www.militaar.net

Ei ole nende Haminatega eriti kursis seega paar küsimust:

Hind 21,7m€- mida see väljatoodud hind endas sisaldas? Võrdluseks Prei 14m€ ja Kurvits 33m€
(Pakuks seega, et lõpphind koos radarite/sonarite/relvadega on >30m€?)

Kui merekindel ta on? Vastupidiselt Soome rannikule on Eesti oma suht lage. Nt põhjatuule korral on Soome lahes varju leidmine paras ikaldus. Pigem arvaks, et avamerepatrulliks sobimatu ning kehva ilma korral liiga ebastabiilne nii meeskonnale kui ka relvastusele.

Huvitav kuidas nendel jääklassiga on? Ikkagi alumiiniumist ju...

vk1 kirjutas:no ka need soome kaatrid on suht mõttetud meie kontekstis, mida nad annavad meile, mida ei anna raketipatarei veoautodel läänemaa/harjumaa teedel sissimas

Esiteks, see oli suvaline näide (mida saab selle raha eest)
Teiseks, vale teema püstitus.

Mida annavad meile miinitraalerid kaitsevõimele, mida ei anna raketikaatrid?

Piltlikult öeldes: Haminad suudavad mõjutada vastase aluseid, sandownid tulevad mängu siis kui sõda on juba läbi.

Tschy kirjutas:Huvitav kuidas nendel jääklassiga on? Ikkagi alumiiniumist ju...

Ja huvitav kuidas Sandownide jääklassiga on?
ikkagi plastikust

Ma ei näe neil üksikutel laevadel mingit mõtet.
Need jäävad ellu vaid juhul kui:
A. kuuluvad laevastikku kus on palju erinevaid sõjalaevu, näiteks nagu usal või uk-l.
Suure laevastiku kaitsekihtidest on raske läbi murda.
Ükskõik milline pealveelaev üksinda on alati haavatav ja kerge saak.
B. tegutsevad rannikuvees rannal paikneva korraliku õhutõrje ja maavägede katte ja juhtimise all.
Iseseisvalt pole neil mingit võimekust ja mitte mingisuguseid šhanse ellu jääda.
Sellised mänguasjad annavad pigem ikka lisa juba hästi välja töötatud heidutusele mitte ei loo iseseisvalt heidutust.
Igasugustele paatidele saaks mõelda siis kui on olemas kõik õhutõrje tasemed, rannakaitsepatareid, maalt lastavad rakti- ja torpeedosüsteemid ja korraliku soomusega üksused kes on võimelised dessandi vastu võtma.
Kui kõik see on tehtud siis oleks ehk mõistlik rannikuvees väikseid ja kiireid kaatreid pidada.
Avamere rünnakuteks oleks meile lennukid tõenäoliselt parem lahendus.

Üks huvitav veesõidukiliik, mida läänes praktiliselt ei kasuta, kuid mis meeldib igasugu alternatiivrežiimidele (Põhja-Korea ja Ladina-Ameerika narkokartellid) on poolallveelaev ehk semisubmersible. Laev, mis liigub madalal pinna all diiselmootori jõul ja on seetõttu pealveelaevade radaritele halvasti nähtav või praktiliselt nähtamatu - seega ka sihitamatu. Kerekuju võiks lähtuda Very Slender Vessel mudelist. Poolsukeldumine käiks tiibade ja tankide täitmise abil. Pinnale tõusmise järel suudaks liikuda ka kõrge lainega väga kiiresti.

VSV-st annab ettekujutuse see siin: https://www.youtube.com/watch?v=wBUQR3YirDM
või see: http://www.dailymotion.com/video/x6sd60_vsv_sport

Soovitan kõigil läbi lugeda 15 lehel 25. märts Fucsi toodud kõik lingid,paljud küsimused saavad vastused. Peale selle info läbi lugemist jääksid siin mõned arvamused ära.

üks lõik-Teame, et Eesti territoorium on u 45 000 km2, kuid tihti jääb tähelepanuta, et Eesti riigi lahutamatuks osaks on ka territoriaalmeri, mis hõlmab märkimisväärsed 25 000 km2.

