www.militaar.net

Kapten Trumm kirjutas:

see kehtib ka meie liitlaste kohta, praktiliselt ju ostetakse neid meie mõistes missiüksustele

Parim point kogu teemas!
Seepärast tulebki meil osta, et meie liitlased ei valmistu juba hulka aastaid selleks sõjaks, mis nt Gruusias juhtus.
See tähendab, et valmistuda tuleb meil ja hoolega veeretada iga senti, mis läheb "kuulumiseks maailma võimsamasse armeesse".

Teine point on selles, et see kraam, mille nad peagi utiliseerivad või utiliseerinud juba on, on enamikus soetatud külma sõja lõpus ning selle parim enne on juba möödas või kohe tuleb.
Sestap ei ole väga mõtet meil hullutada arvudega sadadest tuhandetest rakettidest, mida justkui meil poolmuidu saada on. Kõikidel pürotehnilistel asjadel on kindel säilitusaeg ja katsed mingeid parim enne möödas asju kasutada võivad ootamatult lõppeda traagilise õnnetusega, mis võib kaasa tuua uurimise ja kogu säästupartiile bänni peale panemise.

Neid õnnetusi on juba juhtunud, kus on üritatud odava saatusega mängida. Kui ikka ühel päeval Milan plahvatab päästikule vajutamisel laseseadmel ja kolm meest ränki vigastusi saab, järgneb sellele kampaaniakorras rida keelde ja kogu su sääsupartii läheb lattu seisma koos küsimärgiga, et kas need üldse töötavad kui vaja on.

Praktikas on küll igal raketil mootor (praktikas stardistendil plahvatusi põhjustav osa) ühel või teisel moel välja vahetatav.
Küll aga võtab see protsess aega ja on seotud teatavate kuludega.

Kilo Tango kirjutas: Tüüpdemagoogia jällegi. Miinitõrjelaevastiku saab laiali saata ja alused maha müüa. Isegi siis säästaksime me olulisel määral raha kui me jätaksime kolmest laevast alles ainult ühe ja ülejäänud konserveeriksime. Lõppude lõpuks on ka miinilaevade ülalpidamiskulud üsnagi arvestatavad. Kopterid on SKAK-s sees ja nende jaoks koolitatakse piloote. Samuti ei pea Afganistanis kohalolekut lõpetama, lihtsalt tuleks kärpida senist innukust ning piirduda väiksema kohalolekuga. Lisaks saaks vabalt kokku tõmmata Adeni lahe missiooni, mis ei anna EKV kaitsevõimele suurt mitte midagi.

Ära keera asja tsirkuseks...


Seda ka ei tea, et 2008-SKAK on juba kehtivuse kaotanud....Ja praegu on koostamisel uus.
Peale 2008 toimus nii mõndagi, kui mõni ei mäleta..
Palju asju tuleb ümber hinnata...

Teiseks, Eesti kaitsevõime ei koosne ainult nn.iseseisvast kaitsevõimest.
See on sümbioos sellest koos rahvusvahelise koostöö ja partnerlusega NATO-s.
(viimase tähtsus pole sugugi väike)
Seda kõike on ka piisavalt korrutatud igal tasemel esinemistes....
Vastavalt finantseeritakse ka mõlemat suunda.
Millest iseseisev kaitsevõime on selges ülekaalus.(mis on ka õige)

Kui veel rahadest rääkida, siis selline väike pisiasi (riskin nüüd saada reeturi ja endale vasturääkija tiitli)
Veel kehtiv SKAK nägi ette SA operatiivstruktuuri suurendamise 25 000 meheni seniselt 16 000-lt. +9000 meest (KL arvestamata)
Samas koolitatakse KL arvestamata meil igal aastal ca 3000 meest.
SKAK-i elluviimise ajaga siis ca 30 000 meest ehk koolitame kogu opstruktuuri reservkoosseisu nullist uuesti.
Piltlikult öeldes, kui reservi minekul on ajateenija vanus 20 aastat, siis 30-aastasena me enam teda ei arvesta ja ega teda kasutada ka saa, sest talle pole suurt midagi peale M14 enam anda kah. 2018 tekib siis seis, et meil on vähemalt 60 000 koolitatud reservisti, mille esmase õppe peale on kulunud miljardeid kroone, kuid kellest deployable on võibolla 25 000. Sealt mõistagi langeb välja, aga see pole ka 50%.

