www.militaar.net

Juhani Putkinen kirjutas: ↑26 Okt, 2022 8:43 Sellel minu saadetud pildil on näha ühe nädala tuuleenergia toodang Soomes. Juba seda toodangu kõikumist on võimatu mingi elektrisalvestiga kompenseerida.

Tuumajaam seevastu toodab nominaalvõimususega 95% aastast ja siis on hooldusseisak suvel.

Seda kõikumist on veel võimalik kusagil ca. 1-1,2 GW tasemel kompenseerida (nii riigisiseselt kui ka kogu ülejäänud Nord Pooli abiga). Kuust kuusse kõikumine on märksa suurem probleem.

Juhani Putkinen kirjutas: ↑26 Okt, 2022 8:43 Sellel minu saadetud pildil on näha ühe nädala tuuleenergia toodang Soomes. Juba seda toodangu kõikumist on võimatu mingi elektrisalvestiga kompenseerida.

Täiesti asjatundmatu väide. LNG ja edaspidi vesinik suudab nii Eestis, Soomes kui Leedus mistahes suurusega tootmiskõikumise kompenseerida.
Kuipalju on selleks vaja investeeringut gaasil töötavatesse reservjaamadesse ja kas see kokkuvõttes tuleb kallim või odavam, vajab analüüsi.
Kui meie hüpoteetiline 1 reaktoriga 1400 MW tuumajaam katki on(mida praegu Olkioluoto 3 teeb- katki on), siis on reservi igal juhul vaja. Muidu istume igal juhul pimedas.
Minu seisukoht tuumajaamast: kas Fermi (või muu sarnane 2-4 väikereaktoriga kommertsalustel) või mitte midagi.

logistik76 kirjutas: ↑26 Okt, 2022 9:43 Minu seisukoht tuumajaamast: kas Fermi (või muu sarnane 2-4 väikereaktoriga kommertsalustel) või mitte midagi.

Riske tuleb hajutada, igati õige lähenemine.

logistik76 kirjutas: ↑26 Okt, 2022 9:43 tuumajaam katki on(mida praegu Olkioluoto 3 teeb- katki on)

Teadmiseks, et prototüüp tuumajaama Olkiluoto 3 ei ole veel võetud kasutusele, vaid on alles katsetusjärgus - planeeritud seisak.

Turbiinisektsiooni tavalisi veepumpasid uuritakse.

logistik76 kirjutas: ↑26 Okt, 2022 9:43 Täiesti asjatundmatu väide. LNG ja edaspidi vesinik suudab nii Eestis, Soomes kui Leedus mistahes suurusega tootmiskõikumise kompenseerida.

Tänasel päeval ei ole lahendust, et niivõrd suures mahus vesiniku hoiustada. Pealegi elekter vesinik elekter kasutegur on ülimadal.

Vesinik on jälle üks võimalus maksumaksjadelt raha ära petta - nagu on tuulepargid ja päikesepargid. Lao aga petturidele raha kätte, aga mingit kasu sellest pole.

Vesinik on plahvatusohtlik aine mis ei taha ühesgi anumas olla vangis, vaid pihiseb ja puhiseb vabadusse kui kusagil on mikroskoopilinegi pragu olemas.

Põlevkivituhast.
Alles oli (Viker?)raadios interviu, kus rääkis ühe firma juhtivtöötaja, et Eesti põlevkivituhas on nad leidnud vase sisalduseks 6,5%, ehk see on suurem sisaldus kui Rootsi vanades vasekaevandustes, kus vasesisaldus maagis on praeguseks langenud 6%`ni.
Seni oli probleem, et väärtuslikke materjale oli tülikas kätte saada aga nüüd leiti selles firmas soodne moodus tuha rikastamiseks.

Ehk maak vedeleb maa peal ja ootab ainult "ahju" ajamist ja hetkel tegeletakse projektide kirjutamisega/koostamisega.
Kes teab hinnangulist tuhamägede massi, saab arvutada, et kui suur saadud vasekoguse mass või hind võiks olla?

kraal kirjutas: ↑26 Okt, 2022 20:36

logistik76 kirjutas: ↑26 Okt, 2022 9:43 Täiesti asjatundmatu väide. LNG ja edaspidi vesinik suudab nii Eestis, Soomes kui Leedus mistahes suurusega tootmiskõikumise kompenseerida.

Tänasel päeval ei ole lahendust, et niivõrd suures mahus vesiniku hoiustada. Pealegi elekter vesinik elekter kasutegur on ülimadal.

