Militaarteemad minevikust kaasaega
https://militaar.net/phpBB2/
..see ei ole "minu idee"negevng kirjutas:Saan ma nüüd õieti aru, sinu idee on lasta pataljonitasandil Spike LR kompleksist fiiberoptilise kaablita odavamaid “lase ja unusta“ Spike MR rakette ja brigaaditasandil samast laskeseadmest “lase-vaatle-korrigeeri“ Spike LR rakette? Kas selline asi on tehniliselt üleüldse võimalik?Borja kirjutas:P.P.S. EuroSpike oleks sama laskeseadmega MR / LR moona kombineerides lahendanud mõlemad, nii pataljoni- kui brigaaditasandi tankitõrje probleemid..
The reusable Command & launch unit (CLU), battery, tripod and the thermal sight are common across all land-based versions (with the exception of Spike NLOS) of the Spike missile family
Siit on sul tegelikult puudu neljas põhikomponent - mobiilne soomustatud roomikplatvormil olev lühimaa (mitte VSHORAD) kombineeritud mürsk/rakettõhutõrje koos autonoomse liikuva avastamise/juhtimisega. Näiteks üks mobiilne kahuripatarei, üks mobiilne raketipatarei ja väga lahe oleks veel, kui masinatel oleks oma radarid.2) Soomusmanöövrivõime:
Aitame siis KMINile kaasa ja defineerime selle "võime" ise lahti - kolm põhikomponenti: tankid, lahingumasinad(-rauterid) ja liikursuurtükid (pluss kõikvõimalikku muud staffi veel pealekauba). Nagu igaüks näha võib, ei ole see "müstiline" soomusmanöövrivõime meil 44 x rauteriga kohe kindlasti mitte "tehtud" - tehtud on sellest heal juhul 1/3..
Kusjuures arusaamatuks jääb tegelikult ka liikursuurtükkide eraldamine soomusmanöövrivõimest mingiks omaette "võimekuseks" aga seda selleks - nagunii on kogu see soomusmanöövrivärk KMINi nägemuses võimatuseni segane..
Soomusüksus vajab soomustatud orgaanilist õhutõrjet. Saksa, Hollandi, Belgia “Gepard“ on vist valdavalt maha müüdud? Iseenesest midagi ülemõistuse kallist seal ei ole. Viimati ostis Jordaania Hollandilt 21 miljoni euroga 60 Gepardit ja 350 000 mürsku. Aastal 2004 sai Rumeenia 43 isendit Saksamaalt kingitusena. Brasiilia maksis 34 masina eest 30 miljonit eurot.Kapten Trumm kirjutas:Siit on sul tegelikult puudu neljas põhikomponent - mobiilne soomustatud roomikplatvormil olev lühimaa (mitte VSHORAD) kombineeritud mürsk/rakettõhutõrje koos autonoomse liikuva avastamise/juhtimisega. Näiteks üks mobiilne kahuripatarei, üks mobiilne raketipatarei ja väga lahe oleks veel, kui masinatel oleks oma radarid.
Vat see komponent on kõikse kallim - ja selles rollis ei pela ei taburettidega Unimogid ega Giraffed. Kõik see manna peab olema suuteline tule all töötama - vastasel juhul tekib küsimus, miks ostsime 2,5 milliseid CV-sid, mitte 20 tuhandesi MTLB-sid.
Küsimus pole ainult Gepardis, vaid kui puuduvad diviisi ja armee taseme ÕT üksused, siis peab brigaadi ÕT-s sisalduma ka lühimaa rakettõhutõrje+radarikomponent.Soomusüksus vajab soomustatud orgaanilist õhutõrjet. Saksa, Hollandi, Belgia “Gepard“ on vist valdavalt maha müüdud? Iseenesest midagi ülemõistuse kallist seal ei ole. Viimati ostis Jordaania Hollandilt 21 miljoni euroga 60 Gepardit ja 350 000 mürsku. Aastal 2004 sai Rumeenia 43 isendit Saksamaalt kingitusena. Brasiilia maksis 34 masina eest 30 miljonit eurot.
Nunii - ja hakkabki pihta see jama jälleLemet kirjutas:Et siin on aeg-ajakt teemaks tõusnud otsustajate kompetents ja suhtumine kaitseküsimustesse, siis väike sisekaemus, kuidas toimub töö komisjonides ja kuidas on ilmselt mitmed totrused käiku läinud. Pole põhjust arvata, et riigikaitsekomidjon oleks mingis osas erandlik koht
http://arvamus.postimees.ee/3128543/mar ... selt-votmaRahvaesindajad ei huvitu parlamendikomisjonide töö avalikustamisest, kuna paljudel neist pole lihtsalt ettevalmistust komisjoni töös sisuliselt osaleda, kirjutab endine riigikogu kantselei õigus- ja analüüsiosakonna nõunik Marika Kirch..