Pärast ei maksa muidugi ka imestada, et üks sõjamees meile poole kallim kui Soomes tuleb, kui käib reservi totaalne ülekoolitamine ja 30. a ja vanemad piltlikult öeldes pildilt kustutatakse. Noor reserv on muidugi hea, aga kas meile jõukohane (Soomele igatahes veel pole). Soomes pidid silkama ka 40sed automaatidega mööda metsa ja pole asigi.

tommy kirjutas:

Kilo Tango kirjutas: Tüüpdemagoogia jällegi. Miinitõrjelaevastiku saab laiali saata ja alused maha müüa. Isegi siis säästaksime me olulisel määral raha kui me jätaksime kolmest laevast alles ainult ühe ja ülejäänud konserveeriksime. Lõppude lõpuks on ka miinilaevade ülalpidamiskulud üsnagi arvestatavad. Kopterid on SKAK-s sees ja nende jaoks koolitatakse piloote. Samuti ei pea Afganistanis kohalolekut lõpetama, lihtsalt tuleks kärpida senist innukust ning piirduda väiksema kohalolekuga. Lisaks saaks vabalt kokku tõmmata Adeni lahe missiooni, mis ei anna EKV kaitsevõimele suurt mitte midagi.

Ära keera asja tsirkuseks...


Seda ka ei tea, et 2008-SKAK on juba kehtivuse kaotanud....Ja praegu on koostamisel uus.
Peale 2008 toimus nii mõndagi, kui mõni ei mäleta..
Palju asju tuleb ümber hinnata...

Teiseks, Eesti kaitsevõime ei koosne ainult nn.iseseisvast kaitsevõimest.
See on sümbioos sellest koos rahvusvahelise koostöö ja partnerlusega NATO-s.
(viimase tähtsus pole sugugi väike)
Seda kõike on ka piisavalt korrutatud igal tasemel esinemistes....
Vastavalt finantseeritakse ka mõlemat suunda.
Millest iseseisev kaitsevõime on selges ülekaalus.(mis on ka õige)

Praegu on kehtiv 2009-2018 SKAK. Otsustati koostada 2013-2022 SKAK-i. Ei ole minu näppu sattunud ühtegi avalikku dokumenti, mis 2009-2018 SKAK-i kehtetuks kuulutaks enne 2012-2022 SKAK-i vastu võtmist.

Ja palun selgita, kuidas meie miinilaevastiku vähendamine ja Afganistaani kontingendi kärpimine (mida muide on soovitanud ka EKV ohvitserid) muudab meid NATO jaoks "ebameeldivamaks" partneriks? Eesti panustab senini minu teada Afganistaani per capita kõige rohkem. Kui me kasvõi mingiks perioodiks natuke tagasi tõmbaksime kui suurt langust tähendaks see kollektiivsele kaitsevõimele?

Kapten Trumm kirjutas:Kui veel rahadest rääkida, siis selline väike pisiasi (riskin nüüd saada reeturi ja endale vasturääkija tiitli)
Veel kehtiv SKAK nägi ette SA operatiivstruktuuri suurendamise 25 000 meheni seniselt 16 000-lt. +9000 meest (KL arvestamata)
Samas koolitatakse KL arvestamata meil igal aastal ca 3000 meest.
SKAK-i elluviimise ajaga siis ca 30 000 meest ehk koolitame kogu opstruktuuri reservkoosseisu nullist uuesti.
Piltlikult öeldes, kui reservi minekul on ajateenija vanus 20 aastat, siis 30-aastasena me enam teda ei arvesta ja ega teda kasutada ka saa, sest talle pole suurt midagi peale M14 enam anda kah. 2018 tekib siis seis, et meil on vähemalt 60 000 koolitatud reservisti, mille esmase õppe peale on kulunud miljardeid kroone, kuid kellest deployable on võibolla 25 000. Sealt mõistagi langeb välja, aga see pole ka 50%.

Pärast ei maksa muidugi ka imestada, et üks sõjamees meile poole kallim kui Soomes tuleb, kui käib reservi totaalne ülekoolitamine ja 30. a ja vanemad piltlikult öeldes pildilt kustutatakse. Noor reserv on muidugi hea, aga kas meile jõukohane (Soomele igatahes veel pole). Soomes pidid silkama ka 40sed automaatidega mööda metsa ja pole asigi.

Kohe näha et kuigi sa oma ninaesist võibolla tunned siis suurema pildi adumiseks sul puudub kas teave või võime. Kas sa tõesti arvad et kuskil maaaluses punkris võetakse iga mehe puhul, kui tal 10 aastat täis saab, tema toimik, ning saadetakse suurde purustisse/põletisse ja rohkem tema peale enam ei mõelda?

