www.militaar.net

Mõlemad uudised õiged. Paarkümmend aastat tagasi tehti põhimõtteline otsus, et nõrganärvilisi, lollakaid ja sante, kes suure tõenäosusega armees hakkama ei saa ja endale või teistele jama kokku keeravad, ei võetagi teenistusse. Tänu nendele otsustele on teenistuse omal soovil või käsu korras lahkunute arv vähenenud.

Miinidest. KVJ ütles põhimõtteliselt välja, et rullige poliitikud se Ottawa leping kokku ja kasutage sihtotstarbeliselt. Miine hakatakse juurde tootma, peamiselt selliseid lihtsaid ja odavaid, et siis hea venelastele tõkkeid ehitada. Katsed kuupkilomeetrit miine igasugu uute ja huvitavate lahendustega asendada on olnud huvitavad, kuid nendest ei piisa.

Selle ottawa papri ja nende miinidega on kogu aeg olnud hala, et kui neid maha panna siis liitlane oma jalga siia ei tõsta. No aga miks neid peaks siiapoole piiri panema... tuleb ainult mõelda välja sobiv külvik ja õigel ajal lendu lasta.

Pigem on nende miinikokkulepete ühepoolse eiramise tulemus väikeriigile see, et (kui puudub nt NATO konsensus, et teatud riikides on õigustatud) võid sattuda poliitilisse isolatsiooni ja see on kõige hullem, mis juhtuda saab väikeriigi jaoks (stiilis 1939 jne).

Kui asju vastandama hakata, siis kasu sõjaliselt tugevate liitlaste abist (ja nende pakutavast heidutusest Kremli jaoks) on Eestile tõenäoliselt kasu rohkem kui jalaväemiinide ühepoosest kasutuselevõtust.

See ehk on kokkuvõtvalt kaalutlus, miks me ei kasuta?

Miks aga teema on lauale tõusnud, on viimase aja liharünnakud Ukrainas, mis on puhas UKR sõja ilming. Seni oodati ikka rohkem motomehhaniseeritud rünnakut. Jalaväemassi tõrjumisel on jalaväemiinid tõesti tõhus ja heidutav faktor. Ükski propagandist (moodsa nimega komandöri asetäitja kasvatustöö alal) VF armees ei saa tõsimeeli öelda, et miinid ei lõhke, kui peale astud.

Miinidest. KVJ ütles põhimõtteliselt välja, et rullige poliitikud se Ottawa leping kokku ja kasutage sihtotstarbeliselt. Miine hakatakse juurde tootma, peamiselt selliseid lihtsaid ja odavaid, et siis hea venelastele tõkkeid ehitada. Katsed kuupkilomeetrit miine igasugu uute ja huvitavate lahendustega asendada on olnud huvitavad, kuid nendest ei piisa.

Niipalju kui mina tean, loobus Soome maaalakaitsest kindlustatud positsioonidel (kuhu sobiks jalaväevastased miinid hästi) juba kümmekond aastat tagasi. Täna, kus põhiaur läheks kujundavale tegevusele ja seejärel nõrgestatud vastase lõpetamisele otsustava mehhaniseeritud vasturünnakuga, ei paista ka antud miinid sobivat. Kuidagi raske uskuda, et vastast lagundavad taisteluosastod hakkavad neid kümneid kilomeetreid teeääri mineerima, kust peale esimest kontakti ära liigutakse. Kui tegutsetakse varitsuse põhimõttel, siis ei saa ka mahajäetavaid miine tähistada.

Sestap arvan, et üleskutsed diskussiooni pidada on Soome meedias tehtud isikute poolt, kes äkki asjust väga palju ei jaga.

Ma oleks väga tänulik, kui keegi võtaks selgitada, kuidas soomlaste liikuv ja ründav lahingustiil ja staatilised miinitõkked kokku sobivad? Hetkel ma ei suuda seda ja need "üleskutsed" on minu jaoks samal tasemel Kunnase jauramisest miinide teemal.

Soome maaväe arvukus ei paista lähiajal suurenevat, et Salpa liini uuesti kasutusele võtta, kui seda viimati plaaniti, oli see 500 tuhat tänase 180 tuhande asemel. Jalaväemiin pole mingi imerohi, vaid peaks sobituma ikkagi doktriini ja taktikaga. Laialimäärimine või tasajagamine pole taktika.