Kui veel pole lahendust, siis ega see rohepööraseid ei veena.
Võibolla aitaks mõni lihtsam arvutusnäide?
Vaja oleks arvutust, näiteks et: Kui Eesti ühe talvekuu energiavajadus on kogus X ja kui võtta ühe vesinikumahuti suuruseks 1x2m, et kui suur maaala tuleks katta balloonidega?
Ja millisesse omavalitsusse selline hoidla paigaldatakse?

OLAVI kirjutas: ↑26 Okt, 2022 20:53 Alles oli (Viker?)raadios interviu, kus rääkis ühe firma juhtivtöötaja, et Eesti põlevkivituhas on nad leidnud vase sisalduseks 6,5%,

Midagi läks tõlkes valesti, 6% on võimalik leida alumiiniumit, rauda, magneesiumit oksiididena. Vaske on 1000 x vähem.

croman40 kirjutas: ↑26 Okt, 2022 22:34

OLAVI kirjutas: ↑26 Okt, 2022 20:53 Alles oli (Viker?)raadios interviu, kus rääkis ühe firma juhtivtöötaja, et Eesti põlevkivituhas on nad leidnud vase sisalduseks 6,5%,

Midagi läks tõlkes valesti, 6% on võimalik leida alumiiniumit, rauda, magneesiumit oksiididena. Vaske on 1000 x vähem.

Jutt oli Eesti keeles ja teemaks oli just "Vask", mida korduvalt nimetati aga see ei olnud oksiidi vaid mingi teise ühendi koostises.

OLAVI kirjutas: ↑26 Okt, 2022 23:23

croman40 kirjutas: ↑26 Okt, 2022 22:34

OLAVI kirjutas: ↑26 Okt, 2022 20:53 Alles oli (Viker?)raadios interviu, kus rääkis ühe firma juhtivtöötaja, et Eesti põlevkivituhas on nad leidnud vase sisalduseks 6,5%,

Midagi läks tõlkes valesti, 6% on võimalik leida alumiiniumit, rauda, magneesiumit oksiididena. Vaske on 1000 x vähem.

Jutt oli Eesti keeles ja teemaks oli just "Vask", mida korduvalt nimetati aga see ei olnud oksiidi vaid mingi teise ühendi koostises.

No kas on siis tõesti nii raske sellise lora ajamise asemel teha kiire googeldamine:

Abiks IT invaliididele: https://www.google.com/search?q=p%C3%B5 ... ne+koostis
Kolmas tulemus: https://www.energiatalgud.ee/sites/defa ... ._2005.pdf

Seal on lk. 12 tabel 3, mis annab sisaldused. Ka on olemas allolev tekst:

Põhiliseks tuha keemilise koostise osaks on Ca, mille kontsentratsioon kõikus piirides 14,2–44,5%, järgnesid Al kõikumispiiridega 1,35-5,49%, Fe 1,63-3,22%, K 0,85-8,78%, S 1,08-5,84%, Mg 1,35-3,56%.
Toksiliste raskemetallide sisaldus tuhas on: Pb 13,4-383 ppm, Cr 15,5-58,6 ppm, Cu 5,6-17,9 ppm, Cd 0,19-3,5 ppm

Ekstra voostritele: 17,9ppm tähendab 0.00179%. Selline on siis see vase maksimaalne sisaldus põlevkivituhas. Nüüd, et inimeste elevust veelgi talitseda, siis boksiidi minimaalne alumiiniumoksiidi sisaldus, millest allapoole ei hakka keegi sellega üldse mässama on 30%. Põlevkivituhas on Al2O3 parimal juhulgi poole vähem.

Seelle tõdemusega palun teema juurde tagasi.

Kilo Tango kirjutas: ↑27 Okt, 2022 8:19

OLAVI kirjutas: ↑26 Okt, 2022 23:23

croman40 kirjutas: ↑26 Okt, 2022 22:34
Midagi läks tõlkes valesti, 6% on võimalik leida alumiiniumit, rauda, magneesiumit oksiididena. Vaske on 1000 x vähem.

Jutt oli Eesti keeles ja teemaks oli just "Vask", mida korduvalt nimetati aga see ei olnud oksiidi vaid mingi teise ühendi koostises.

No kas on siis tõesti nii raske sellise lora ajamise asemel teha kiire googeldamine:

Abiks IT invaliididele: https://www.google.com/search?q=p%C3%B5 ... ne+koostis ...