Ei arva muideks. Ja miks sa arvad, et ma aru ei saa asjadest? Oleks väga ekslik nii arvata.
Arvutada oskan suurepäraselt (mata eriklass vist) ja sealt paistab välja tõsiasi, et koolituse maht ületab meil mäekõrguselt võimet neid üksusi varustada, relvastada ja tagada kõige vajalikuga. Seejuures ei saa kindlasti rebida särki, et meil on areng tasakaalustatud ja keskendunud igast kroonist viimase võtmisele. Koolituse mahuga kaasnevad kenakesed rahalised kulunumbrid, esiteks palga saava kaadri arv, mille palgafond on meie eelarve suurim komponent.

Kui lugeda vanemad aastakäigud kuskile üld- või täiendreservi, mille suurus ületab juba praegu aktiivse armee suurust, tahaks küsida, et millisel sõjakogemusel selline kavalus püsib, ega mitte ometi kurnamissõjas Sinimägedes, kus terveid diviise läbi hakiti. Või elavad tänaseks elujõuetuks osutunud fantaasiad 100 000 reservarmeest oma elu vaikselt edasi?

Seejuures ma imestan, et seda blogi pole siin arutada võetud:
http://blog.icds.ee/article/palju-kehas ... aitsevoime
(mina esitaks küsimuse muidugi järsemalt: küse pole mitte 500 täiendavas mehes, vaid kehtiva mudeli ökonoomsuses (mida ta selgelt ei ole). See mudel toodab lihtsalt meie puudulikule täiendõppesüsteemile head värsket algmaterjali ja mõistagi täidab ühiskondlikku ülesannet (ajateenijate väikest % küll kritiseeritud). Samas ei ole selline skeem kaugelt mitte säästlik.)

Kogu arutelu osa sai alguse sellest, et püstitati demagoogiline hüpotees, kuidas TT relvastuse moderniseerimiseks tuleb kõigest loobuda. Mis iseensest on absoluutne nonsess.

Kilo Tango kirjutas: Praegu on kehtiv 2009-2018 SKAK. Otsustati koostada 2013-2022 SKAK-i. Ei ole minu näppu sattunud ühtegi avalikku dokumenti, mis 2009-2018 SKAK-i kehtetuks kuulutaks enne 2012-2022 SKAK-i vastu võtmist.

Loogika ja terve mõistus sul ju ometi on..??
Kui raha on veerandi võrra vähem, siis on ju selge et ümber tegemiseks läheb....
Mina pakkusin, et kopterid satuvad kah kärpekääride alla....
Seega, nendele ei saa viidata, kui räägime TT-vahendite osa suurendamisest millegi arvelt....
Küsimus oli,.....millelt siis.
Ja andsin mõned (mulle)reaalsena tunduvad võimalused.

Ja palun selgita, kuidas meie miinilaevastiku vähendamine ja Afganistaani kontingendi kärpimine (mida muide on soovitanud ka EKV ohvitserid) muudab meid NATO jaoks "ebameeldivamaks" partneriks? Eesti panustab senini minu teada Afganistaani per capita kõige rohkem. Kui me kasvõi mingiks perioodiks natuke tagasi tõmbaksime kui suurt langust tähendaks see kollektiivsele kaitsevõimele

Mida sealt Afgaanilt enam kärpida.....Ülejärgmisel aastal tuleme välja..
Ja kui kusagil opis tõsiselt üldse osaleda, on kompanii nii miinimum, millega üldse tasub välja minna.
Sel tasemel oleme me tänaseks päevaks küll.


Me kas oleme NATO tõsiseltvõetavad liikmed või ei ole....
Mulle tundub, et see tõsiseltvõetavus on eriti vajalik justnimelt meile....
Ei tasuks ka arvata, et kusagil koostöölt(või mujalt) kokku hoitud paar miljonit kohe hankesummadele lisanduvad.
Auke, mida kinni toppida on sektoris niigi piisavalt.
Kui meil õnnestub senist(pea kolmandikku) taset hoida, siis on niigi hästi...

Jätaksime selle Estcoy nüüd rahule. Ei haugu selle ümber rohkem.

Üks vana artikkel prantslaste Milanitest ja Javelinidest.

The French Army plans to evaluate the Milan ER, the Spike and the Javelin during 2007-08 to meet a requirement for 500 launchers and 3000 missiles to replace its current Milans from 2010. The competition is of critical importance to MBDA and the company, appreciating the tactical advantages of fire-and-forget systems such as the Javelin and Spike in certain tactical situations, is suggesting that the Milan ER be acquired as a complement for these more expensive systems.

http://www.armada.ch/php/armada_print.php?articleid=15

500 laskeseadet 3000 raketiga, kas tõesti 1/6-le on mõistlik suhtarv. Prantslased on muidugi sõjapidamises jätkusuutlikumad kui eestlased iseseisvalt. Seega kas meie geopoliitilises ja meie eelarvepiirides oleks 1/6-le mõistlik lahendus? Kui tuleks optimaalselt pingutada rihma, siis milline laskeseade/raketi suhe meile oleks parima tulemusega?

trv

Kõige odavamaks per pauk jääb ikkagi Milan, sest
1. need lasketeadmed tulevad peagi odavalt turule, ostab peamiselt kolmas maailm
2. uusi rakette ostes on fire and forget rakett tunduvalt kallim (piltlikult see nänn, mis Milanil on laskeseadmes, on Javelinil igas raketis (ja rohkemgi veel).

