Eesti on paremini kaitstud kui kunagi varem

[alban]

P.S. Austatud Alban, milleks sulle allikad. Sa näisid ennist ju surmkindlalt teadvat, et praegune ja toonane seis oli üpris ühel pulgal...

Aga üksnes ja ainult selleks, et kontrollida kas mu praegused teadmised ja arvamised on ekslikud või mitte. Kui allikad kinnitavad minu teadmiste ekslikkust, siis jääb ära edaspidine vaidlus sellel teemal siin ning ma saan ka natuke targemaks (juhul kui praegu olen ekslikul seisukohal).

[Kapten Trumm]

Olen täheldanud, et üks sellise korraliku varjendi tunnustega, suht paksu betoonlaega ehitis asub Baltplasti õues ning see on nähtav üle Smuuli uue silla sõites, lennuvälja poolt tulles paremale vaadata.

Aga arvudest, ma eespool vihjasin, et mälu järgi ja selliseid arve kasutas Mati Õun raamatus "Võõrväed Eestis". See peaks olema tänini ainuke selleteemaline raamat. Varjenditest on jutt 90 000 kohta kokku ENSVs, sellest 60 000 Tallinnas. Üritan kodus leida selle raamatu.

Estonica.org kirjutab sedasi:

Tsiviilkaitseobjektide põhiosa moodustasid eri varjendid. Eestis oli 1986. a seisuga tsiviilkaitse jaoks arvele võetud 543 varjendit (enam kui 100 000 inimesele), 7343 lihtradiatsioonivarjet (780 000 inimesele) ning 21 000 keldrit (1,8 miljonile inimesele, s.t varuga – Eesti elanikkond oli tollal u 1,6 miljonit).Tsiviilelanikkond pidi kohustuslikus korras valmistama kaitsevahendeid, ettevõtetes ja koolides peeti tsiviilkaitseloenguid, pidevalt korraldati tsiviilkaitseõppusi, mis seisnesid inimeste organiseeritud suundumises varjenditesse, samuti õpetati kaitsevahendite kasutamist, esmaabi jms.

http://www.estonica.org/et/Eesti_NSV_mi ... BChiskond/

Sellest varjendite arvus võib olla teatud jama, st nn 4. kategooria omi, minuarust läheks sinna alla näiteks tsiviilkaitsestaabi linnasisene juhtimispunkt Rannavärava bastionis ning ülemnõukogu varjend Toopea all - st vanad, kivist laotud võlvidega tunneltüüpi ehitised, mis kipuvad seismilise shokiga kokku varisema. Samas nt Paksu Margareta kõrval oli ka üks moekam (seal oli omal ajal relvapood).

[Kapten Trumm]

Nostalgiaks, 2001. a ütles tollane KVÜÕA ülem Laaneots, et mehed, asi on jama:
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/e ... id=2261411

[alban]

Soomlastel oli 2011. a märtsi seisuga 3,8 miljonile inimesele varjend (õigem oleks öelda vist radiatsioonivarje) ehk elumajade ja ühiskondlike hoonete keldritesse ehitatud ruumid. Varjendeid s.h kaljusse ehitatud kapitaalseid varjendeid on Soome peale kokku 48 000 inimesele. Soomlased peavad vajalikuks 0,75 m2 varjendi põrandapinda inimese kohta.

Teadmata ENSV vastavaid norme, siis eeldan, et nõukogude inimesi ei saa oluliselt tihedamalt varjendisse toppida kui finlandiseerunud soomlasi Seega kui väidetavalt oli Tallinnas 60 000 inimesele varjend ehk siis kapitaalsem ehitus kui elumaja/kooli kelder, siis oli sellist varjendipinda vaja 45 000 ruutmeetrit (60 000 x 0,75 = 45 000). See number tundub kahtlaselt suur võrreldes seda nähtud varjendite suurusega s.t neid peaks olemas olnud tunduvalt rohkem kui me täna teame.