Nagu teravast reaktsioonist on näha, siis ei olda kursis kohalike suuremate majandust puudutavate teemadega.
Ma teadlikult ei kirjutanud ei firma nime, ega õiget materjali, et näha kas keegi veel on midagi märkanud aga koheselt teema süvenemata "nulliti".
Eksisin selles osas, et Narvas on tegu perspektiivse magneesiumi tootmisega ja "Vask" oli saates jutuks võrdluses Rootsi vasekaevanduse tooraineprotsendiga. Aga tegu on "Suure Plaaniga".

Igaljuhul sellise mastaapse plaani elluviimine mõjutab kohalikku energeetikat, energia julgeolekut ja riigi CO2 bilanssi ning üldist suhtumist põlevkivisse.
Lisaks tekkib selliste koguste transportimisel erineva transpordiliikide arendamise vajadus.
https://ragnsells.ee/kuukiri/narva-voli ... lise-tule/

Tehase rajamine toob regiooni hinnanguliselt 250 miljonit eurot investeeringuid. Kokku luuakse umbes 100 otsest ja 400 kaudset töökohta.


Tehas suudab aastas ümber töödelda üle miljoni tonni põlevkivituhka ja siduda 250 000 tonni CO2, mille tulemusena valmib ca 500 000 tonni ülipuhast kaltsiumkarbonaati.

https://www.ragnsells.ee/ragn-sells-sai ... ndamiseks/

Ragn-Sellsi projektijuhi Alar Saluste sõnul on ainuüksi Euroopa Liidus igal aastal vaja 155 000 tonni magneesiumit, millest praegu ligi 93% tuuakse sisse Hiinast. “Me oleme oma teaduslike uuringutega jõudnud nii kaugele, et saame julgelt väite – Ida-Virumaa ja Narva põlevkivituhamägedes peitub võimalus, millega Eesti riik suudab Euroopa jaoks järjest kasvavat magneesiumi nõudluse probleemi leevendada,” lisas Saluste. “Arvestades, et Euroopa Liit tahab vähendada oma kriitiliste toorainete sõltuvust ning 2030. aastaks toota vähemalt 100 000 tonni magneesiumit oma regioonis, siis meie saaksime sellest tagada aastas umbes 30%. Kui arvesse võtta, et Ida-Virumaal on mägedes umbes 600 miljonit tonni põlevkivituhka, siis see on väga suur võimalus nii Ida-Virumaa kui Eesti majanduse elavdamiseks. Globaalsel areenil pälviks see projekt tähelepanu nii ringmajanduse seisukohalt, aga ka selle poolest, et võrreldes tänase tootmisega oleks tuhkadest võimalik magneesium välja võtta 80% väiksema CO2 jalajäljega.“

Lisalugemist: https://www.osaservice.ee/et/

Milleks tegeleda sellise jamaga ja mitte jagada kohe faktipõhist infot. Viimati, kui ma vaatasin, on magneesium siiski pisut erinev element, kui vask. On ju igati tore, kui põlevkivituhka kuidagi väärindama hakatakse. Seal ilusas rohelises Powerpointi slaidis on küll varasemaga võrreldes erinev kogus Mg-d, kuid see oleneb ilmselt, millisest maardlast algselt põlevkivi välja õngitseti. Jään endiselt enda juurde, et see vase kohta käinud jutt oli paras lora ja kaasfoorumlaste suhtes oleks lugupidav enda poolt välja öeldavaid asju enne kasvõi lihtsa guugeldamisega kontrollida.

Tagasi teema juurde, siis imho ei tohiks kogu see arutelu tuuma- ja muude asjade üle käia poliitikute tasandil, sest poliitikud ei ole eksperdid ja ei tunne teemat. Selle asemel peavad poliitikud kehtestama reeglid stiilis: "Tahame elektrit sellises koguses sellistel tingimustel."
Tingimused peaksid endast siis sisaldama lisaks CO2-ga seotud tingimustele ka elektrivõrgu stabiilsuse tagamises osalemise preemiat, mis võiks muuta kõiksugu jaamad, mis tulevad turule siis, kui tuul ei puhu ja päike ei paista, rentaabliks. Ka peaks see tagama selle, et turule tuleb hunnik varundusseadmeid.

Nõnda , Poolakad on otsustanud :
Puolalaiset valitsivat Westinghousen kumppanikseen, Korealaisille jäi myös optio. Ranskalaisten näytöt ovat sen verran vahvoja että jäivät rannalle.

Meil on orav talvekasuka selga saanud , kuidas põlevkivil töötavate elektrijaamade töövõime on , Olkiluoto 3 ploki kõik 4 veepumpa on defektidega , kas vead on kõrvaldatavad või toovad sakslased hiinast uued pumbad , kes teab , ilmselt niipea Olkiluoto 3 võrku ei tule .