chaser kirjutas:Kas keegi kunagi huvitav on proovinud olemas-olvat millimeeterpaber süsteemi algoritmilisele kujule viia ja selle põhjal mingit softi ehitada? (kuna mul on ainult kaudne ettekujutus kuidas see millimeeter paberi peal üldse käib siis võisin küsimusega sügavasse ämbrisse astuda)
Minu ajateenistuse ajal üritati 105-se lasketabeleid exeli ja visual basicu abil softiks konvertida. Enamvähem sai asi tööle, mingid väiksed vead vist olid, mitte midagi ületamatut. Päris valmis see projekt vist ajateenistuse lõpuks ei saanud. Infot, mida digitaliseerida oli selle projekti jaoks oli võrdlemisi vähe.
On olemas ka käsitsi arvutamise vahendid FH-70'le, kuid lasketabelid kujutavad endast kahte A5 formaadis kausta, umbes 600 lk. tabeleid vist kumbki, tahaks näha kes selle informatsiooni kõik sisse paneb.
Probleem on ka selles et isetehtud softi ametlikult kasutada ei tohiks, kuna lasketabelites sisalduv info on lasketabeli koostaja intellektuaalne omand ja seda ei tohi ilma omaniku loata oma softi alusena kasutada.
Kilo Tango kirjutas:
Asjalood on sedaviisi, et Natos on igasuguste laskeandmete arvutamise programmide aluseks vastav Nato poolt välja töötatud kernel. Mida Eestis (vist) üritatakse teha, on mitmete erinevate vägede-, tulejuhtimisega ja ballistikaarvutustega seotud kernelite põhjal integreeritud softi loomine, mis imho on väga hea plaan.
See, et tulejuhtimise softi puhul tulejuhtimine on tarkvaraliselt kerneli tasemel lahendatud on küll kuidagi "vägev". Kas keegi kunagi huvitav on proovinud olemas-olvat millimeeterpaber süsteemi algoritmilisele kujule viia ja selle põhjal mingit softi ehitada? (kuna mul on ainult kaudne ettekujutus kuidas see millimeeter paberi peal üldse käib siis võisin küsimusega sügavasse ämbrisse astuda)
To szultz ja teised suurtükiväelased.
Kui reaalne siis ikkagi oleks kasutada 105-st selliseks peaaegu otsesihtimisega tuletoetuse andmiseks? Kui haubitsameestel on teada kus tuletoetuse vajaja asub (näit.varisuses) siis ei peaks ju enam mingist arvestamist vaja olema. Tulejuht/id saaksid vajadusel tuld korrigeerida ja kuna haubitsad oleksid ligidal jõuaks se korrigeeritud tuli ka kiirelt kohale. Ja mida lühema ajajooksul (debiilikari jookseb hurraa röökides su positsioonidele tormi) seda vähem jõuab olukord lahinguväljal muutuda.
maanus kirjutas:To szultz ja teised suurtükiväelased.
Kui reaalne siis ikkagi oleks kasutada 105-st selliseks peaaegu otsesihtimisega tuletoetuse andmiseks? Kui haubitsameestel on teada kus tuletoetuse vajaja asub (näit.varisuses) siis ei peaks ju enam mingist arvestamist vaja olema. Tulejuht/id saaksid vajadusel tuld korrigeerida ja kuna haubitsad oleksid ligidal jõuaks se korrigeeritud tuli ka kiirelt kohale. Ja mida lühema ajajooksul (debiilikari jookseb hurraa röökides su positsioonidele tormi) seda vähem jõuab olukord lahinguväljal muutuda.
Sellises rollis peab see masin üsna tugevalt soomustatud olema. Mis seab kogu kontseptsiooni mõttekuse kõva küsimärgi alla.
Kui tahaks nii väga tanke aretada siis rekvireeriks kõik olemasolevad muuseumi tankid ja kogumoos . Ise põlveotsas aretades ei saaks niigi head tulemust.
Kui tahaks nii väga tanke aretada siis rekvireeriks kõik olemasolevad muuseumi tankid ja kogumoos . Ise põlveotsas aretades ei saaks niigi head tulemust.
