www.militaar.net

Rohkem tehnilisematel teemadel:
Nn "purusittumine" mida Kapten millegipärast teeremondiks nimetab on ajutine lahendus kevadel tekkinud löökaukude puhul vms. Löökaugu peab sellepärast ära parandama et kui keegi sellesse oma velje puruks sõidab ei soga tee omanik või hooldaja mingist "teeoludele vastavast kiirusest" vaid maksab kahju kinni. Tee peab vastama nõuetele.

Esimesel võimalusel freesitakse auk ära ja pannakse sinna uus asfalt. NB - mitte ämbriga pigi ja kühvliga killustikku. Seda sellepärast et niisugune porno ei kestaks kaua ja nagunii tuleb varsti uuesti teha. Üldiselt on odavam teha üks kord ja kohe korralikult. Kuskilt olen küll kuulnud Eesti? vanasõna et "Ega see pole õige töö mida neli korda ümber tegema ei pea"

See käib tegelikult päris kiiresti kui terve brigaad asja tunneb. Me ettevõtte territoorium on ca 4-5 hektarit ja asfaldimehed parandavad kaks korda aastas augud ära. See on neil kuskil päevatöö. Asfalt saab päris kõvasti vatti sest seal sõidetakse roomikmasinatega, kallatakse metalli otse maha jms. Maanteel oleks see kümne aasta koormus. Labidamehi eriti neil polegi , mõned on rehadega kes pärast asfaltilaoturit ja enne rulli massi siluvad et kõik tasaseks jääks. Kui on ühekihiline asfalt , teeb kogu ettevalmistuse üks mees ekskavaatoriga. Ta ei tule kabiinistki välja.Tööorganid on kiirliitega vahetatavad (ka hari) . Mitmekihilisel on freesi vaja. Ma olen öelnud et kui freesida või tükki kettaga välja lõigata ei saa pole vaja tehagi. See on ainult raha raiskamine ja tulemus kestaks ainult kaks nädalat.

Päris rööbasteks sõidetud maanteedel sulatatakse vana asfalt üles ja valatakse kohe uuena tagasi. Selleks on mitmest autost koosnev rong. See koosseis liigub üsna aeglaselt , võib- olla 3 km vahetuses. Taha jääb uus asfalttee.
Ma pole Eestis nüüd eriti sõitnud ja ei tea kas kellelgi selline on. Kuskil 2010 - ndste alguses tegi niimoodi teed Narva ja Jõhvi vahel Soome firma oma masinatega.

See nn purusittumine on muarust kas rahapesu või sotsiaalprojekt et töö iial ei lõpeks. Raha läheb ikka sama palju kui kohe korralikult tehes. Ja raha ei tule mitte seinast ning seda ei anna müstiline Soome riik vaid see kogutakse kütuseaktsiisist.
Seda kas aktsiisiraha läheb teehooldusesse või kulutatakse "igasugusteks asjadeks" peab ikka enda rahvaesindajatelt küsima. Soome töömehed pole siin milleski süüdi.

...Ja kui ennast heast küljest näitad, siis saad juba varsti vähe parema ja tasuvama töö, saadetakse nt. elektrikute, toru- või ventimeeste brigaadi juba abiliseks-õpipoisiks. Kui seal ka hakkama saad ja juba ise oskad asju teha, antakse sulle varsti endale paar-kolm abilist (nii et oled juba väikest viisi brigadir) no ja nii ta läheb.

Sedasorti arenemisvõimelised tegelased elasid ja elavad minu tähelepanekul ka Eestis kenasti ära. On lugupeetaval aimu, millised on asiste torujüride, elektrikute vt tunnihinded täna?

Lemeti väidet et "sel päeval kui USA kinni pandi tehti testid nii Frankfurtis

Peale seda avaldust pean mina jälle lugupeetava lugemisoskust kahtlaseks...loeme nüüd minu kirjapandu kõva häälega, ilmekslt, aeglaselt ja mitu korda uuesti läbi. Et aru saada, mida ma tegelikult kirjutasin.

Covid-testimise vaidlus läks prügikasti. Ärme tee sellest teist koroonateemat.

Sellest, kui raske ja kole on Eestis elada:

https://www.err.ee/1609502620/ando-kivi ... mameistrid

Reetur, säärane! Ei ulugi nutunaistega kaasa!

Mul oli Leeduga tihe side paar aastat enne EURole minekut ja paar aastat hiljem. Kohe nii tihe, et 2 korda kuus pidin Vilnijuses peakorteris kohal olema. Leedukatel see või leivale määritud ühtlasemalt kui meil. Ka väikestes kohtades tegutsetakse, mitte nagu Eestis kuldsed ringid.

AndresTy kirjutas: ↑26 Okt, 2024 11:18 Sellest, kui raske ja kole on Eestis elada:

https://www.err.ee/1609502620/ando-kivi ... mameistrid

Reetur, säärane! Ei ulugi nutunaistega kaasa!

Sellest artiklist tasub muuhulgas tähele panna lauset:
"Meile eeskuju andvad riigid asuvad ju põhjas ning läänes. Samuti ka meie ettevõtete sihtturud."

Vähemalt mulle on arusaamatu sõim mis vallandub kohe kui teha välismaalt mingit kriitikat Eesti suunas. Mitte üldsegi abstraktset "Eestis on kole elada" vaid konkreetsed näited. Eestis näiteks on tööjõumaksud kõrgemad kui Soomes ja ettevõtte tulumaks olematu. Isegi see planeeritav 2 % on vaid kümnendik Soome tasemest. Mu pilgu järgi soodustab see odavat allhanget ja on vale.