Mamba kirjutas:Ma ei näe neil üksikutel laevadel mingit mõtet.
Need jäävad ellu vaid juhul kui:
A. kuuluvad laevastikku kus on palju erinevaid sõjalaevu, näiteks nagu usal või uk-l.
Suure laevastiku kaitsekihtidest on raske läbi murda.
Ükskõik milline pealveelaev üksinda on alati haavatav ja kerge saak.
B. tegutsevad rannikuvees rannal paikneva korraliku õhutõrje ja maavägede katte ja juhtimise all.
Iseseisvalt pole neil mingit võimekust ja mitte mingisuguseid šhanse ellu jääda.
Sellised mänguasjad annavad pigem ikka lisa juba hästi välja töötatud heidutusele mitte ei loo iseseisvalt heidutust.
Igasugustele paatidele saaks mõelda siis kui on olemas kõik õhutõrje tasemed, rannakaitsepatareid, maalt lastavad rakti- ja torpeedosüsteemid ja korraliku soomusega üksused kes on võimelised dessandi vastu võtma.
Kui kõik see on tehtud siis oleks ehk mõistlik rannikuvees väikseid ja kiireid kaatreid pidada.
Avamere rünnakuteks oleks meile lennukid tõenäoliselt parem lahendus.

https://www.youtube.com/watch?v=2ZtFntmvmGs

Väike demo video millega see "abitu paadike" varustatud on
Panen enda poolt selle Hamina näite lukku.

Video on ilus aga siiski jään oma arvamusejuurde.
Kui lennukitega ründavad sellist asja mingid aafrika pärismaalased siis ehk isegi nii läheb.

Soomel on lisaks Haminale olemas nii lennukid kui õhutõrje koostöös peaksid nad ka venelase vastu saama.

Juhiks veel tähelepanu tabel 2 kus on näha kuidas Eesti merevõimet killustab võrreldes teiste Läänemere äärsete riikidega.
http://lok.org.ee/kirjutised/kirjutis-nr-14/

Tschy kirjutas:Ei ole nende Haminatega eriti kursis seega paar küsimust:

Hind 21,7m€- mida see väljatoodud hind endas sisaldas? Võrdluseks Prei 14m€ ja Kurvits 33m€
(Pakuks seega, et lõpphind koos radarite/sonarite/relvadega on >30m€?)

Kui merekindel ta on? Vastupidiselt Soome rannikule on Eesti oma suht lage. Nt põhjatuule korral on Soome lahes varju leidmine paras ikaldus. Pigem arvaks, et avamerepatrulliks sobimatu ning kehva ilma korral liiga ebastabiilne nii meeskonnale kui ka relvastusele.

Huvitav kuidas nendel jääklassiga on? Ikkagi alumiiniumist ju...

See 21,7 on suure tõenäosusega paljas kest.

Siin on üks lõiguke kümne aasta tagusest Eduskunta kirjavahetusest, kus tollane Soome kaitseminister vastab Haminate maksumuse kohta.
"Tämänhetkisen tiedon mukaan uusimuotoisen laivueen, neljä Hamina-luokan ohjusvenettä, kokonaishinta tulee olemaan 296 miljoonaa euroa, jolloin Hamina-luokan ohjusveneen yksikköhinnaksi muodostuu 74 miljoonaa euroa."

Ehk siis 74 miljonit eurot tükist.

Võrdluseks, veel üks number, eelmisel aastal tegid Soomes neli Rauma klassi laeva uuenduskuuri - 70 miljonit eurot kokku. Kusjuures algselt kavas olnud raketisüsteemide uuendus jäeti ära, sest rahast ei tulnud välja nagu HS kirjutas. Puaänt on aga selles, et kuu aega tagasi olid Soome lhtedes uudised, et raumad pandi üldse seisma, sest laevakeredel vastati "väsimusemärke."

mikks kirjutas:
See 21,7 on suure tõenäosusega paljas kest.