Enamasti moodustatakse komisjonid, kombineerides riigikogu liikmeid, et säiliks koalitsiooni ülekaal. Kuna parlamenti valituil ei ole komisjonis töötamiseks spetsiaalset ettevalmistust, satuvad seetõttu ka haritud ja muidu asjatundlikud inimesed sageli n-ö valesse komisjoni. Lisaks sellele, et paljudel rahvaesindajatel pole ettevalmistust komisjoni töös sisuliselt osaleda, ei sunni ka kinnised istungid tööd tõsiselt võtma..
Näiteks tuleb kohale tuntud kultuuriinimene, suur sall ümber kaela, viskab õlakoti üle toolileeni ja vajub oma mõtteisse, pilk aknast väljas. Ta on komisjoni liige, aga ei kavatsegi toimuvasse süveneda, sest komisjon, kus ta istub, ei ole «tema teema» komisjon. Ta on tulnud riigikogusse oma kunstiala edendama, aga komisjon on maaelu oma ja parasjagu räägitakse näiteks eurotoetustest..
Niisugused komisjoniliikmed, olgu nad nii kenad inimesed kui tahes, ei saa arutluses osaleda. On selge, et kõik kunstnikud, dirigendid, koolidirektorid, kino- ja teatritegelased, endised sportlased jt ühte kultuurikomisjoni ära ei mahu. Enamik neist satub poliitiliste vangerduste tulemusel teistesse komisjonidesse..
Nunii - ja hakkabki pihta see jama jälle
Eile nokkisin siis telekast infokilde Vabaerakonna tublide raffasaadikute jaotusest riigikogu komisjonide vahel: tubli Krista ARU läheb kultuurikomisjoni, tubli Artur TALVIK läheb maaelu edendavasse komisjoni ja tubli Ain LUTSEPP läheb siis riigikaitsekomisjoni.......
Elik siis täpselt see seis, mida siin üleval tsitaatides nii suurepäraselt kirjeldatud on.. Kannataja pool muidugi jälle riigikaitse
Loodame, et oravad paigutavad riigikaitsekomisjoni esimeheks härra Kindrali."Ma panin ennast kirja riigikaitsekomisjoni. Kuidas otsustatakse, on fraktsiooni küsimus," ütles Laaneots oma komisjonitöö eelistuse kohta.
No tegelt 2 kindralit riigikogus on isegi ju meil riigikaitse alase pädevuse koha pealt aegade parim tulemus. Pigem ma küsiks et mis sellest komisjonist üldse sõltub, Laaneots võib ju tarka juttu rääkida aga kui sisulised otsused tehakse mujal ära ning komisjoni asi on asju heaks kiita siis pole sellest eriti tolku.Borja kirjutas:Nunii - ja hakkabki pihta see jama jälle
Eile nokkisin siis telekast infokilde Vabaerakonna tublide raffasaadikute jaotusest riigikogu komisjonide vahel: tubli Krista ARU läheb kultuurikomisjoni, tubli Artur TALVIK läheb maaelu edendavasse komisjoni ja tubli Ain LUTSEPP läheb siis riigikaitsekomisjoni.......
Elik siis täpselt see seis, mida siin üleval tsitaatides nii suurepäraselt kirjeldatud on.. Kannataja pool muidugi jälle riigikaitse
1) Artur TALVIKu sobivusest maaelu edendamise komisjoni - mees ise elab maal (või rannakülas), arendab külaseltsindust ja vabatahtlikku päästevärki - ilmne vahetu kokkupuude teemaga on. Järeldus - jagab matsu (nii või teisiti) ja on suuteline omas komisjonis kaasa rääkimaMartin Herem kirjutas:Kuidas riigikaitse Ain Lutsepaga rohkem peksa saab, kui maaelu Artur Talvikuga, on ka muidugi küsimus ...
Niisugused komisjoniliikmed, olgu nad nii kenad inimesed kui tahes, ei saa arutluses osaleda. On selge, et kõik kunstnikud, dirigendid, koolidirektorid, kino- ja teatritegelased, endised sportlased jt ühte kultuurikomisjoni ära ei mahu. Enamik neist satub poliitiliste vangerduste tulemusel teistesse komisjonidesse..