(Enda taustast - mul on ettevõtted nii Eestis kui Soomes ja ma ütleks et Soomes on lihtsam. Soome ettevõte on varsti 10- aastane ja Eesti oma 22. Pankrotti pole ükski läinud vaid vastupidi - Äripäeva, Creditinfo, Dun&Bradstreet jne müügiesindajad proovivad igal aastal müüa eduka ettevõtte sertifikaate. Mõnikord olen ostnud kui seina peal just vaba ruumi on aga üldiselt pole vaja. Ega nad neid tasuta ei jaga vaid tahetakse 200-300 EUR selle eest mida ma isegi tean. Ja et ma nö jaeklientidega ei tegele ja hangetel ei osale siis selline tunnustus ei annaks mitte midagi)

Siia võib tuua igasuguseid võrdlevaid näiteid mille peale "kapten trummid " hakkavad kohe seletama odavatest labidameestest kes Eestis hakkama ei saa. Lollus. Kui valitsusteenus on nii saamatu siis tuleb valida keskkond mis sobivam on ja tegutseda seal. Mitte üritada masohhistlikult vastutuult kusta.
See on nüüd töötaja või ettevõtja seisukohalt. Riigiametnikel või mtü-tajatel kelle jaoks raha tuleb seina seest on kindlasti Eestis hea elada. V'äskeim näide oli kevadel kui pakkusime ühele Eesti noormehele Soome sadamas tööd. Üldse mitte orjapalgaga vaid ametiühingu kokkulepitud palk sest sadamas teistmoodi ei saagi. Ta tegi seal mõned päevad ja arvas et see on ikka hobuste jaoks ning ta kandideerib hoopis Eestis Sisekaitseakadeemiasse. Vist võetigi vastu. Eesti palgataseme juures on surve riigiametisse saada veel suurem. Mulle on ainult arusaamatu et kust riik nii palju raha saab et kogu seda masinavärki ülal pidada.

Raha tulebki seinast. Mul positiivne näide ka. Teine poeg kadus Austraaliasse, jättis kooli pooleli. Maseerisin teda ja kui aasta tagasi käis siis võttis kaasa üüratu koguse matemaatika raamatuid. Tuli Eestisse et lõpetada õpingud ja tahab saada inseneriks. Praegu tal lihtsalt igav, Austraalias õppis kõik ette. Esimene poeg tegi trikke ja jättis aasta koolis vahele. Hiljem doktorantuurini, Gum laude kõik astmed.
Mul endal on korrutustabeliga raskusi.

Rebane11 kirjutas: ↑26 Okt, 2024 14:26 Hiljem doktorantuurini, Gum laude kõik astmed.
Mul endal on korrutustabeliga raskusi.

Mitte ainult korrutustabeli vaid kirjaoskusega.

Cum laude.

AndresTy kirjutas: ↑26 Okt, 2024 11:18 Sellest, kui raske ja kole on Eestis elada:

https://www.err.ee/1609502620/ando-kivi ... mameistrid

Reetur, säärane! Ei ulugi nutunaistega kaasa!

Loe mida ta kirjutab. Eestis on palju värvilisi asju ostetud maksurahade eest. Leedus pole.
See ei tähenda veel edulugu.

tsivi_list kirjutas: ↑26 Okt, 2024 14:47

Rebane11 kirjutas: ↑26 Okt, 2024 14:26 Hiljem doktorantuurini, Gum laude kõik astmed.
Mul endal on korrutustabeliga raskusi.

Mitte ainult korrutustabeli vaid kirjaoskusega.

Cum laude.

Kirjaoskusega on mul üldiselt kõik korras, kui just kiirustades aps sisse ei tule. Ja loomulikult, neid uuendusi ei kavatsegi endale selgeks teha. Kiiev on minu jaoks Kiiev ja Tokio Tokio. Ja mõni sõna on nii haruldane, et ei viitsigi meelde jätta.

Keeleminutid : Oli aeg , kus ma nautisin ERRi uudistesaadetes ilmaennustusi kus kõnelesid sünoptikud , olid selged kakskümmend , kakskümmendkolm jne nüüd moodsal ajal on see üldise labasuse / labastamise käigus moondunud : kakskend , kekskendkolm jne , uudistediktorid on veel lõdvema keelekasutusega , kes siis veel kui mitte meie ise ei pea oma kaunist keelt reeglitepäraselt kõnelema ?

Ma nõuka aja lõpus olin nädala Soomes, seal oli reklaam Peugeotile. Ja nii hääldatigi -peugeott. Ei mingit besood, nagu meil kombeks.

Pösö liigub ka sealkandis ringi. Vanasti vähemalt oli.

Rebane11 kirjutas: ↑26 Okt, 2024 18:42 Ma nõuka aja lõpus olin nädala Soomes, seal oli reklaam Peugeotile. Ja nii hääldatigi -peugeott. Ei mingit besood, nagu meil kombeks.

Ja meil on pesukott

Ma ei teagi, kuidas praegu, aga omal ajal oli täpselt Tartu vangla vastas Peugeot' esindus. Mõlemal suur silt koos logoga tee ääres. Logod olid üllatavalt sarnased .