[Kapten Trumm]

Vene süsteemis loeti varjendiks uusehitus, kui selle vastupidavus ülerõhule oli 0,5 kg/cm2 või rohkem.
0,5 kg/cm2 on umbes umbes 7 PSI (naela ruuttollile).
Vastavad ülesurve kaardid eri võimsuste ja kauguste korral leiate siit
http://www.radshelters4u.com/
Ma ütleks, et juba see kõige nõrgem tase on päris soliidne kaitse kui vaadata kaartidel relvade võimsusi.
Järgmine klass, oli 1 kg/cm2 - 14 PSI

Kui nendel soomlaste keldrpunkritel on juba taolised rattaga suletavad massiivsed uksed, siis nende asjade vastupidavus võib olla 14+ PSI.
Radiatsioonivarjest on asi kaugel. Radiatsioonivarje on tegelikult iga maa-alune ehitis, kus saaste ja inimese vahele jääb piisavalt materjali.
Tüüpiline paneelmaja kelder näiteks.

See number tundub kahtlaselt suur võrreldes seda nähtud varjendite suurusega s.t neid peaks olemas olnud tunduvalt rohkem kui me täna teame.

Võibolla see "mis me täna teame" näitabki toimunud hävitustöö mastaapsust, sest järgi on neid füüsiliselt täna väike vähemus?

[mx77]

Trummile.
Ma näiteks elan ühe sellise nõukogudeaegse 60 000-le inimesele mõeldud varjendi kohal. Tegelikkuses siis tegemist endise ühika keldrisse rajatud varjendiga. Konstruktsioonid täiesti tavalised, ventilatsiooniseadmed veel alles aga kas ka töökorras on teadmata. Aga arvestades, et meie ühistu vahetas mõned aastad tagasi kõik maja aknad ja uksed uute vastu, siis ma ise arvan, et hetkel on see keldr raudselt parem, kui vene ajal, kui akende ja uste vahel olid sentimeetrised pilud, see ventsüsteem oli seal ikka rohkem naljaasi.
Kunagi jah sai käidud omaaegses Klementi all asunud varjendis, see oli tõesti kapitaalne ehitis, aga ma kardan, et selliste kogumahutavus oli ikka oluliselt väiksem kui see 60 000. Tallinn oli siis ikka üle poole miljoni elanikuga linn.

[Lemet]

Noh, eespool tähendatud Flora varjend oli suuteline vastu võtma inimest paar-kolmsada. Klementi alune ilmselt vast rohkemgi, selliseid varjendiga asutusi võis Tallinnas olla vabalt sadakond. Kui mitte rohkem. Lisame siia juurde veel needsamad Toompea alused ja muud vanemad varjenditeks kohandatud paigad ja tundub, et seesinane number on siiski igati reaalne.

[Lemet]

Aga et rahvas oma kangelasi tunneks ja teaks ning oleks tuttav nende väljaütlemistega, siis...

Siseministeeriumi hinnangul ei ole Eestil varjendeid vaja, sest traditsiooniline sõjapidamine, milleks külma sõja ajal valmistuti, ei ole enam siin regioonis tõenäoline.

...Varjendid olid mõeldud eelkõige elanikkonna varjamiseks tuumasõja või lihtsalt välisriigi ulatusliku sõjalise rünnaku korral, kuid Nõukogu Liidu kokkuvarisemise järel on tuumasõja või lihtsalt ulatusliku sõjalise konflikti oht ministeeriumi hinnangul vähemasti Euroopa regioonis ära langenud...

...«Ka ohuhinnangud ei prognoosiks neile rakendust,» kinnitab ministeerium.

...Varjendite ehitamine oleks ministeeriumi hinnangul mõistlik, kui oleks olemas oluline välisriigi sõjalise rünnaku oht.

...Läänes on leitud /.../, et kui tekib mingi taoline oht ja käivitatakse sireenid, inimesed tuuakse kodusest välja tänavatele, et suunata nad varjendsisse, siis tähendab see reaalsuse seda, et nad pannakse ohtu ehk tuuakse ohu kätte, rääkis kogenud päästeametnik, praegu riigikogus olev Mati Raidma.

http://www.postimees.ee/45207/siseminis ... id-ei-vaja

Ja kui te nüüd arvate, et tegu on 90-ndate keskpaigaga, mil kõik roosas vahus püherdasid, siis eksite. Tegu on kirjatükiga 2008 aasta oktoobrist. Tulgu mulle veel keegi rääkima "tarkadest, haritud ja asjatundlikest ministeeriumispetsialistidest."

