www.militaar.net

SigaElmar kirjutas:11) on väärteomenetluse korras karistatud mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest lubatud alkoholipiirmäära ületades või õhusõiduki, veesõiduki või raudteeveeremi juhtimise eest alkoholijoobes;
11`1) on väärteomenetluse korras karistatud narkootilise või psühhotroopse aine väikeses koguses ebaseadusliku käitlemise eest;
2 viimast punkti toovad ka relvaloa peatamise...

Ei too, vähemalt mitte alati: http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopi ... 36#p524236

Politseijuht Elmar Vaher räägib tulirelvadest ja nende vajadusest
https://www.err.ee/1150614/politseijuht ... -pohioigus

Lugupeetud PPA peadirektor käitub nagu nõukogude miilits, kelle kõige suurem hirm on kui inimeste käes on tulirelvad, äkki hakkavad mässama. Kuidas on võimalik, et PPA peadirektoril endal on nii suur relvahirm? Väita, et 56000 tulirelva 26000 inimese käes on palju ja mingi hirmus probleem, võib ainult täielik

Võrdluseks, Soomes on 1,5 miljonit tulirelva poole miljoni inimese käes ja vahel harva mõni jahimees eksib, kuid sellest ei tehta mingit üldrahvalikku probleemi, sest konkreetne inimene eksis ja vastutab. Eestis oleks sama olukord kui eraisikutel oleks suurusjärgus veerand miljonit relva saja tuhande inimese valduses, kuid seda ei juhtu ilmselt kunagi

Eriti küüniline on peedistada tavalisi relvaomanikke, kes 99% on viisakad ja üle keskmise sissetulekuga inimesed sellepärast, et politsei ise andis relvaloa Mikk Tarrastele hoolimata sellest, et meest oli juba eelnevalt relvaseaduste rikkumise pärast karistatud. Ise said jamaga hakkama, kuid teised on süüdi? Sama loogika alusel peaks PPAst ka relvad ära korjama, sest on mitu juhtumit, kus politseinik on sooritanud relvaga kuriteo? Vastik on sellist mendistunud ajuga miilitsapealiku ininat lugeda! Autojuhiload võiks ka politseinikelt ära korjata, sest aegajalt sattuvad avariisse, las patrullivad jalgsi ja kumminuiaga!

Olete öelnud, et teie hinnangul ei olegi Eesti neid kohti, kus pead tulirelvaga kaitsma oma vara ja tervist. Kas see pole siiski liiga kategooriline, sest eile võibolla ei olnud, aga homme võibolla on?

Aga me oskame seda prognoosida. Täna julgen öelda, et seda ei ole vaja. Need sündmused, mida ma politseijuhina iga päev näen ja tean, ei eelda kodaniku poolt relvaga kaitsmist.

Politsei pidas Valgas kinni röövimises kahtlustatavad mehed

Politsei pidas möödunud nädalal Valgas kinni kaks meest, keda seni kogutud tõenditele tuginedes on alust kahtlustada eaka naise röövimises.

Sündmused Valga linnas said alguse ööl vastu 2. veebruari, kui kaks meest tungisid sisse lukustatud korterisse, lõid seal elavat 81-aastast naist ning võtsid temalt ära teleri, rahakoti koos dokumentide ja sularahaga, mobiiltelefoni ning sügavkülmikust isegi toidupoolist.

Kagu jaoskonna juhtivuurija Tiit Melts kirjeldas, et kurjategijad lukustasid lahkudes väljastpoolt korteri ukse ning jätsid vägivalla tagajärjel tervisekahjustusi saanud eaka naise abitusse seisundisse. „Kuivõrd viga saanud naine ei saanud korterist väljuda ega endale abi kutsuda, jõudis abi temani alles järgmisel päeval, mil lähedased eaka kannatanu korterist luku tagant leidsid,“ kirjeldas Melts kurjategijate ükskõiksust ja jõhkrust. Ta lisas, et eakas naine viidi haiglasse ning politsei alustas juhtunu üksikasjade selgitamiseks kriminaalmenetluse karistusseadustiku paragrahvi järgi, mis käsitleb röövimist, mis on omakorda toimepandud grupiviisiliselt ning sissetungimisega.

