www.militaar.net

Relv plahvatab laskmise ajal. Mis sellist asja põhjustada võiks?

http://www.liveleak.com/view?i=163_1416082856

sannaman kirjutas:Relv plahvatab laskmise ajal. Mis sellist asja põhjustada võiks?

http://www.liveleak.com/view?i=163_1416082856

Video oli küll nadi kvaliteediga, kuid paistab, et tegu poolautomaadiga, mis ei laadinud end ümber. Seejärel tüdruk laadis relva ümber käsitsi ja laskmisel relv lõhkes.
Seletus oleks, et eelmine padrun oli püssirohuta. Kuul jäi vintsoonte algusesse kinni. Pärast käsitsi ümberlaadimist kasvas laskmisel rõhk padrunipesas üle kriitilise rõhu, kuna kuulid ei hakanud ettenähtud viisil liikuma ning püssirohul "tuli meelde", millest ta tehtud on. Nimelt püroksüliinist ehk nitrotselluloosist, mille detonatsioonikiirus on 6500 m/s. Võrdluseks - trorüülil ca 7000 m/s.

EOD kirjutas:püssirohul "tuli meelde", millest ta tehtud on. Nimelt püroksüliinist ehk nitrotselluloosist, mille detonatsioonikiirus on 6500 m/s. Võrdluseks - trorüülil ca 7000 m/s.

Kuidas selle asjaga nüüd ongi, püssirohtu on väga erinevat olemas. Aga üldine arusaam püssirohust on ikkagi, et ta ei detoneeru vaib põleb ülikiiresti.

Hydrazine kirjutas:

EOD kirjutas:püssirohul "tuli meelde", millest ta tehtud on. Nimelt püroksüliinist ehk nitrotselluloosist, mille detonatsioonikiirus on 6500 m/s. Võrdluseks - trorüülil ca 7000 m/s.

Kuidas selle asjaga nüüd ongi, püssirohtu on väga erinevat olemas. Aga üldine arusaam püssirohust on ikkagi, et ta ei detoneeru vaib põleb ülikiiresti.

Kui õiget püssirohtu õieti kasutada, siis tõesti. Kui kasutada vääralt, võib detoneeruda.
Mõned väärkasutuse näited:
Vintpüssipadruni laadimisel on kasutatud rasket kuuli ja kerge kuuliga tulistamiseks mõeldud püssirohtu;
Padruni laadimisel on kasutatud valet püssirohusorti, näiteks vintpüssipadrunis haavlipüssidele mõeldud "Sokolit".
Kasutatud on vale tüüpi kapslit.
Tegu on saboteeritud laskemoonaga, millist taganemisel maha jäeti. Näiteks püssirohulaengu sisse on sokutatud lõhkekapsel. On ka muid saboteerimisvõimalusi, kuid lõhkeaineks on neis padruneis reeglina ikka tavaline püssirohi;
Padrunit kasutatud relvas, kuhu ta padrunipessa mahub, kuid muude parameetrite poolest ei sobi. Näiteks 1998. a. Saksa Mauseri mudeli G98, kaliibriga 7,92x57I laadimisel K98 padrunitega kal. 7,92x57IS. Vanemate Mausrite rauaõõs on veidi väiksema läbimõõduga ja tulistamisel võib rõhk padrunipesas ületada kriitilise;
Paugu vähendamiseks näiteks salaküttimisel on padrunist osa püssirohtu välja puistatud. Kuul ei hakka kohe liikuma ja kuulilt põrkab kapsli lööklaine tagasi, kus kohtub taganttuleva, aeglasema lainega. Taas ületab lokaalne rõhk kriitilise ja püssirohi detoneerub. Püsse on lõhki lastud 0,4 grammi püssirohuga.
Võimalusi on rohkemgi. Sakslased muuseas valmistasid II MS ajal aegunud püssirohust lõhkeainet - nipoliiti. See sisaldas küll ka muid manuseid, kuid põhikomponent oli ikka püssirohi.

EOD kirjutas:Tegu on saboteeritud laskemoonaga, millist taganemisel maha jäeti

Pidage mind paranoiliseks aga siinkohal olen mina ettevaatlik. Tiirus ikka leiad vahest mõne padruni, et on kange kiusatus, et üks "tasuta" laks, kaliiber ju sobib, teen ära... Seda kommet ei maksa sisse harjutada, leitud padrunit ei panda rauda.

Hydrazine kirjutas:

EOD kirjutas:Tegu on saboteeritud laskemoonaga, millist taganemisel maha jäeti

Pidage mind paranoiliseks aga siinkohal olen mina ettevaatlik. Tiirus ikka leiad vahest mõne padruni, et on kange kiusatus, et üks "tasuta" laks, kaliiber ju sobib, teen ära... Seda kommet ei maksa sisse harjutada, leitud padrunit ei panda rauda.

Õieti oled. Korra läksin sellega alt, et tulistasin 12GA Winchester Model 1911 poolautomaadist mulle toodud iselaetud padruniga. Õnneks oli Winchesteri nikkelterasest raud nii vastupidav, et isegi ei veninud välja, sai siseindikaatoriga üle mõõdetud. Viletsam püss oleks lõhkenud. Kuid padruni papphülss lendas tolmuna tuulde. Metallist kestapõhi oli luku vahele kinni kiilunud.

Eestikeelset uudist ka: http://www.autonet.ee/uudised/kurioosumid/65488

Vintsked rauad neil mikide tuletorudel, pole miskit öelda...

isakene kirjutas:Eestikeelset uudist ka: http://www.autonet.ee/uudised/kurioosumid/65488

Selle sama inglise keeles:
http://sploid.gizmodo.com/what-happens- ... 1657411557

http://geekologie.com/2014/11/what-happ ... ck-a-b.php

Teab keegi Viru ÜJP 1995 suvel toimunud laskmisest?