Kapten Trumm kirjutas: ↑26 Nov, 2024 15:12 ...
Sestap arvan, et üleskutsed diskussiooni pidada on Soome meedias tehtud isikute poolt, kes äkki asjust väga palju ei jaga.

Ma oleks väga tänulik, kui keegi võtaks selgitada, kuidas soomlaste liikuv ja ründav lahingustiil ja staatilised miinitõkked kokku sobivad? Hetkel ma ei suuda seda ja need "üleskutsed" on minu jaoks samal tasemel Kunnase jauramisest miinide teemal.

Soome meedias avaldatu ja ka Vikerraadiost kuuldu põhjal jäi mulle mulje, et üleskutse diskussiooni pidada tegi teiste hulgas ka Soome kaitseväe juhataja kindral Jaakkola. Üleskutse tegemise käigus räägiti midagi ka muutunud turvalisuse olukorrast ja Ukraina õppetundidest.

Täiendan veel niipalju, et see Ottawa vigur, millega Soome on liitunud, on minu arusaamist pidi selline, et väljumine jõustub 6 kuud peale väljumisotsust ja kui väljuv riik satub olema osaline relvakonfliktis, siis jõustub alles peale konflikti lõppu.

Lisan allapoole veel lingi Helsingin Sanomat-e ülevaatlikule artiklile Soome liitumisest Ottawa lepinguga.

https://www.hs.fi/politiikka/art-2000010860518.html

Ma loodan, et UKR õppetund nii Soomes kui meil pole püsikaitseliinide edulugu.
Soome 10a taguste armeereformide idee oligi ju selles, et neid püsikaitseliine, tõkkevööndeid ja miinivälju pole mehitada kellegagi, kuna armee arvukus on tunduvalt väiksem kui vanasti ja sellegi natukese relvastus aegub kiirelt. Taibates seda tõsiasja, loodi uus maismaasõja kontseptsioon, kus tegevus toimub peamiselt teekoridorides ja mehhaniseeritud vastase vastu. Kui sellises tegevuses asuda teeääri mineerima jalaväemiinidega, siis see lihtsalt raskendab kogu üritust, sest peale vastase ära hakkimist (kujundavat tegevust) järgneb mehhaniseeritud vastupealetung (otsustav tegevus), kus siis ründav jalavägi lendab õhku iseenda miinide otsas, mida kujundavad üksused sinna mõni tund tagasi teeäärde panid?

Küllap soomlased said kiiresti aru, et 500 tuhande mehega mehitatavat maa-ala kaitset üritada 180 tuhandega mehitada toob kaasa lihtsalt selle, et kaitse saab olema õhuke, tühimikega ning läbimurdmise ning kottijäämise risk kasvab kõvasti.

Eelkirjutajalt taas tänuväärselt põhjalik faktiküllane analüüs. Suure imestusega suhtun soomlaste otsusesse kohe peale Ottawa lepingust väljumist asuda teeääri mineerima ja samuti on imekspandav Eesti kaitseliitlase kindral Jaakkolast põhjalikumad teadmised soomlaste doktriini minevikust, olevikust ja tulevikust.

Ma niipalju veel pidurdaks hoogu, et ootame soomlaste diskussiooni tulemuse ära ja vaatame, mida seejärel otsustavad Eesti iseseisva välis-, sise- ja kaitsepoliitika elluviijad.

Relvasüsteemi ühepoolselt välistamine kuna see ei lähe kokku plaanitava ideaalse sõjastsenaariumiga on minu meelest juba põhimõtteliselt äärmiselt küsitav lähenemine. Plaane võib igasuguseid teha aga ajalugu näitab et reaalne pilt selgub alles siis kui tulistamine juba käib, ning aktiivse sõja käigus lepingust väljumist Ottawa Konventsioon ei võimalda.

ning aktiivse sõja käigus lepingust väljumist Ottawa Konventsioon ei võimalda.

Kuivõrd aktiivse ja riigi eksistentsi küsimuse alla seadvas sõjas ülepea mingist sedasorti konventsioonist väljumise seaduslikuses näpuga järge aetakse? Teatatakse lihtsalt, et seoses kriitilise olukorraga peatatakse konventsiooni järgimine. Loomulikult ajutiselt etc...

affa kirjutas: ↑27 Nov, 2024 11:43 Eelkirjutajalt taas tänuväärselt põhjalik faktiküllane analüüs. Suure imestusega suhtun soomlaste otsusesse kohe peale Ottawa lepingust väljumist asuda teeääri mineerima ja samuti on imekspandav Eesti kaitseliitlase kindral Jaakkolast põhjalikumad teadmised soomlaste doktriini minevikust, olevikust ja tulevikust.

