www.militaar.net

Kapten Trumm kirjutas:2004 suvel maksis Oslost 30 km asuv 15 töötajaga firma kWh eest meie rahas 48 senti, samal ajal mõnevõrra suurem ettevõtmine Eestis maksis 80 ringis.

Kapten Trumm kirjutas:Poola +151%, +165%(leedukatel ja poolakatel pole kuskile "ülelahe" minna?) - vahe 1,09 korda

alban kirjutas:

Kapten Trumm kirjutas:Poola +151%, +165%(leedukatel ja poolakatel pole kuskile "ülelahe" minna?) - vahe 1,09 korda

Leedukad ja poolakad tõesti ei lähe naaberriiki aga nad lähevad hulgakaupa ja suurel kiirusel näiteks Suurbritanniasse ja Iirimaale.

Leedukate arv on Suurbritannias võrreldes 2001. a suurenenud vähem kui 5000 isiku pealt 97 000 peale.

http://en.wikipedia.org/wiki/Lithuanian ... ed_Kingdom

Poolakate arvukus samal perioodil on 74 000 pealt suurenenud 515 000 peale ja seda ainult ametlike numbrite järgi. Mustalt töötegijad loetakse sadade tuhandete võrra enam.

http://en.wikipedia.org/wiki/Polish_mig ... _migration

Minnakse igalt poolt sinna kus väidetavalt rohi rohelisem ja jõgedes piim voolamas. Pole see Eesti mingi erand ega erilisus selles tänases maailmas.

Kusjuures Leedu väljarände statistika suhtarv võrrelde elanike arvuga ületab eesti oma kordades, ja see on reeglina erinevalt üle lahe pendeldamisest ikka jääv väljaränne. aga no trumm ja statistika...
eesti väljaränne 2009-2011 16.166 inimest
leedu väljarnne 2009-2011 158.990 inimest

Kapten Trumm kirjutas:

Kusjuures Leedu väljarände statistika suhtarv võrrelde elanike arvuga ületab eesti oma kordades, ja see on reeglina erinevalt üle lahe pendeldamisest ikka jääv väljaränne. aga no trumm ja statistika...
eesti väljaränne 2009-2011 16.166 inimest
leedu väljarnne 2009-2011 158.990 inimest

Kõva mees silte kleepima, aga lihtsaid seaduspärasusi ei taipa....
Miks on Leedu väljaränne suurem?
Kas neil on pooleteist tunni laevasõidu kaugusel suuremate palkadega ja sarnase kultuuriruumiga töökoht, kust nädalavahetuseks koju tullakse (vaata, mis laevadel reedeti Helsinki sadamas toimub)?
Seepärast ongi väljaränne (st jäädavalt minek) suurem.
Mitte seepärast, et meie riiklik korraldus või rahvastikupoliitika 10 korda parem oleks.

http://www.e24.ee/1253104/soomes-tool-k ... -protsenti

Lisaks on Leedu rahvaarv 3 miljonit Eesti 1.3 vastu, vahe on 2.3 korda.
Arvestad sellele väljarändele per capita juurde ametliku majandusliku pendelrände 30 000 (lisaks võib seal olla kolmandik "mustalt" käijaid), saamegi sisulise emigratsiooni samasse auku.
Ehk isikuid, kes kodumaalt mingil põhjusel või viisil jalga lasevad, on nii meil kui Leedus umbes sama protsent.

Kapten Trumm kirjutas:

Kusjuures Leedu väljarände statistika suhtarv võrrelde elanike arvuga ületab eesti oma kordades, ja see on reeglina erinevalt üle lahe pendeldamisest ikka jääv väljaränne. aga no trumm ja statistika...
eesti väljaränne 2009-2011 16.166 inimest
leedu väljarnne 2009-2011 158.990 inimest

Kõva mees silte kleepima, aga lihtsaid seaduspärasusi ei taipa....
Miks on Leedu väljaränne suurem?
Kas neil on pooleteist tunni laevasõidu kaugusel suuremate palkadega ja sarnase kultuuriruumiga töökoht, kust nädalavahetuseks koju tullakse (vaata, mis laevadel reedeti Helsinki sadamas toimub)?
Seepärast ongi väljaränne (st jäädavalt minek) suurem.
Mitte seepärast, et meie riiklik korraldus või rahvastikupoliitika 10 korda parem oleks.

http://www.e24.ee/1253104/soomes-tool-k ... -protsenti

Lisaks on Leedu rahvaarv 3 miljonit Eesti 1.3 vastu, vahe on 2.3 korda.
Arvestad sellele väljarändele per capita juurde ametliku majandusliku pendelrände 30 000 (lisaks võib seal olla kolmandik "mustalt" käijaid), saamegi sisulise emigratsiooni samasse auku.
Ehk isikuid, kes kodumaalt mingil põhjusel või viisil jalga lasevad, on nii meil kui Leedus umbes sama protsent.