[Lemet]

Aasta 2001, kolmapäev, kuues juuni. Riigikogu.

Aseesimees
Suur tänu! Järgmine küsimus tuleb kolleeg Enn Tartolt kaitseminister Jüri Luigele. Palun!

E. Tarto
Härra istungi juhataja! Austatud kaitseminister! Riikidel teatavasti on igasuguseid varjendeid, nii tsiviilelanikele mõeldud pommivarjendeid kui militaarstruktuuride käsutuses olevaid varjendeid. Eesti tsiviilkaitse on Siseministeeriumi ja kohalike omavalitsuste halduses, aga põhimõtteliselt on võimalik, et varjendeid oleks ka kaitsejõududel. Seepärast ma küsin teilt: milline on Vabariigi Valitsuse üldine seisukoht, loomulikult riigisaladustesse laskumata, Eestis olevate pommivarjendite korrashoiu, remondi, võimaliku ehitamise ja sellega seonduvate rahaliste kulutuste küsimuses? Aitäh!

Aseesimees
Tänan! Härra kaitseminister, ma palun teid vastata esitatud küsimusele!

J. Luik
Austatud Riigikogu juhatus! Austatud Enn Tarto! Nagu te ütlesite, kuulub tsiviilkaitse Siseministeeriumi halduse alla. Täpsemalt öeldes on see Päästeameti ning omavalitsustes vastavate struktuuriüksuste, Tallinnas näiteks Tuletõrje- ja Päästeameti tegevusvaldkonnas. Tänaseks on paljudes omavalitsustes tehtud revisjon selle kohta, milline varu meil neist varjenditest on säilinud pärandina nõukogude ajast. Tallinnas on kokku 72 varjendit, mis põhiliselt on ehitatud 1970. aastatel. Suurem osa neist on põhimõtteliselt varjendina kasutamiseks kõlblikud, kuigi praegu kasutatakse neid muul otstarbel, näiteks laona, nõupidamiste ruumina ja mõnda isegi baarina. Need varjendid, eelkõige nende filtrid, vajaksid remonti, et seal inimeste pikemaaegsel viibimisel oleks tagatud õhuvahetus. Korralikke tänapäevaseid filtreid on kahjuks praegu väga vähe, neid on ainult lennujaama, postikeskuse ja Tallinna sadama juures. Moodsa, 600-1000 inimesele rajatava varjendi maksumus on umbes 60-70 miljonit krooni. Nii et tegemist on väga kuluka ettevõtmisega. Aitäh!

Aseesimees
Tänan! Enn Tartol on täpsustav küsimus. Palun!

E. Tarto
Aitäh! Härra kaitseminister! Mul on täpsustav küsimus Tartu Linnavalitsuse palvel. Tartus teatavasti on samuti varjendeid säilinud. Linnavalitsus tahab teada, kes maksab, kui neid hakatakse remontima ja ajakohastama. Kas seda peab tegema linnavalitsus oma eelarvest või on loota, et järgmises riigieelarves nähakse ette sellekohased vahendid? Tartus on varjendid olemas, aga need vajavad korrastamist, remonti ja ajakohastamist.

Aseesimees
Tänan! Härra kaitseminister, palun!

J. Luik
Eelarvevaidluste praegusel etapil ei ole varjendite ajakohastamine erilise programmina käsitlemist leidnud. Ma olen täiesti nõus sellega, et koostöös Siseministeeriumiga ja hiljem kogu valitsuse abi kasutades peaksime välja töötama programmi, mis võimaldaks meil olemasolevaid varjendeid ajakohastada ja ära kasutada. Nagu ma ütlesin, on varjendid põhimõtteliselt olemas. Teine aspekt. Linnades ja ka maakohtades ehitatakse kogu aeg. Kindlasti peaks ehitusnormidesse olema lisatud nõue rajada keldrid sellistena, et neid saaks kasutada varjenditena või ehitada spetsiaalsed varjendid. Loomulikult ei saa me toimida sellisel moel nagu nõukogude ajal, st ehitada hiigelvarjendeid, mis on ette nähtud tuuma- või keemiarelvalöögi puhuks. Kuid teatava võimsusega varjendid Eesti elanikkonna kaitseks peaksid meil olema. Ma möönan, et selle asjaga on seni liiga vähe tegeldud.