Ma niipalju veel pidurdaks hoogu, et ootame soomlaste diskussiooni tulemuse ära ja vaatame, mida seejärel otsustavad Eesti iseseisva välis-, sise- ja kaitsepoliitika elluviijad.

Ennem edasist mölisemist soovitaksin sul end ikka teemaga kurssi viia, selmet läbi nina iroonitseda.

Ma ennast niipalju tunnen, et võin kindlalt väita - mul ei ole võimalik ennast ei Soome diskussiooni üle jalaväemiinide osas ega Soome doktriini osas kindral Jaakolast pädevamaks arvata. Erinevalt tuntud Eesti kaitseliitlasest. Ja kuipalju tuntud Eesti kaitseliitlase piiritu teadmistepagasi siin presenteerimine Soome kaitsevõimesse puutub, on muidugi iseasi.

Ma arvan, et sa oled Soome maaväe doktriini osas üsna nullilähedaste teadmistega, et ei suuda isegi Soome KVJ arvamust konteksti asetada.
See tõsiasi sind läbi nina inisemast ei sega.

Meie tänasesse doktriini, kus mulle arusaadavalt tahetakse rajada püsivat kaitset natuke piirist sisemaa suunas, sobivad jalaväemiinid üksjagu paremini.

Alamväelase (nagu Borja mind tituleeris) uitmüte - Soomel on Venemaaga väga pikk piir ja kumbki pool ei suuda tervet piiri mehitada ja seega tekib manööverdamisruumi. Meil on sisuliselt kaks kitsast koridori ja venelane suudab need nii tuugalt rahvast täis tuupida, et pole kuhugi manööverdada.

Soome ei plaanigi kogu piiri kaitsta, vaid keskendub tõenäolistes koridorides (eelkõige suuremad maanteed) vastase kulutamisele, lastes vastase mingil määral riiki sisse ja purustab kujundatud (nõrgestatud, lagundatud, karbitud) vastase operatiivüksuste (60 tuhat meest, peamiselt mehhaniseeritud) vasturünnakuga. Kitsastel metsavaheteedel meenutab põhiline lahinguliik varitsust/tulerünnakut, mida toimub üheaegselt palju ja koordineeritult (nn parvetaktika). Teostavad regionaalsed üksused. Tegevus keskendub kaotuste tekitamisele, säästes omi jõudusid, kuniks vastase formatsioon on piisavalt nõrgestatud ja lihtsalt purustatav (tavaliselt) operatiivüksuste poolt (mis on mobiilsed ja eksterritoriaalsed). Eesti käsiraamatus nimetatakse seda "liikuvkaitse".

Selline entel-tentel tegevus. Ei saa välistada, et UKR positsioonikaitse "eduloo" ajel on seal tegemas comebacki mingid maaalakaitse ideed. Ja karpimisel, varitsustel jne on mõistagi jalaväemiine kasutada, kuid minu arvates muudavad need hilisema, otsustava tegevuse keerukamaks, sest kellel on nt varitsuses aega miinivälju passistada, tähistada jne, et omad rünnaküksused nende otsa ei tormaks? Aga noh, kui soomlased suudavad seda loogiliselt seletada, olen avatud õppima. Hetkel ei tundu loogiline. Meil tundub loogilisem. Praegu näib see miinivärk natuke kampaaniana, sest tänase doktriini kasutuselvõtule eelnes Soomes hulk aastaid akadeemilist uurimistööd, seda ei tehtud mingi uitmõtte ajel.

https://yle.fi/a/74-20126703

Siin Soome KVJ ei paista küll ütlevat, et Soome neid miine vajab - küll aga on jutuks, et peab diskussiooni pidama.
Sellega saaks vaid nõustuda. Miinid pole asi iseeneses, vaid peavad asetuma taktika ja doktriini konteksti oma kohale.

Eestis paistavad olevat peamised eestkõnelejad mõned RK komisjoni liikmed, KV pole veel avalikult midagi arvanud. Arvanud on Pevkur, kellega saab ka vaid nõustuda - taoline otsus peaks olema meie põhiliste liitlastega kooskõlastatud.