Siin on üks lõiguke kümne aasta tagusest Eduskunta kirjavahetusest, kus tollane Soome kaitseminister vastab Haminate maksumuse kohta.
"Tämänhetkisen tiedon mukaan uusimuotoisen laivueen, neljä Hamina-luokan ohjusvenettä, kokonaishinta tulee olemaan 296 miljoonaa euroa, jolloin Hamina-luokan ohjusveneen yksikköhinnaksi muodostuu 74 miljoonaa euroa."

Ehk siis 74 miljonit eurot tükist.

Huvitav, kas see number arvestab ka lõpuks laevale paigaldatud LAV-i päritolu õhutõrjesüsteemi.???
Nendega tekkis omal ajal ju teatav viivitus ja pikka aega tegutsesid alused ilma õhutõrjeta.(kui pardakahureid mitte arvestada)

mikks kirjutas: See 21,7 on suure tõenäosusega paljas kest.

Siin on üks lõiguke kümne aasta tagusest Eduskunta kirjavahetusest, kus tollane Soome kaitseminister vastab Haminate maksumuse kohta.
"Tämänhetkisen tiedon mukaan uusimuotoisen laivueen, neljä Hamina-luokan ohjusvenettä, kokonaishinta tulee olemaan 296 miljoonaa euroa, jolloin Hamina-luokan ohjusveneen yksikköhinnaksi muodostuu 74 miljoonaa euroa."

Ehk siis 74 miljonit eurot tükist.

Võrdluseks, veel üks number, eelmisel aastal tegid Soomes neli Rauma klassi laeva uuenduskuuri - 70 miljonit eurot kokku. Kusjuures algselt kavas olnud raketisüsteemide uuendus jäeti ära, sest rahast ei tulnud välja nagu HS kirjutas. Puaänt on aga selles, et kuu aega tagasi olid Soome lhtedes uudised, et raumad pandi üldse seisma, sest laevakeredel vastati "väsimusemärke."

Loomulikult paljas kest. Ega meiegi selle raha eesti õhutõrjet , laeva vastaseid rakette jms saanud.
Üldse ei imestaks kui nendesse plastkünadesse on aastate jooksul samuti mitukümmend miljonid taotud....

Ka Sandownid on ju lihtsalt kestad ning tänapäevase miinijahtimise ehk "onu reemuste" ja Eesti rannikumere ning nelja aastaaja kontekstis ikkagi väga ebapraktilised kestad.

Hm, ega ei olnud ikka "ainult kestad". Laevad osteti koos kogu miinijahtimise varustusega, mida antud lepingu raames veel ka moderniseeriti.

Three former Royal Navy “Sandown” class Single Role Mine Hunters (SRMH) will be procured for the Estonian Navy. Part of the contract will be to repair and equip the vessels with modern military equipment, install a new “Seafox” mine disposal system and modernise the command, control and sonar systems. The crews will all receive training from the British Navy.

http://www.kmin.ee/en/1186

Tõsi - tiibraketid ja õhukaitse süsteemid hinnas ei sisaldunud. Kuna sellised asjad pole neil laevadel ka vajalikud.

Selle miinijahtijate ostuhinna sees (800 mln. EEKi) oli vist jah laeva põhisüsteemide hooldus ja ka moderniseerimine.
Peamiselt puudutab see "Seafox" miinijahtimis/hävitamissüsteemi ja laeva "Nautis-3" juhtimissüsteemi.
(Sisuliselt samad uuendused viidi ellu ka Royal Navvy teenistuses olevatel jahtijatel.)
Lisaks moderniseeriti laeva Thales type-2093 tüüpi põhisonar. Üks laev sai vist eraldi külgsonari.

Remus-100 tüüpi allveeaparaadid osteti uue lepinguga (IMHO) hiljem lisaks.

Miinijahtimisvõimel on loomulikult iga-aastased ülalpidamiskulud.
Laevad ja selle süsteemid vajavad remonti ja hooldust.
Oleks imelik, kui see nii ei oleks.

Muidugi oli ka võimalus toimida nii, nagu on kombeks soomlastel.
Osta uhiuued alused.
Kolm samade võimetega alust, 250 miljoni EURi eest.