Aseesimees
Tänan! Enn Tartol on veel üks täpsustav küsimus. Palun!

E. Tarto
Aitäh! On hea, et te puudutasite ehituseküsimust. Aga ma esitan hästi kiiresti veel ühe täpsustava küsimuse. Linnavalitsused on mures, kas kasutamislepingutest ikka piisab, et varjendite praegused kasutajad need kriisiolukorras vabastaksid. Kas ei peaks mõtlema mingi üleriikliku õigusakti koostamisele?

J. Luik
Aitäh! Sellised õigusaktid nagu eriolukorra seadus või erakorralise seisukorra seadus, rääkimata sõjaaja riigikaitse seadusest, annavad täitevvõimule üsnagi tugevad hoovad selleks, et vajaduse korral vabastada, tühjendada ja võtta kasutusele kõik varjendid. Nii et minu arvates siin väga suurt probleemi ei ole. Aga loomulikult võiks teiegi ettepanekut kaaluda.

Aseesimees
Tänan! Täpsustav küsimus kolleeg Trivimi Vellistelt.

T. Velliste
Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud härra minister! Mul on tõepoolest täpsustav küsimus, mis puudutab varjendite seisundit ja võimalikku rakendust hüpoteetilises tulevikus. Kas on tehtud mingisugune esialgnegi analüüs selle kohta, missugune osa kõnealustest varjenditest on n-ö reaalsed, perspektiivsed ja võivad tulevikus kaitseotstarbelist rakendust leida? Missugune osa neist on ilmselt ebaperspektiivsed ja peaksidki jääma tsiviilkasutusse või tuleks need lasta lihtsalt ära laguneda? Ja küsimuse teine osa on: kas osa neist varjenditest on tulevikus mõeldavad ka tuumalöögi puhuks või me peame praegu silmas ainult konventsionaalset rünnakut?

Aseesimees
Härra minister, palun!

J. Luik
Aitäh! Ma ei ole selle ala suur spetsialist, kuid minu käsutuses on suhteliselt hea ülevaade näiteks Tallinna varjenditest. Sellest nähtub, et varjendite ehituslik seisund ei ole iseenesest halb. Suurem probleem, nagu ütlesin, on õhuvahetussüsteemiga. Loomulikult ei saa inimest panna kinnisesse kohta maa alla, kui ei ole piisavalt head ventilatsioonisüsteemi. Just see ongi kitsaskoht. Dvigateli, Volta ja Ilmarise taoliste suurte tehaste all olid nõukogude ajal hiigelsuured varjendid, mida need tehased ise enam ei vaja. Nii et kindlasti tuleb mõelda, mil viisil neid kasutada. Otseselt tuumalöögivarjendi ehitamine või taastamine - nõukogude ajal oli neid ka Tallinnas - sellisesse konditsiooni, et tal oleks mingi reaalne kaitseotstarve, on väga kulukas.

Aseesimees
Tänan! Näib, et on antud piisav vastus. Lõpetame selle küsimuse käsitlemise. Järgmise küsimuse esitab kolleeg Mai Treial justiitsminister Märt Raskile. Palun!

http://www.riigikogu.ee/?op=steno&stcom ... 2000007914

[Lemet]

Margit Mutsolt kolme aasta taguses aprillikuu sirbist väga hea lugemine- Kas soomlased on paranoilised?

Valgustab ka kenasti kutsutud ja seatud seltsimeeste taset...

Enne viimaseid kohalike omavalitsuste
valimisi olid ühele arhitektuuri välkloengule
kutsutud esinema mitmed Tallinnas kandideerivad
poliitikud. Küsisin esinejatelt, kuhu peaks
tallinlane jooksma, kui pealinnale toimuks näiteks
õhurünnak. Tallinna linnaplaneerimise
eest vastutav Taavi Aas muheles tookord ja
pakkus, et see on ilmselt mingi trikiga küsimus,
mingi nali. Aga ei olnud. Ma küsin kohe päris
tõsiselt: kas soomlased on varjendeid ehitades
paranoilised või eestlased tsiviikaitsest mööda
vaadates lühinägelikud?

http://www.sirp.ee/index.php?option=com ... issue=3341

Jällegi tuleb mulle meelde mitme foorumlase enesekindel avaldus, et vastaval ametipostidel olijad ju teavad ja neil on kogemus... bla-bla-bla.

