www.militaar.net

Toomi sõnul tegi Ratas ühe hea asja: ütles, et on halli passi omanikele kodakondsuse andmise poolt. Oma valimisnimekirja loomise või sellest loobumise üle läbirääkimisi pidav Yana Toom ütles, et pärast reedet keegi mingeid lisapäevi arutamiseks ei võta ja siis saab selgeks, kas valimisnimekiri tuleb või mitte.

Miks te nn kolme õe nimekirja eest võitlemise enda peale võtsite?

Ses on teatud rahulolematus, mis mingil ajal väljendus selles, et kui me ei suuda kokku leppida, siis lähemegi alternatiivse nimekirjaga välja.

Olite ise ka rahulolematu?

Jah, ja olen veel ka seni.

Kui kaugel läbirääkimised on?

Meil on veel kaks päeva aega, ajalises mõttes on lõpp lähedal.

Aga kui kaugel on kokkulepe?

Ma ütleks 50 : 50. Panime meelega ajalise piirangu, sest kampaania on juba alanud, et erakond ja nimekiri – kui see peaks tulema – ei kaotaks aega. Teiseks oleks see aus erakonna vastu. Oli paras üllatus, kas ma tulen esinumbriks Põhja-Tallinnas: kaua ma neid teadmatuses hoian? Reedeks on asi selge.
Panime meelega ajalise piirangu, sest kampaania on juba alanud.

Mille üle praegu nõu peetakse? On teil konkreetsed nõudmised?

On muidugi. Seda ma teile ei ava, me sellest meedias ei räägi. Kui on mingi kokkulepe või mittekokkulepe saavutatud, siis räägime sellest pikemalt.

Kas järgmistel europarlamendi valimistel Keskerakonna esinumbriks olemine on teile oluline?

Ma sattusin siia nimekirja viimaselt kohalt, saan sellega veel kord hakkama.

Miks on nii, et te ütlesite pressikonverentsil, et läbirääkimised käivad ja midagi pole otsustatud, aga Jüri Ratas ütles paar tundi hiljem raadios, et mingit nimekirja ei tule?

Seda peate temalt küsima. Ju siis sai ta pressikonverentsi sõnumist nii aru. Paraku ta eksis. Seal oli kohal nii peasekretär kui ka erakonna aseesimees, nii et oli selge, mida me seal teeme. Jürit ilmselt häirib sõna „läbirääkimine”. Minu poolest võib seda ka kõnelusteks nimetada, vahet ei ole.

Kas teile tundub, et erakond on võimule saades kedagi või midagi ära unustanud?

Asi on just selles. Kuidas saadakse populistideks? Siis, kui pole tegelikku võimu midagi ära teha, aga pead saama taas valituks. See viibki selleni, et lubatakse suure suuga igasugu asju. Valija ei tunne erakonda enam ära. Minu tahe on, et suudaksime eristada, mis on koalitsioonilepe ja mis on erakonna positsioon, need ei pea ilmtingimata kattuma. Siin on Ratas teinud ühe hea asja öeldes, et on selle poolt, et andke halli passi omanikele tingimusteta kodakondsus. Koalitsioonileppes seda ei ole, aga see on erakonna seisukoht. Oleks ta sedasama teinud mõne teise asja puhul, oleks olnud tore.

Kas Keskerakonna valijad tahavad, et Edgar Savisaar oleks Lasnamäel esinumber? Sest seda te ju soovite.

See on üks asi, mille üle läbi räägime, aga see ei ole peamine asi. Savisaar saab oma hääled igast positsioonist.

Miks ta siis ei võikski minna? Mihhail Kõlvart on esinumbriks pandud, ka tema tooks palju hääli.

Üks suur hulk hääli pole nii hea kui kaks suurt hulka hääli.

Kui oluline see tingimus on, et ta esinumbriks saaks? Ta pole avalikkuses mingit huvi näidanud.

Läbirääkimistel, mis pole veel lõppenud, ei ole väheolulisi asju. Kõik on olulised.

Mida tähendab, et Tallinna valimisplatvormi punktid kanduksid üle ka erakonna programmi, mida olete soovinud?

Kui alustasime nimekirjaga, hakkasime tegelema ka programmiga. Kõneluste käigus arutasime kõiki punkte ja meie programm oli üks nendest punktidest. Mul on hea meel, et 15 punktist 13 olid suure rõõmuga vastu võetud. Igasugune konkurents, ka erakonnasisene, viib selleni, et asjad muutuvad paremaks. Et ühel hetkel tekkis kaks programmitoimkonda, on valijale olnud kasuks.

Tegelikult te ju ähvardate Ratast. Kui tuleb eraldi nimekiri ja erakond kaheks läheb, võib koalitsioonil kaduda enamus riigikogus.