Juhtivuurija rääkis, et Valga politseiuurijad kogusid sündmuskohalt kõikvõimaliku info ning vaatasid üle erinevate valvekaamerate salvestisi, kuniks 6. veebruari hommikul pidasid politseinikud Valga linnas kinni 25-aastase ja 35-aastase mehe, keda kahtlustatakse kõnealuse kuriteo toimepanemises. Kinnipeetud meeste käest saadi kätte ka eakalt naiselt ja tema kodust röövitud esemed. „Eaka inimese suhtes omakasu eesmärgil taolise vägivalla kasutamine ning korterisse lukustamine näitab kurjategijate erilist jõhkrust ning hoolimatust kaaskodanike ja ühiskonna põhiväärtuste suhtes,“ nentis Melts. Ta lisas, et ka kuriteo toimepanemise iseloom viitas üsna selgelt isikute kalduvusele ja valmisolekule panna vägivalda kasutades toime erinevat liiki kuritegusid.

Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Ainar Koiki taotlusel vahistas Tartu maakohus kuriteos kahtlustatavad. „Kahtlustatavate puhul on oht, et nad jätkaksid vabaduses kuritegude toimepanemist. See, et kuritegu pandi toime üksinda elava eaka inimese suhtes, annab alust arvata, et nad ei kohku millegi ees ning nende poolt on uute kuritegude toimepanemise risk tavapärasest kõrgem,“ sõnas Koik.

11.02.2020

Bandiitilik rünnak ohvri elukohale kui kuriteoliik pole paraku kuhugi kadunud

Ei lugenud artiklist kuskilt välja, et kedagi spetsiaalselt ahistatakse. Samuti pole ka linna pealt kuulda, et kedagi alusetult kiusatakse. Ma arvan, et kõik relvaomanikud ja mitteomanikud on päri praeguses relvaseaduses välistavate tingimustega. Seda politsei hetkel üle kontrollibki, sest Lihula näitas, et on tehtud vigu.
Mis puudutab vajadust relvaga ennast või kodu kaitsta, siis selles osas olen ma küll nõus, et olukord on parem kui kunagi varem. Pea 9 kuud tagasi toimunud 81-aastase üksiku pensionäri röövimise ühiskonna kriminogeensusest näiteks toomine näitab pigem selgelt, et tegemist on väga erandlike juhtumitega. Samas eks enamik relvaomanikke ongi vast oma peas läbi mõtelnud selle, et relv on olematu tõenäosusega juhtuva erandi puhul viimane võimalus elu kaitsmiseks ning läbi kaalunud ka kõik ohud.

Artiklis on konkreetselt öeldud "Seepärast tegime selge otsuse veelkord üle vaadata relvade omanikud, teha neile täiendav taustakontroll, uurida nende eluviisi. Oleme kaks kolmandikku [relvaomanikest] läbi uurinud ja tühistanud mitmeid relvalubasid, mõnega neist kohtuteegi läbi käinud." Kuidas siis sellist massilist jarelkontrolli ainult sellel põhjusel, et inimesel on relvaluba siis ilusasti nimetada? Isegi relvalubasid tühistatud ja sellepärast kohtus käidud? Ma ikkagi panen ette, et järgmiseks võiks kõik autojuhid ka ette võtta ja nende juhiload üle kontrollida, nii lihtsalt tegemise rõõmust, kindlasti kõik autojuhid nuuksuksid rõõmust, kui saavad võimaluse uuesti eksamitel käia, kuid liikluskultuuri äkki natuke parandab, kui mõnelt luba ära võetakse?

See on muidugi väga tore, et vägivaldsed kuriteod on Eestis vähenenud, kuid politsei hea töö on ainult üks nendest mõjuteguritest. Nimelt on ka ühiskond muutunud ja pätid püüavad selle asemel, et lihtlabase röövimise eest peotäie raha eest aastateks vanglasse sattuda, tegelda kuritegudega, kus saab rohkem raha väiksema riskiga.

