ladviku hedonismiks. Siis loogiline oli järeldada et ühikatoa moodi tuba , väike laud ja taburet on küll. Aga selgus et nomenklatuur tahab siiski enamat Igatahes kaua see nali ei kestnud. Isegi Põhja Korea pealik lasi heal konjakil hea maitsta kui parasjagu Koreade ühendamisplaanide kallal ei töötanud.
Mingis Kuuba dokumentaalis seletas üks kodanik asja nii: "Meie, proletariaat, elame sotsialismis aga nomenklatuur kapitalismis."

Keegi Jossif Vissarionovits magas kuuldavasti Kremli pehemehena sõdurivoodis ja fotodel näeb teda enamasti karedas sõjaväeriides ja sõjaväesaabastes.

Seevastu jäi temast maha tuhandeid raamatuid sisaldav raamatukogu, kus paljudes raamatutes olid tehtud märkmed ja parandused tema käekirjaga.

Üks asi on absoluutne võim (ka väga hea asi) ja mõnele piisab ka sellest ainult. Nomenklatuuri privileegid võivad kapitalismiga võrreldes tunduda mittemidagi erilist, aga oma rahvaga võrreldes... Põhja-Koreas eriti.
Hiina on siiski majanduses turumajanduslik ja kapitalistlik (või riigikapitalistlik) suuresti. Madal keskmine elatustase tuleneb maaelanikkonna suurest osakaalust. Sealgi pole enam tasuta kolhoositööd, aga väikest põllulappi harides ei saa jõukaks kusagil (rohkem maad lihtsalt ei ole). Linnades tõuseb elatustase (ja palk) kiiresti ja varsti pole vahet, kas toota Hiinas või Eestis

mutionu kirjutas:

mx77 kirjutas: Ikka. Ja mida rohkem rikkaid seda rohkem kaupa läheb. Hiinlaste jaoks ei ole askees eriti popp filosoofiline suund. Keskmine hiinlane pole buda munk.

Askees? Kesse sellest rääkis? Ma loen herr Trummi kirjutatust väljas seda, et partei ei arva, et iga talupoja elustandart peaks sarnanema jänki omaga. Taevaaluse elanikke on palju ja aega küll ning motiveerimiseks on Lamborghinis sõitev tõusikuvõsu hea küll.
"Selle tulekahju pärast ei lõpe veel meie püha üritus".

Tsiteerime siis Herr Trummi uuesti:

Küsimus on ka idamaa vs läänemaailma eri filosoofias, idamaade elu eesmärk on olemine, mitte omamine.
Sestap võib oletada, et hiinlastel pole rikastumine teps mitte esimene motiiv ja tänasest elustandardist väljarabelemist ei peeta eesmärgiks omaette.

Seejuures jääb vastamata küsimus, miks Hiinas komparteid võimult 90ndatel ei kukutatud (püsib tänini).
Elustandard Hiinas jäi ikka way alla elustandardile NSVL-s.
Vähemalt NSVL-s arvati lõhkimineku põhjus elustandardi allajäämine roiskuvale läänele (millest laiemalt teada saadi).
Hiinlased nühkisid vaikselt tööd edasi teha, kompartei omas teatud valgustatust ja tegi teatud mööndusi ning vähenõudlik mass oli enamvähem rahul?
Mina seletakski seda asjaoluga, et idamaades pole see materiaalne kihu elus nii määrav kui läänes.

mx77 kirjutas: Tsiteerime siis Herr Trummi uuesti:

Küsimus on ka idamaa vs läänemaailma eri filosoofias, idamaade elu eesmärk on olemine, mitte omamine.
Sestap võib oletada, et hiinlastel pole rikastumine teps mitte esimene motiiv ja tänasest elustandardist väljarabelemist ei peeta eesmärgiks omaette.

Just. Asenda sõna "hiinlastel" sõnaga "parteil".

Mutionu, mitu % sõnadest võib lauses asendada, et mõte veel ei muutuks?

Pigem on küsimus selles miks ühes riigis siseväed tegutsesid ja teises mitte.

Ega hiinlastel ka seda võimu vastu minekut keegi nii lihtsaks pole teinud kui Gorba N. Liidus. Taevase Rahu väljak andis selget märku, et mingit perestroikat Gorba stiilis Hiina kompartei ei salli, teatav majandusvabadus on üks asi, kompartei kui juhtiva poliitilise jõuga pusklemine aga karmilt karistatav.. Sisuliselt kehtivad ju teisitimõtlejatele ja antikommunistidele Hiinas ikka samad sanktsioonid mis Mao ajal ja mitte ainult dissidentidele vaid ka igast veirdatele usu- või muudele liikumistele, mida kompartei peab ebavajalikuks või lausa ohtlikuks.