Mis selle odavuse alternatiivkulu on, on ise küsimus.
Ja taktikalis-tehnilisi relva puudujääke saab taktikaga korvata üksnes teatud piirini.

The Government of Indonesia has requested a possible purchase of 180 Block I Javelin Missiles, 25 Command Launch Units (CLU), Missile Simulation Rounds (MSR), Battery Coolant Units (BCU), Enhanced Basic Skills Trainer, Weapon Effects Simulator, batteries, battery chargers, support equipment, spare and repair parts, personnel training and training equipment, publications and technical data, U.S. Government and contractor technical assistance and other related logistics support. The estimated cost is $60 million.

http://www.defencetalk.com/indonesia-re ... les-45592/

The Sultanate of Oman has requested a possible sale of 400 Javelin Guided Missiles, Javelin Weapon Effects Simulator (JAVWES), containers, spare and repair parts, support equipment, personnel training and training equipment, publications and technical documentation, U.S. Government and contractor representative logistics and technical support services, and other related elements of logistics and program support. The total estimated cost is $96 million.

http://www.defencetalk.com/javelin-guid ... man-45594/

Kiire matemaatika nende tehingutega kinnitab, et araablased ostavad rakette, treeningvahendeid ja juppe keskmise hinnaga 240 tuhat USD pauk. Indoneeslased ostavad kogu systeemi, k.a. 25 laskeseadeldist ja 180 raketti keskmise hinnaga 333 tuhat USD. Meile läheks siis vaja seda viimast komplekti. Kuna eurorubla on dollarist tugevam, läheks sama komplekt eestlastele maksma 47 miljonit € ja pauk 260 tuhat €. Kaitseliidu VGd oleks väga rahul, kui iga VG saaks 2 voi isegi 3 Javelini ja pool tosinat raketti laskeseadeldise kohta. Skautide TT ryhma ja EKJ surematule 1. brigaadile ka TT raketikompaniisse. Kokku sadakond laskeseadeldist koos rakettidega, arvutage ise edasi. Kisub 200 miljoni € kanti. Palju meil kaitseeelarve oligi? Kallis on see kindlasti, kuid palju Eesti meeste elu maksab? Ja sellise hankega oleks TT mehed onnelikud kuni rakettide hapuksminemiseni, ehk vähemalt 10 aastat. Järgmised raketid saaks siis juba 188 tuhat € pauk. Mitu pauku 1 laskeseadeldis muide kannatab?

Leo kirjutas:Kiire matemaatika nende tehingutega kinnitab, et araablased ostavad rakette, treeningvahendeid ja juppe keskmise hinnaga 240 tuhat USD pauk. Indoneeslased ostavad kogu systeemi, k.a. 25 laskeseadeldist ja 180 raketti keskmise hinnaga 333 tuhat USD. Meile läheks siis vaja seda viimast komplekti. Kuna eurorubla on dollarist tugevam, läheks sama komplekt eestlastele maksma 47 miljonit € ja pauk 260 tuhat €. Kaitseliidu VGd oleks väga rahul, kui iga VG saaks 2 voi isegi 3 Javelini ja pool tosinat raketti laskeseadeldise kohta. Skautide TT ryhma ja EKJ surematule 1. brigaadile ka TT raketikompaniisse. Kokku sadakond laskeseadeldist koos rakettidega, arvutage ise edasi. Kisub 200 miljoni € kanti. Palju meil kaitseeelarve oligi? Kallis on see kindlasti, kuid palju Eesti meeste elu maksab? Ja sellise hankega oleks TT mehed onnelikud kuni rakettide hapuksminemiseni, ehk vähemalt 10 aastat. Järgmised raketid saaks siis juba 188 tuhat € pauk. Mitu pauku 1 laskeseadeldis muide kannatab?

Rakettide läheb hapuks keemia. Ehk siis mootor ja lõhkepea. Need peaks saama välja vahetada märksa soodsamalt.

See vana siin annab Javelini raketi hinnaks u. 80 000 dollarit, laskeseadme hinnaks pakutakse mõningatel andmetel u. 140 000 dollarit.

http://www.youtube.com/watch?v=7KENtp5keDk