Leo kirjutas:Artiklis on konkreetselt öeldud "Seepärast tegime selge otsuse veelkord üle vaadata relvade omanikud, teha neile täiendav taustakontroll, uurida nende eluviisi. Oleme kaks kolmandikku [relvaomanikest] läbi uurinud ja tühistanud mitmeid relvalubasid, mõnega neist kohtuteegi läbi käinud." Kuidas siis sellist massilist jarelkontrolli ainult sellel põhjusel, et inimesel on relvaluba siis ilusasti nimetada? Isegi relvalubasid tühistatud ja sellepärast kohtus käidud? Ma tahaks ka väga teada, kuidas on võimalik inimese eluviisi uurida ja kontrollida v.a. mingi sümboolne tegevus, kus andmebaasidest kontrollitakse, et mõnel relvaomanikul pole vahepeal näiteks liiklusrikkumist tekkinud, millele viidates siis relvaluba tühistada. Reaalselt inimese tegevuse kontrollimine tähendaks ikkagi väga suuremahulist jälitustegevust ja kümnete inimestega suhtlemist ehk sadu töötunde, et teada saada, kas inimene on ikkagi aus ja korralik või ainult mängib sellist. 2/3 relvaomanikest oleks nii 15000 + kodanikku, sellise massi kontrollimine PPA jälitusvahenditega ei ole mõne kuuga lihtsalt võimalik. Nii et kui väga norida, siis võib öelda, et PPA peadirektor ajab lihtsalt jama suust välja.

Ma ikkagi panen ette, et järgmiseks võiks kõik autojuhid ka ette võtta ja nende juhiload üle kontrollida, nii lihtsalt tegemise rõõmust, kindlasti kõik autojuhid nuuksuksid rõõmust, kui saavad võimaluse uuesti eksamitel käia, kuid liikluskultuuri äkki natuke parandab, kui mõnelt luba ära võetakse?

See on muidugi väga tore, et vägivaldsed kuriteod on Eestis vähenenud, kuid politsei hea töö on ainult üks nendest mõjuteguritest. Nimelt on ka ühiskond muutunud ja pätid püüavad selle asemel, et lihtlabase röövimise eest peotäie raha eest aastateks vanglasse sattuda, tegelda kuritegudega, kus saab rohkem raha väiksema riskiga.

Millist nimekirja siis kontrollima peaks, kui eesmärk on kontrollida, et relvad ei oleks sattunud inimeste kätte, kes tegelikult seaduse järgi selleks ei sobi? Kas ja kuidas seda kontrollitakse, on mul täiesti ükskõik. Mida põhjalikumalt, seda parem. Siililegi selge, et kui nii lihtsa kontrolli peale nagu mingitest andmebaasidest nime läbi laskmine(ehk joobes juhtimised ja muud omamise välistamiseks põhjuse andvad seaduserikkumised) selgub, et kuidagi on ikkagi relv kätte jäetud, siis tuleb see ära korjata, mitte tagantjärgi küsida, et kuidas siis nii jälle läks... Iga normaalne relvaomanik saab aru, et kõik need seadusliku relvaga toime pandud jamad on vesi relvavastaste veskile. Kes on natukene kursis erinevate turunduse ja PR teooriatega, võib meelde tuletada, mitu positiivset kajastust on vaja, et heastada üks negatiivne. Arvestades nüüd seda suhet, siis kui tõenäoline on, et ükski Politsei- ja Piirivalveameti peadirektoritest saab kunagi oma töökohta kaotamata ütelda, et relvad ei tapa inimesi, aga inimesed relvadega tapavad? Seega iga relvaomanik peaks seisma selle eest hea, et kahtlased tegelased relva ei omaks ja sellega mingeid jamasid ei korraldaks.

Leo,
kui politsei ise tunnistab, et lubade andmisel on tehtud vigu, siis milline oleks sinu arvates õige teguviis? Ootame lihtsalt, et ehk ei juhtu midagi? Või hakkame tegutsema siis, kui üks (või mitu?) "viga" on kuskil rahvarohkes kohas paugutamas käinud?
Mina poleks vastu ka sellele, kui autojuhid käiksid perioodiliselt (näiteks 5 aasta tagant) "atesteerimisel". 30+ aastat tagasi load saanutest ei tea tõenäoliselt üpris suur osa nii mitmetegi uute liikluskorraldusvahendite tähendust. Tuleks kasuks need üle korrata ja kontrollida. Regulaarselt sõitvale juhile ei tohiks sõidueksam olla mingiks probleemiks. Kui on probleemiks, siis parem ongi kui sellised ei liikle.

Mind isiklikult see taustakontrolli teema väga ei eruta. Mulle tundub, et see jutt on avalikkuse rahustamiseks. Kui palju neid relvaomanikke siis ikka on, kes ei suuda oma viinapudeleid enam elementaarsel tasemel kokku korjata?