Kas N. Liit oleks võinud 1991.a. veel rahva mässumeelt jõuga maha suruda ? Ma mõtlen tõelist karmi jõudu, mitte lakkutäis peaga tehtud hädist ja koomilist putshi ? Mine tea,arvan, et võib-olla oli siis juba hilja. Gorba-aja lõtvus, nn. glastnost ja vaat et kõikelubatavaus oli teinud rahva ajus oma töö, võimu ei kardetud enam sel moel kui varem . Ja ka sõjavägi ning eriüksused polnud enam võimule 100 % ustavad. Millist positsiooni omas KGB, seda ei teata tänapäevani täpselt.Mõned ajaloolased arvavad, et kagebistid tõukasid lagunemist koguni takka, et iseseisvuvates vabariikides oma marionetid varakult paika panna ja kähku ka ise majandusliku rikkuse juurde pugeda Kauboikapitalism laguneva impeeriumi varemetel pakkus selleks hiilgavaid võimalusi.

Tõsi on ju see, et impeeriumi lagunemisest polnud huvitet mitte ainult see rahvamass, kes tänavatel tankide liikumist takistas ja Jeltsinit jumaldas vaid ka rohkesti igast hämaraid tegelinskeid, kellele koitis kiire rikastumise võimalus. Ärastamine, mis järgnes Eestis oli ju tühiasi võrreldes nende suurvargustega, mis järgnesid Venemaal .Terved hiigelsuured riigifirmad pandi pihta nagu nalja, kõige magusam oli muidugi dollari-kuldmune munev toorainesektor. Putin nägi hiljem kurja vaeva, et nafta ja gaasitootmine taas riigi kontrolli alla tagasi tuua.Ja sai Läänest kõvasti sõimata kui hakkas jultunud vargapoistele, kes üleöö miljardärideks olid saanud, näppude pihta andma.Mõni pole seniajani selgeks saanud, et Venemaal tohib varastada ainult niipalju ja seda, mida tsaar lubab.

Jah võin kinnitada, putshi ajal sai räägitud sellel teemal ühe piirivalvelaevastiku 3. järgu kapteniga (asusid nad meie töökoha kõrval kohe) ja too kinnitas kohe otse, et tema NSVL nimel paugutama ei hakka ning võimalusel väldib ka Venemaale kuuse alla kolimist (versioonid vägede äraviimisest ringlesid juba toona, teenistuskoht Pribaltikas aga jäi prestiizikuselt alla üksnes teenistusele Musta mere ääres või Saksamaal).

Hiina oleks hiljemalt 1990 Leedukatest tankidega üle rullinud nagu nad ilmselt ka praegu rulliks koheselt Tiibetlastest/Uiguuridest kui nood üritataks mingit iseseivust välja kuulutada vms.

Poti soldat kirjutas:Hiina oleks hiljemalt 1990 Leedukatest tankidega üle rullinud nagu nad ilmselt ka praegu rulliks koheselt Tiibetlastest/Uiguuridest kui nood üritataks mingit iseseivust välja kuulutada vms.

Mitte rohkem kui venelased. 85-90 oli NSVL kõrvuni võlgades, nafta maailmaturu hind oli mudamadal ja muud eksporti eriti ei olnud. Teisalt oli tugev relvastussurve. Lisaks olid hädas ka satelliitriigid, kes kohe kuidagi ei tahtnud võlgu tagasi maksta. See tõi kaasa riigi deifitsiidi suurenemise ja pani NSVL sundviskesse - kas defaultida või võtta Läänest laenu. Otsustati viimase kasuks. Aga kuna laenuvajadus oli püsiv ulatudes 90-date teise poolde välja, tulid sellega kaasa ka omad tingimused - riiki tuleb moderniseerida ja liberaliseerida. Liigse verevalamise korral oli oht, et kas lendavad intressid lakke või ei anta üldse laenu.

Ärge selle NSVL kohta väga valesi järeldusi kah tehke. 1990 poleks see majandusseis seganud küll ühesti NSVL liiduvabariigist tankidega üle rullimist.
Selle viljad avaldusid armees märksa hiljem, pigem oli küse selles, kas armee oleks seda rullimist kaasa teinud (Eestis asunud vägede ülemad just väga ei kiirustanud).
Lihtsalt NSVL armee polnud külma sõja järgne kärbitud Lääne armee, kus paar aastat eelarvekärpeid tähendab laskemoona või toidu nappust. Seda NSVL aegset laskemoona jagub seal tänaseni. Vähemalt 1990 oli kõike piisavalt. Ärme unusta, et valmistuti totaalseks suureks sõjaks ja sõjavarud olid kolossaalsed.