See laskeandmete programmide teema on tegelikult üsna üle komplitseeritud. Praktiliselt ei ole NATOs mingit vahet, kuidas laskeandmete arvutamine x positsioonil toimub. Loetakse neid tabelist, excelist, arvelaualt või kohvipaksult. Oluline on, et
1) sisse tulev tulekäsk oleks arusaadav (peaks olema)
2) ilmateade oleks kõigile üheselt mõistetav (peaks olema)
3) suurtükiväesüsteemi juhtimisprogrammid mõistaksid teatud tasemest alates teineteist (igal riigil on oma proge, seda tõesti pole)
Lisaks on muidugi oluline, et mürsud või raketid sajaksid alla seal, kus vaja.
Laskeandmete arvutamise konkreetne protsess positsioonil on ühistegevuse kohapealt üsna ebaoluline asi.
Tegelikult on muidugi nii, et päris laskmisel eri riikide tulejuhid ikka läbi ei saa. Britid ei luba nagunii näiteks meie tulejuhtidel oma tuld tellida, kui just pole läbitud Inglismaal miski kursus (paar kaitseväelast on selle tõesti juba läbinud, kuid ajateenijaid/reserviste sinna keegi saatma ei hakka). Mitte, et nad ise paremini matsu jagavat, aga lihtsalt...
Ma ei tea, mis kerneleid seal tähtsalt taga aetakse, aga fakt on, et igasugune töötav ja kasutajasõbralik laskeandmete arvutuse programm on vähemalt 3x parem ja kiirem, kui käsitsi tabelitest numbreid otsida ja graafikuid joonistada või mingi taani susserdis sisse tuua, mille puudused ilmselt jäävadki paberile. Need sisse toodud asjad (eriti vist taanist) on üldse üks mahajäänud värk, mida meie oma tasemel IT gurud oleks ekv poolse koordineeritud tegevuse ja huvi korral võimelised pika puuga üle laskma. Aga ju on sõjaisadele mugavam midagi sisse tuua ja välismaalastega koostööjutte ajada, kui ise midagi head-paremat organiseerida.
Korraliku proge loomise tingimusteks on, et isik peab:
1) oskama programmeerida
2) olema saanud laskeandmete arvutaja väljaõppe
3) omama vajalikke lasketabeleid
4) evima teatud sünteesivõimet ja loovust.
Programmi saab katsetada lihtsalt - võetakse paralleelselt ette senine toimiv süsteem ja uus süsteem ja arvutatakse eri laengutega, eri laskekaugustele ja eri suundades läbi. Tulemused võrreldakse, protokollitakse ja kui klapib, ongi valma.
Muidugi oleks vaja ka rahalisi vahendeid, kuid neid naljalt ei eraldata. Samuti on vähesed isikud miskipärast huvitet selle teema innovaatilisest arengust kaitseväes.
Ajateenijad on siiski tööle pandud ja mõnes valdkonnas on jõutud juba üsna kaugele. Samuti on vist igas normaalses väeosas tehtud või vähemalt üritatud aretada valmis mingi lihtsam 81mm arvutusprogramm. See on võrreldes suurtükiasjandusega nagu korrutustabel vs kõrgem matemaatika.
Kui tahaks nii väga tanke aretada siis rekvireeriks kõik olemasolevad muuseumi tankid ja kogumoos . Ise põlveotsas aretades ei saaks niigi head tulemust.
Kas need lasketabelid on nii salajane kraam, et kellelegi proovitöö andmine on välistatud? Kui tegemist on tabelitega, mis mahuvad loetavas suuruses A5 formaadis 1200 lk peale ära, siis progemine on kogu asja juures (kooskõlastused ja kõik muu) vast kõige väiksem asi.
Lugesin nüüd veidi eespoolt, et tabelid pidid ka kellegi intellektuaalne omand olema ja et neid algandmeid ei tohi progemisel aluseks võtta. Ei oskagi siis muud teha, kui käsi laiutada . Ehk ei rikuta sellega kellegi õigusi, kui proge on vaid omaks tarbeks ja seda edasi ei müüda?