Et mida siis võiks ja peaks relvaseadusega tegema, et kontroll oleks parem? Tegelikult esiteks tuleb aru saada, et kui on kümneid tuhandeid relvaomanikke, siis aegajalt paratamatult juhtub õnnetusi, sest ükski kontroll ei ole 100% kindel. Samamoodi nagu liikluses plekk koliseb ja kööginoaga lõigatakse sõrme, kuid keegi ei räägi tõsiselt autode või kööginugade ohtlikusest. Teiseks tuleb lõpetada relvade müstifitseerimine, mis on paraku lihtsam öelda kui teha, sest Eestis lihtsalt on relvi nii vähe, et see on tavaliselt väga eriline. Soomes on igas suguvõsas mõni jahimees või laskesportlane ja igaüks tunneb mõnda relvaomanikku nii et see on tavaline. Olles taotlenud relvaluba nii Eestis kui Soomes, võin kinnitada, et Eesti politseinikud näevad päriselt palju vaeva et inimese tegelikke motiive ja taustu kindlaks teha. Näiteks käiakse paljudel relvataotlejatel kodus külas, samas kontrollitakse, et sellele aadressile ei ole näiteks politsei väljakutseid olnud või ei ela mõni tuntud pätt. Soomes näiteks küsitakse meestelt kaitseväetunnistust, milles on kirjas tervislik olukord ja kuidas teenistus läks. Kui on teenistus katkenud tervislikel põhjustel, eriti vaimsete probleemide tõttu, on kohe küsimärk. Teiseks, nõutakse laskespordiklubi liikmeks olemist ja olenevalt soovitud relvaliigist 1 kuni 2 aastast regulaarset harjutamist ning selle kohta päeviku pidamist ning koos taotlusega läheb politseisse klubi esindaja kirjalik tõend treeningute kohta. Reeglina politseist ka helistatakse ja küsitakse, kuidas inimene ennast ülal on pidanud ja kui on mingi kummaline tüüp, siis saab politsei seda teada. Siia võiks veel lisada, et PPA võiks ka nõuda inimestelt regulaarset harjutamist ja laskepäeviku pidamist või kui tekib kahtlus laskeoskuses, siis lasketesti sooritamist sest tegelikult suur osa relvaomanikke ei lase oma relvadega regulaarselt, mis tähendab ka seda, et kui 1x elus ongi vaja enda elu kaitsta, siis ei osata seda käsitseda.

Ega palju rohkem ei olegi võimalik teha, sest mikktarrasted on tavaliselt sellised salakavalad, kes avalikult on ausad ja toredad kuid peas liiguvad igasugu tumedad mõtted, mida kahjuks ei ole võimalik peale vaadates näha.

Vaheril on jutus (ja tõekspidamistes) üks põhimõtteline viga---ta ei saa aru, et relva omamine on VABA mehe tunnus.
Ärakeelamisega,lauskontrolliga,igasuguste piirangute seadmisega tahetakse luua totalitaarriiki, võiks öelda, et lausa diktatuuri.
Diktatuuri mitte diktaatori juhtimisel vaid mingite "peavoolu" poliitgängide juhtimisel ja nende arvates "õigete" seaduste alusel.

Väike näide-- jäid vahele 0,3 promilliga "joobega" (seda on nii vähe,et normaalne riik lubab sellega rahulikult rooli istuda). Nüüd siis kohe relvaluba ära ja oledki elulõpuni kriminaal.
Või teine--polnud võimalik kaks-kolm kuud maksta alimente--kohe oled patune ja relvaluba ära.

Mina eelistan Shveitsi varianti,kus relva võib soetada pea igaüks ja ära korjatakse see vaid äärmuslikel juhtudel ---vägivaldne kuritegu,vaimuhaigus, vmt.

Seega jään enesele kindlaks---teatud laialehisest puust saab kena vineeri või head halgu aga mitte juhtivametnikku.