Euroopas nõutud metsatehnikat tootva Palmse Mehaanikakoja OÜ omanik Anti Puusepp maksab töömeestele 2000 eurot kuus. Ka Soome paremat elu otsima läinud kohalikud tulevad seepärast tagasi.

Kapten Trumm kirjutas:Ega soomlased ka nendesse viro majandusimmigrantidesse nüüd väga soosivalt suhtu.
Vanemad soomlased arvavad, et mida nad ronivad siia, see mis meil on vaja teha tehti Soomes 50-60ndatel ära. Oli lausa eraldi väljend kohe neil.
Nüüd ronivad siia mingid tegelased nende heaolu nautima.

Samas tuleb tunnistada seda, et paljudele äärealade inimestele pole meil kodumaal sittagi pakkuda peale miinimumpalga ja depressiooni.
Olin jaanipäeval ühes ääreala vallas ühes jaanipeo seltskonnas, kus kahest pidu teinud perest käivad mõlemad vanemad Soomes ja lapsi kantseldavad vanavanemad.
Ütlesid, et kohapeal leiaks tööd, millest piisaks toidupoodi hädapärase eest viimiseks ja ongi kogu lugu.
Mingist elust ja muust peale sentide lugemise rääkida ei saa.

Sestap ongi lihtne Tallinna palkade otsast tarkust kuulutada, äärealadel on meil olukord pehmelt öelda sitt ja paranemist ei paista.
Puuduvad lihtsalt töökohad ja kui midagi saad, siis suurtaluniku põllul 400 euro eest kuus Belarussis loksuda.

Eesti äärealadele tuleb elu tagasi siis, kui majapidamismudel 1 pere, 2 traktorit, 15 ha maad jne tagab keskmise äraelamise.
Täna ei taga, see pole isegi teoorias eriti võimalik.
Nagu jaanilised ütlesid, et traktorit ei karda, aga 400 euro eest kuus sellega ei taha teha ja kuu lõpus võlgades siplev väiketalunik ka olla ei taha.
Kuna "võrdse kohtlemise poliitika" põllumajandustoetustes ei näi muutuvat, siis tulevik saab olema viietasandilised ristmikud tühjade külade vahel.

...Torkab silma vastanute optimism. “Hästi elan,” kinnitab Andrei Hvostov, kes saab veits peale poole keskmise palga, pluss honorarid artiklitelt ja raamatutelt. “On kaks jalgratast ja Husqvarna mootorsaag. Riided leiab kaltsukast. Sain vaeste kirjanike majja elamise, mille eest eriti nagu ei peagi maksma.”...

...Töid ja tegemisi on kirjanikel seinast seina. Paljudesse keeltesse aina tõlgitav Mari Saat õpetab tehnikaülikoolis ärieetikat. “Kui saan juurde veel pensioni ja Kulka stipendiumi, siis tuleb eluga enam-vähem välja, aga mitte nii, et saaks muretult hambaid ravida või mõelda kodus remondi tegemisele …”

...Kirjandusliku tegevuse pärispalk, honorar, on Eestis õnnetuke. Sirje Kiin loetleb: “Underi talveluule kogu koostamise ja eessõna kirjutamise eest sain jaanuaris ühekordse honorari 270 eurot, Koolibri kirjastuse töövihikus ilmunud artikli eest sain veebruaris 40 eurot, Underi sünniaastapäeva seminaril peetud ettekande eest sain aprillis 79 eurot. Mullu ajakirjas Elukiri ilmunud 12 kolumni eest sain aastal 2012 kokku 600 eurot. Underi monograafiat uurisin-kirjutasin 20 aastat, honorar oli ühe aasta Eesti keskmine palk.”

Kahjuks on Eesti ääremaal Bellarussis loksuda kasulikum, kui Soomes 2000 eurose kuupalga eest tööl käija.
Eestit on tabanud mingisugune meedia paisutatud vingumis-hädaldamis maania.
Ääremaa-ääremaa, Vöru Maksimarketi ees ei ole tipptunnil enam parkimiskohta!
Töötus on jah selline omaette probleem, ega ka Soome 500 eurose työmarkkina-toega ka nälga ei sure!
Lollid ja laisad elavadki kehvasti! Cie la vie!