Ei teagi mis tiitlit antud "juhtum" kanda võiks, nädala tegija, pigem kuu tegija vast...

http://www.liveleak.com/view?i=f9b_1417530619

Nõuk. kroonu. Rahvusvaheline (Varssavi lepinguliste) õppus ЗАПАД´84. Ühe NL pehhota pataljoni kõrvale istutas ennast Tšehhi samane üksus. Olin oma sidemasina antennid juba jõudnud lahti pakkida, süsteemid töötasid normaalselt. Keerasin aparaatidel volüümi pisut rohkem juurde, et saaksin BTR luugil kõõludes sidet jälgida. Minust ca 15m kaugusel oli (näo järgi) usbekkide grupp, mingi 50m edasi olid juba tšehhid. Meie "päikese lapsed" olid leidnud mingi padruni, mis ilmselt pidi kuuluma tšehhi relvale. Suminat nende vahel tekkis ikka ohtralt juurde! Lõpuks toppis üks tšurban padruni oma AK pidemesse ja pärast lühikest kõhklust kakkus ka rauda. Sumin ja sädin nende grupis (karjas?) sai tohutult detsibelle juurde. Se julge mees leidis veel kuskilt julgust... ja... tõstes kõheldes rauaotsa... Allahile lähemale (sumin(?) vaibus sosinaks) ... klõps. Kära nende laagris! Tehti veel paar klõpsu taeva poole. Siis tehti veel peotäis klõpse tšehhide suunas... ja asi vaibus. Vaatan edasi laagri saginat. PLAKS! VAIKUS! Suunanud oma silmad sinnapoole, näen seda usbekikest istumas oma seljakoti otsas, automaat kabaga maapeale toetatud... liikumatu. Elus. Paarisaja meetri tagant oli märgata ühte kaptenit ülipikkade sammudega nende poole tulemas. Mina vajusin kiirelt luugist sisse...
Olin sel kevadel just alustanud oma sõjameheteed. Enne, tsiviilis, olin kuulnud, et 2% isikkoosseisust N-armees on loomulik kadu. Hakkasin mõtlema, kuidas teha nii, et mina sellesse statistikasse ei satuks...

Haugas kirjutas:Nõuk. kroonu. Rahvusvaheline (Varssavi lepinguliste) õppus ЗАПАД´84. Ühe NL pehhota pataljoni kõrvale istutas ennast Tšehhi samane üksus. Olin oma sidemasina antennid juba jõudnud lahti pakkida, süsteemid töötasid normaalselt. Keerasin aparaatidel volüümi pisut rohkem juurde, et saaksin BTR luugil kõõludes sidet jälgida. Minust ca 15m kaugusel oli (näo järgi) usbekkide grupp, mingi 50m edasi olid juba tšehhid. Meie "päikese lapsed" olid leidnud mingi padruni, mis ilmselt pidi kuuluma tšehhi relvale. Suminat nende vahel tekkis ikka ohtralt juurde! Lõpuks toppis üks tšurban padruni oma AK pidemesse ja pärast lühikest kõhklust kakkus ka rauda. Sumin ja sädin nende grupis (karjas?) sai tohutult detsibelle juurde. Se julge mees leidis veel kuskilt julgust... ja... tõstes kõheldes rauaotsa... Allahile lähemale (sumin(?) vaibus sosinaks) ... klõps. Kära nende laagris! Tehti veel paar klõpsu taeva poole. Siis tehti veel peotäis klõpse tšehhide suunas... ja asi vaibus. Vaatan edasi laagri saginat. PLAKS! VAIKUS! Suunanud oma silmad sinnapoole, näen seda usbekikest istumas oma seljakoti otsas, automaat kabaga maapeale toetatud... liikumatu. Elus. Paarisaja meetri tagant oli märgata ühte kaptenit ülipikkade sammudega nende poole tulemas. Mina vajusin kiirelt luugist sisse...
Olin sel kevadel just alustanud oma sõjameheteed. Enne, tsiviilis, olin kuulnud, et 2% isikkoosseisust N-armees on loomulik kadu. Hakkasin mõtlema, kuidas teha nii, et mina sellesse statistikasse ei satuks...

Väga ilukirjanduslik, aga mis siis juhtus?

Haugas kirjutas:klõps. Kära nende laagris! Tehti veel paar klõpsu taeva poole. Siis tehti veel peotäis klõpse tšehhide suunas... ja asi vaibus. Vaatan edasi laagri saginat. PLAKS! VAIKUS!

Lihtsalt tuima järjekindlusega laeti, päästeti, tõmmati padrun rauast, laeti ja päästeti kuni pauk ära käis?

Eks see kesk-asiaat oli lihtsalt mänginud oma relvaga. Istus oma seljakoti otsas ja toetas kaba maha: vinnastus-pääste... Jäi mulje, et padrun oli pesasse kinni jäänud, ja , olnud juba mõnda aega sellisele mõnitusele vastu pidanud, viskas tal lõpuks "rihma maha". Kust see patt üldse sellise kannatuse võttis, ei tea. Mida ohvitser selle eksinud lambukesega tegi, ma kah ei tea (ei kumbki, ei võll ega nimetet usbekkide ühisus ei olnud meie polgust).
Õppetund minu jaoks: kuul võib ükskõik kelle lollusest lendu minna, ja kui see on juba juhtunud, ...
Täienduseks. Võib-olla jäi selgusetuks, kas siis keegi pihta kah sai. Füüsilisi haavu ei saanud siis küll keegi. Vaimseid? See jäägu juba bioloogide pärusmaaks.

.