Soomes on olnud ka mõned juhtumid, kus näiteks roolijoodikul on relvad ära võetud, kuid reeglina mõni aeg hiljem vabanduste saatel tagasi toodud, sest tegelikult on võimalik relvaluba tühistada ainult raske kuriteo sooritanud või juhul kui inimese tervis enam ei luba relvi kasutada. Näiteks kui mõni vanamees jääb seoses dementsusega juhiloast ilma, siis reeglina ka relvad antakse edasi pärijatele või kui sellised puuduvad, võetakse politseisse hoiule. Dementne inimene ei ole põhimõtteliselt ohtlik, sest on harva agresiivne, küll on oht, et ta ei saa enam aru mida teeb ja võib relvaga ennast või teisi vigastada. Üldiselt on relvaga kordasaadetud kuritegusid ja õnnetusi harva. Sel sügisel on olnud 3 jahiõnnetust, kuid need on olnud kõik jahimehe vead, näiteks Lapis lasi jahimees puu otsas istuvat lindu ja tabas palju kaugemal matkarajal sõitnud jalgratturit. Põhimõtteliselt oli viga selles, et ei kontrollinud piisavalt, mis on sihtmärgio taga. Kui haavlite ohtlik lennukaugus on sadades meetrites, siis püssikuul on ohtlik mitu kilomeetrit.

Tuttavad Eesti politseinikud, kes on relvalubadega tegelenud, on rääkinud, et 90ndatel, kui sai võimalikuks relvaloa taotlemine enesekaitseks, siis paljud seda tegid ja mõne aasta pärast hakkas neid kroomitud revolvreid ja daamide 25 ACP ridikulipüstoleid riburada tagasi komisjonimüüki tulema, sest inimestel sai kõrini tuki kaasa tassimisest. Tänapäeval olevat nii, et taotletakse peamiselt jahi- või sportrelva konkreetse sooviga sellega uut hobi alustada.

tuuba kirjutas:Väike näide-- jäid vahele 0,3 promilliga "joobega" (seda on nii vähe,et normaalne riik lubab sellega rahulikult rooli istuda). Nüüd siis kohe relvaluba ära ja oledki elulõpuni kriminaal.
Või teine--polnud võimalik kaks-kolm kuud maksta alimente--kohe oled patune ja relvaluba ära.

Täpsustame siis seda ka, et ülalolevad näited on jama ja päris elus on 0,3 promilliga piirduv eksimus väärtegu. Viimase eest relvaloa äravõtmist pole minu teada keegi välja käinud.
Samuti pole ma veel kuskilt kuulnud, et ainult paari kuu alimentidega hilinemine relvaloa kaotusega lõpeks.

Ei saa oodata, et Politsei rahva relvaomamist propageerima asuks, kuid hoiak võiks siiski positiivsem või vähemalt neutraalsem olla. Näiteks on mitmes erinevas artiklis rõhutatud, et Eestis selliseid olukordi praktiliselt ei esine, kus inimene peaks end relvaga kaitsma.

Toimunud kuritegusid analüüsides näeb, et tõepoolest ei ole seal eriti neid juhtumeid, kus inimene oleks edukalt relvaga enesekaitset teostanud. See on mõistetav, sest relvaomanikke on populatsioonis ikkagi võrdlemisi vähe ning veel vähem on neid, kellel on kaasakantav enesekaitse tulirelv (ei ole jahimehed jahirelvaga), nendest omakorda vaid mingi väike osa suudab relva oskuslikult kasutada. Ja ega need osavadki ei kanna relva igapäevaselt kaasas. Tõenäosus, et selline inimene sattub relva kaasaskandmise ajal kuriteo ohvriks, on väga väike. Sellest siis ka väheste positiivsete näidete hulk.

Küll aga võib kuritegude hulgas näha päris arvestataval hulgal niisuguseid juhtumeid, kus ohver oleks oskusliku relvaomanikuna saanud edukalt enesekaitset teostada.

Tausta kontrollima muidugi peab, aga vaimselt ja füüsiliselt tervele ning seadusekuulekale kodanikule peaks relva omamise ja kandmise õigus jääma. Ka ei tohiks seda mingite tühiste muu valdkonna seaduserikkumiste eest ära võtta.

www.militaar.net

Relvaseadus

Re: Relvaseadus

Re: Relvaseadus

Re: Relvaseadus

Re: Relvaseadus

Re: Relvaseadus

Re: Relvaseadus

Re: Relvaseadus

Re: Relvaseadus

Re: Relvaseadus

Re: Relvaseadus

Re: Relvaseadus

Re: Relvaseadus

Re: Relvaseadus

Re: Relvaseadus

Re: Relvaseadus