Isand Soesilm siin teises teemas võttis taas Trummi materdada, nagu ei panevat see näiteks tarkade kindralite juttu miskiks. Suht kolisev avaldus (aga hingel sai ilmselt kergem), sest minu arust ajavad mõlemad üpris üht juttu...

Kaitseekspertide sõnul on Eesti elanikud võimalike terrorirünnakute korral kaitsetud, sest pärast taasiseseisvumist on riik jätnud enamiku tsiviilkaitserajatistest unarusse.

“Tegelikult pole meil praegu tsiviilkaitset olemas, see tuleks nullist üles ehitada,” lausus Eesti Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuse ülem kindralmajor Ants Laaneots. Tema sõnul pole Eestil olemas elementaarsetki varjendisüsteemi, kuna pärast taasiseseisvumist on neist enamik lõhutud või sisustus laiali tassitud, kirjutab Eesti Päevaleht.

“Meil on küll olemas päästeamet, kes kaitsefunktsiooni võiks täita, kuid ka nemad on aasta-aastalt alarahastatud,” ütles Laaneots. “Näiteks pole Eestil olemas seadmeid, mis tuvastaks õhus keemilise või bioloogilise relva komponente.”

“Tsiviilkaitseks ehk elanikkonna kaitseks sõjaaja tingimustes ei ole Eesti tõesti valmistunud, sest ükski valitsus Eestis ei ole seda siiamaani üritanud kujundada,” lausus siseministeeriumi sisejulgeoleku asekantsler Kalev Timberg. Tema sõnul on riik eraldanud viimastel aastatel küll suuri summasid kaitsekulutusteks, kuid mitte sentigi tsiviilkaitseks.

“On leitud, et varjendite ehitamiseks ja säilitamiseks rahuaja tingimustes pole vajadust, kuid mis juhtub siis, kui Eesti tõepoolest seisab vastamisi ohuolukorraga?” küsis Timberg. “Kiirgusõnnetuste puhul on lähim ohuallikas 60 kilomeetri kaugusel asuv Sosnovõi Bori tuumaelektrijaam Leningradi oblastis, kuid ma pole kindel, et me selleks võimalikuks õnnetuseks valmis oleksime.”

http://www.delfi.ee/news/paevauudised/e ... id=2261411

[alban]

Vene süsteemis loeti varjendiks uusehitus, kui selle vastupidavus ülerõhule oli 0,5 kg/cm2 või rohkem.
0,5 kg/cm2 on umbes umbes 7 PSI (naela ruuttollile).
Vastavad ülesurve kaardid eri võimsuste ja kauguste korral leiate siit
http://www.radshelters4u.com/
Ma ütleks, et juba see kõige nõrgem tase on päris soliidne kaitse kui vaadata kaartidel relvade võimsusi.
Järgmine klass, oli 1 kg/cm2 - 14 PSI

Kui nendel soomlaste keldrpunkritel on juba taolised rattaga suletavad massiivsed uksed, siis nende asjade vastupidavus võib olla 14+ PSI.

Soomlaste kõige nõrgem varjend (elamu keldris) on klass S1 ja see peab vastu pidama ülerõhule 100 kPa ehk 1 bar. Vene norm 0,5 kg/cm2 vastab 49,03 kPa-le ehk 0,4903 bar-ile. Seega oli vene norm varjendile pool sellest mida soomlased peavad kõige lahjemaks kaitseks.
Uks peab sellisel ruumil olema 300 mm paks. Ühe vastava ukse tooteesitlust võib näha siit:
http://vsp.temet.fi/sivusto/pdf/SO-1_OVIESITE.pdf

[Kapten Trumm]

Otsisin selle võõrvägede raamatu üles, see on tänaseni minuteada ainus taolise põhjalikkusega nõuka militaaria loetelu.

lk 40 (ptk VI Tsiviilkaitse väeosad ja asutused) on kirjas niimoodi

Tsiviilkaitseobjektide põhiosa moodustasid kodanikukaitse otstarbeks rajatud või selleks kohandatud ja sisustatud varjendid, mida oli 1990. a ainuüksi Tallinnas üle 290 (u 60 000 inimesele). Eestis kokku oli veebruaris 1986 tsiviilkaitse jaoks võetud arvele 543 varjendit (enam kui 100 000 inimesele), 7343 lihtradiatsioonivarjet (780 000 in) ning 21 000 keldrit (1 854 170 in).