Peame nüüd defineerima kolme Jüri Ratast: üks on Ratas kui inimene, teine kui peaminister ja kolmas kui erakonna esimees. Keda neist kolmest me teie arvates ähvardame?

Vabariigi peaministrit.

Ei. Absoluutselt mitte. Algusest peale oli öeldud, et Keskerakonna hääled peavad. Igal juhul, hoolimata sellest, mis erakonna sees toimub pole mitte keegi huvitatud sellest, et tagasi võimule tuleks Reformierakond. Puhaku jalga. Keegi pole huvitatud sellest, et me ei saaks hakkama eesistumisega. Nii et selge – hääled peavad.

Kui te pole valmis koalitsiooni lõhkuma, siis tähendab see ju, et teie nimekirja ei saagi tulla.

See tähendab mitteähvardamist, see ei tähenda, et nimekirja ei saa tulla. Eelmise kolmapäeva seisuga oli olukord, et me teeme nimekirja, aga erakonnast ei lahku. Kui selle peale öeldakse, et viskame teid välja, siis see on nende otsus, aga mingit ähvardust ei olnud. Nüüd olemegi kõnelustes ja võib-olla jõuame kokkuleppele.

Miks te eelmisel kolmapäeval viimasel hetkel ringi mõtlesite?

Ma mõtlesin ringi teisipäeval. Meil oli õhtusöök ALDE fraktsiooni juhtidega, kus olid koos Reformierakond ja Keskerakond. Reformierakondlaste kehakeelest nägin, kui ärevil nad on ja hõõruvad käsi, et kohe see asi laguneb. Seda kinki ma küll ei taha neile teha. Aga teiseks – meil ei olnud paberil kõiki neid punkte ükshaaval, mida läbi rääkida, nii nagu seda praegu teeme. Siis ma ütlesingi omadele, et teeme selle nimekirja ära, siis on kõik aus. Kogu asjas oli liiga palju emotsiooni, nüüd viisime selle praktilisemasse vormi.

Kas üks osa kõnelustest on punkt, milles soovite nn indulgentsi Vene meedias esinemisele ja öelda, mida õigeks peate?

Mul ei ole selle üle vaja kõnelusi pidada, ma teen seda niikuinii. Mul ei ole selleks luba vaja, mul on mandaat valijatelt ja üritan rääkida seda, mida pean vajalikuks. Ma kindlasti ei õõnesta sellega Eesti riiki ja põhiseaduslikku korda.

Mis on teile nende kõneluste puhul rahuldav tulemus?

See, et me ei põletaks sildasid. Läheme ühe või kahe nimekirjaga, edaspidi teeme ikkagi koostööd. Põhiline on maailmavaade, mitte Toomi, Ratase või kellegi teise ambitsioonid. Koostöövõimaluse peab saavutatama selliselt, et kõik säilitavad oma näo ja keegi ei läheks iseendaga vastuollu.

Sellised vaidlused jätavad erakonda pinged. Tulemusest sõltumata jääb kellelgi rusikas taskusse.

Ma usun, et peale head kaklust on võimalik rahu taastada. Vahel on vaja ka ausalt asjadest rääkida.

On seda võimalik vältida? Kuigi sõbralikud need kõnelused ei ole.

Nad ei ole väga sõbralikud, aga nad on üksteist austavad ja konstruktiivsed.

Mis saab järgmisel pressikonverentsil? Võtate veel päevi juurde, et läbi rääkida?

Ei mingeid päevi juurde.

9. mai paiku ütles Jüri Ratas avalikult, et algas veel hullem okupatsioon. „Helistasin Jürile ja küsisin, et mida, kas eelmine, Saksa okupatsioon – kus raporteeriti, et Eesti on judenfrei – oli kuidagi parem okupatsioon. Jüri vastab: ei-ei, ma nii ei mõelnud.“ Toom ütleb, et selliste sõnavõttude järel valijad aga jälle kuulevad, et nemad on okupandid.

2011. aasta riigikogu valimistel luges vaid 34,3 protsenti Keskerakonna valijatest ennast rahvuselt eestlaseks

herman30 kirjutas:Pole imet, see on ju praktikas venelaste partei.

2011. aasta riigikogu valimistel luges vaid 34,3 protsenti Keskerakonna valijatest ennast rahvuselt eestlaseks

kaugeltuuriv kirjutas:

herman30 kirjutas:Pole imet, see on ju praktikas venelaste partei.
Kahju,et parteiliselt ei saa näha,kui palju on liikmetest eestlasi ja venemeelseid,sest venemeelsete seas võib olla ka eesti perekonnanimedega isendeid,nagu näiteks Toom.Aga pakuks,et kuskile pooleks on esimesi ja teisi.