Muidu oleks minu arust tegemist täpselt sellise asjaga, kus saaks kodumaist oskust millegi väärtusliku loomiseks kasutada.
Kui reaalne siis ikkagi oleks kasutada 105-st selliseks peaaegu otsesihtimisega tuletoetuse andmiseks? Kui haubitsameestel on teada kus tuletoetuse vajaja asub (näit.varisuses) siis ei peaks ju enam mingist arvestamist vaja olema. Tulejuht/id saaksid vajadusel tuld korrigeerida ja kuna haubitsad oleksid ligidal jõuaks se korrigeeritud tuli ka kiirelt kohale.
maanuse poolt kirjeldatud meetodit nimetatakse minuteada lühiülekandeks. Suurtükiväes kasutatakse seda üliharva, pigem miinipildujad. Suurtükkide tõstenurk tuleb väga väike, algkiirus jääb ka väiksema laenguga ikkagi miski 200 m/s ja langemisnurk tuleb ka väike. 105mm arvestati absoluutminimaalseks laskekauguseks vist 2 km. Siis ka oli tõstenurk miski 150 tuhandikku ehk u 10 kraadi, mis eeldab päris pikka vaba laskesektorit. Seal, kus mürsud maha tulevad, peab ka olema väike lennukoridor. Haubitsad on ka üsna kohmakad ja suure siluetiga relvad ja neid pole kasulik konventsionaalses sõjas eesliinile vedada - eriti viivitustegevuses ja meie kinnises maastikus. Meil sobib selliseks "eesliini-taskusuurtükiväeks" kas heale vahetavale avatud positsioonile paigutatud tank või miinipildujad veidi eemal takistuse taga.
Kui tahaks nii väga tanke aretada siis rekvireeriks kõik olemasolevad muuseumi tankid ja kogumoos . Ise põlveotsas aretades ei saaks niigi head tulemust.
maanus kirjutas:
Kui tahaks nii väga tanke aretada siis rekvireeriks kõik olemasolevad muuseumi tankid ja kogumoos . Ise põlveotsas aretades ei saaks niigi head tulemust.
maanus kirjutas:Mis siis viga kui tankid oleksid olemas.
Püüdsin lihtsalt 105-stele rakendust leida.
Otsetule jaoks on tankid ja miski muu selleks ka ei sobi. Kaudtulega on teine lugu. Kusagil 10 km raadiuses opereeriv 120mm miinipildujaga võrreldava tulejõuga väga mobiilne ja ülikiire aparaat oleks taktikaliselt üsna huvitav tükk. Aga nimetet toru selleks ei sobi. Kui, siis 122-ne. Aga sellega tuleme vana teema juurde tagasi. Kui just tekib kange tahtmine 105 mm toru ratastele monteerida, võiks ehk vaadata Deneli LEO 105mm/G7 poole, kuid see on uus toru ja sellega seonduvalt on tegemist hoopis teiste rahaliste suurusjärkudega. Lisaks on see tükk samas kaalus kui D-30.
Kergele sõidukile monteerimise sisukohast on huvitav toru veel L118/M119. Aga selle tulemuseks oleks FV433 Abbott. Millised on relvastuset maas. Iseenesest võiks neid ju inglastelt endale kerjata, kuid oma 47 km/h maks kiirusega ei täida need masinad just nimetet rolli.
Seega - sebida välja L118/M119, leida 4x4 alusvanker ning monteerida toru sinna peale ilma soomustamata - tulemuseks üle 100 km/h ringi liikuv 105mm surtükk, mis laseb üle 15km - pole paha.
Kusagil 10 km raadiuses opereeriv 120mm miinipildujaga võrreldava tulejõuga väga mobiilne ja ülikiire aparaat oleks taktikaliselt üsna huvitav tükk.[/quote]
. Ehk ei rikuta sellega kellegi õigusi, kui proge on vaid omaks tarbeks ja seda edasi ei müüda?