Soomlaste kõige nõrgem varjend (elamu keldris) on klass S1 ja see peab vastu pidama ülerõhule 100 kPa ehk 1 bar. Vene norm 0,5 kg/cm2 vastab 49,03 kPa-le ehk 0,4903 bar-ile. Seega oli vene norm varjendile pool sellest mida soomlased peavad kõige lahjemaks kaitseks.

Seda ma räägingi, et soomlaste asi on väga karm isegi ENSV totalitaarsüsteemiga, 1 bar vastupidavusega varjendil on ikka üsna head ellujäämise võimalused. Soomlastel oli parem nii varjendikohtade kättesaadavus kui ka vastupidavus. Tõenäoliselt arvestas Helsinki varjendiprogramm sellega, et rünnak võib tulla ootamatult (evakueerida ei jõua) ning linnas tuleb sõdida. Tallinna programm minu arvates taoliste asjadega ei arvestanud, ootamatu rünnaku korral olnuks tõsiseid varjendikohti olnud võibolla 10%-le. Eesti tänane programm vastab enamvähem 0%-le samal skaalal.

Ma näiteks elan ühe sellise nõukogudeaegse 60 000-le inimesele mõeldud varjendi kohal. Tegelikkuses siis tegemist endise ühika keldrisse rajatud varjendiga. Konstruktsioonid täiesti tavalised, ventilatsiooniseadmed veel alles aga kas ka töökorras on teadmata. Aga arvestades, et meie ühistu vahetas mõned aastad tagasi kõik maja aknad ja uksed uute vastu, siis ma ise arvan, et hetkel on see keldr raudselt parem, kui vene ajal, kui akende ja uste vahel olid sentimeetrised pilud, see ventsüsteem oli seal ikka rohkem naljaasi.
Kunagi jah sai käidud omaaegses Klementi all asunud varjendis, see oli tõesti kapitaalne ehitis, aga ma kardan, et selliste kogumahutavus oli ikka oluliselt väiksem kui see 60 000. Tallinn oli siis ikka üle poole miljoni elanikuga linn.

Seda keldri asja ei saa väita ilma kontrollimata omaaegse nimekirjaga, muidugi võis seal olla ka pakasuhhat ja vanu WWII varjendeid - aga see kelder võis sisalduda ka selles radiatsioonivarjete nimekirjas. Radiatsioonivarjet eristas tavalisest keldrist tolmupüüdjaga filterventilatsioon, mida oli võimalik elektri puudumisel vändaga ringi ajada, samuti olid seal tavaliselt rajatud keldrikorrusele ka tualetid.

Tallinnas 45-60 000 m2 varjendipinda pole üldse mingi eriline suur arv, kui mõelda, et 1000 m2 on pind jämedalt 30x30 m.
60 000 m2 tähendaks, et linnas pidi olema 60 varjendit a 30x30 m2.

[Manurhin]

Radiatsioonivarjet eristas tavalisest keldrist tolmupüüdjaga filterventilatsioon, mida oli võimalik elektri puudumisel vändaga ringi ajada, samuti olid seal tavaliselt rajatud keldrikorrusele ka tualetid.

Panen mõned pildid Trummi jutule illustratsiooniks:

[Lemet]

Juttu Kaitseväe peastaabi ülema asetäitja Eero Reboga sellest, miks on Eestisse vaja NATO sõdureid...ja muuhulgas ka sellest, miks eelistati tankidele jalaväe lahingumasinaid.

http://podcast.kuku.ee/saated/nadala-tegija/

[Lemet]

Siin jutuksolnud varjenditeema leiab lahkamist ka Kuku Keskpäevatunnis...


http://podcast.kuku.ee/2014/04/26/keskp ... 014-04-26/