A4 kirjutas:Mina ei soovita kellelgi väga tõsiselt ja südamesse võtta ei mõnede „peavooluerakondade“ (eelkõige SDE ja Ref) võitlust ja hirmutamist EKRE-ga kui äärmusliku, fašismi kalduva vms erakonnana. Ega ka EKRE enda märterlikku ja lakkamatult vihast võitlust „kartellierakondade, roosaka peavoolumeediaga, Brüsseli rahvusvaenuliku hüdraga“ jms. Mõlema osapoole jaoks on tegemist plaanipärase ja vastastikku kasuliku tegevusega, mis tegelikult ongi tänase erakonnapoliitika ja -demokraatia kui mitte normaalne, siis kindlasti paratamatu osa.
Sest kuidas muidu kui EKRE-ga (aga ka Savisaare ja Keskerakonnaga) hirmutades saaks Reformierakond mobiliseerida ja konsolideerida oma põhivalijaskonda, ehk enamvähem normaalselt hakkamasaavat ja stabiilsust soovivat keskklassi? Või kuidas saaks SDE ilma EKRE-ga selgesse ideoloogilisse konfrontatsiooni minemata luua endale stabiilset ja kindlat valijabaasi, sest kõik sisulised katsed senisest vasakpoolsemat poliitikat rakendada (magusamaks, alkopiirangud, koolitoidu kontrollimine) toovad kaasa üsna negatiivse tagasiside meie tänase ühiskonna poolt?
Või kuidas saaks EKRE ise üldse pildil püsida ilma eespool mainitud müütiliste vaenlastega võitlemata ja endast ohvrikuvandit loomata? Sest et sisulist positiivset programmi ei ole ma selle erakonna puhul pole eriti täheldanud, või siis ei erine see programm oma sisu poolest päeva lõpuks eriti Keskerakonna või IRL-i paljudest programmilistest punktidest. Seetõttu ei jäägi muud üle, kui olla häälekalt, aktiivselt ja vihaselt vastu kõigele, mille osas on võimalus pälvida vähemalt osa ühiskonna toetusest. Nii on ju EKRE olnud vastu kooseluseadusele, Rail Balticule, pagulastele (0-kvoot), üldiselt Euroopa Liidule, kõikidele sügisel ülesse kerkinud võimalikele presidendikanditaatidele, v.a. Mart Helme jne. Ja ega väga meelde ei tule midagi erilist, mille POOLT see erakond oleks, vaid pigem üritatakse ikka üsna konjunktuurselt ülesse leida asju, kus lihtsate sõnumitega saaks millegi või kellegi vastu võidelda. Ja pärast silmakirjalikult kurta, kuidas kõik neid muudkui laimavad ja sildistavad, kuigi tegelikult vajab EKRE sellist sildistamist ja konfrontatsiooni nii teiste erakondade kui ka ajakirjanike poolt nagu kala vajab vett ja inimene õhku. Sest muidu oleks tegemist lihtsalt ühe keskpärase programmiga pisierakonnaga, kellel puuduvad peale isa ja poja karismaatilised ja tõsiseltvõetavad nöod (no loetlege mulle peast ülejäänud EKRE fraktsiooni liikmed peale Mardi ja Martini) ja kes ei hakkaks kunagi koguma rohkem toetust kui parketikõlbulik, kuid igava programmi ja sisuga Vabaerakond.

Sellise tegevusega ongi võimalik enda poole võita maksimaalselt 20% eestikeelsete valijate toetus, kuid selle tasemega see ka piirdub. Võimule pääsedes tekivad aga üsna suured probleemid, kui selgub, et suurem osa asju on riigis enamvähem õigesti tehtud (ilmekas näide – põlissoomlased).

Kapten Trumm kirjutas:1. antud kombe (plats puhtaks ja vaenlased ahju) tõid Eesti poliitikasse kes...? Mulle meenub siinkohal Bez Rublika ja "vali kord".

Kapten Trumm kirjutas:No stiili tulla rahulolematuse harjal poliitikasse lubades korda, ausust, korruptsiooni lõppu tõi ikkagi Rublika. EKRE lihtsalt matkib seda.

Kapten Trumm kirjutas:Isamaa omal ajal tegi sel teemal hiire piiksu.

Kapten Trumm kirjutas:Miks ma seda kirjutan, on lihtsalt see, et minu silmis polnud A4 õiglane - Res Publica tuli poliitikasse omal ajal täpselt samasuguse retoorika ja ilma nähtava "positiivse sõnumita".

Nõus - aga RP-st ta ju ei kirjuta...? See, et EK ja RP populistlikku valimiskampaaniat tegid, ei muuda ju tema juttu EKRE kohta valeks?