www.militaar.net

Liitlaste vägede siia paigutatud varustust ja relvastust puudutavate riskide kohta on Kaitseuuringute Keskuse hiljutises raportis öeldud sõnad:

The risk that this pre-positioned equipment will be taken or destroyed by Russian forces could be mitigated if (a) it were
dispersed and placed in hardened infrastructure

Maakeeli - liitlaste varustuse hävitamist või vallutamist venelaste poolt saab leevendada, hajutades selle ja paigutades selle kindlustatud, suure vastupidavusega rajatistesse (elik varjenditesse).

Üldse jääb see varustuse ladustamine siiakanti minu jaoks pisut arusaamatuks tegevuseks NATO vaatepunktist ja silme ette tulevad kaadrid aastast 1941. Mil tehnika pea samal kombel oli ette nihutatud. Ja mis sellega kõik juhtus. Luurevõimekus...tasub kuulata sedasama veebruarikuist konverentsi, küll esimesest otsast. Kus sellesama võimekuse kohta üht-teist arvatakse. Loogiline oleks IMHO ju varustusbaaside paigutamine Leetu ja Poola...kui huvitutaks tulemusest, mitte pakasuhhast

Eestis on suur häda, tahetakse kaevandada paekivi lahtisest kaevandusest Nabala looduskaitsealal.
Soomlased teevad graniitkillustikku teede-ehitustelt, tunnelitest ja ehitustelt välja kaevatust. Lisaks karjäärides toodetule.
Täna meil maa-aluste ehitiste tegemisel väljakaevatud paekivi lihtsalt sokutatakse kuskile sohu teetäiteks.
Äkki peaks hakkama seda Suur-Tallinna paekivi õõnestama rohkem ja toppima sinna alla need liitlaste tankid kah ära
Saaks oma keskkonnaprobleemid, liitlaste sõjakraami varjendid ja killustiku häda kuidagi ühekorraga lahendada?

nimetu kirjutas:Enamus projekteerijatel on kõik praegustele nõuetele vastavad lahendused olemas ja need üldjuhul ei tähenda mingit erilist lisakulu (ma olen neid arvestusi ise teinud). Betoonpunker on ikka oluliselt teistsugusem teema. Seal on üpris märkimisväärne ehitamiskulu. Tootmishooned pannakse püsti võimalikult odavalt (kui vaja siis tehakse JOKKi) ning tavalise kodu puhul käiks selline lisakulu enamusel üle jõu. Võib-olla üksikute riigi projektide puhul oleks see veel mõeldav, kuid igasugused seadused selles vallas keeraks meie niigi hapra ehitusturu oblikasse.

Ei ole see asi nii hull ühti. Lisakulud suurematel hoonetel sokli asemel 60cm seinte ja laega keldri rajamiseks (minimaalsete kiirguskaitse nõuete tagamiseks näiteks) on võrreldavad ülejäänud hoone tuleohu vähendamiseks tehtavate kuludega. Suuremates linnades, kus maa kallis, nagunii rajatakse enamustele hoonetele keldrid. Ka tootmishoonetele rajatakse tänapäeval tavaliselt betoonkonstruktsioonis kontoriblokk, millel tööliste arvule vastava n.ö. tugevdatud ruumi rajamine ei tekitaks olulisi lisakulusid. Küsimus olekski ehk pigem sedapidi, et kas võtta teemaks ainult 200kt lõhkepea otsetabamust üleelavad punkrid ja öelda, et pole võimalik ja pole mõtet, või mõelda hakkatuseks nagunii rajatavatele konstruktsioonidele mõnevõrra suuremate tugevusnõuete kehtestamisest, et need peaksid vastu näiteks läheduses lõhkevate 155mm ja 203mm moona lööklainetele.

Üks ja vahepealne variant on ka selline, et hooned lahendatakse keldriga, kus on teatud miinimupaksusega betoonist seinad ja lagi, teatud näitajatega uksed ning teatud näitajatega ventilatsioon. Praegu on kortermajade ehitus läinud ikka täiesti podjobka peale, sokli- või keldrikorrused pole isegi FIBO-st müüriga suletud, vaid on mingid plekist võred jms jama, mis lihtsalt autosid kurja pilgu eest varjab. St ehitatakse asi, mida on lihtne varjendiks kohandada.

Kahjuks ei suuda leida andmeid, millist ülerõhku annab nt 152 mm fugassmürsk, neid numbreid teades võib võrrelda.
Võimalik on ka variant, et vastupidavusnõuded on analoogsed, sest suurte pindaladega keldrid (nt kaubanduskeskuse maa-alused parklad) tuleb arvestada ka sellega, et sedavõrd suurele objektile on reaalne saada otsetabamusi ja kokkuvõttes tuleb ehitada ka selleks tarbeks "tuumavarjend".

Norrakate ehitatud "väike" ladu USA sõjanänni hoidmiseks, selle vastupidavust võite ise oletada

Kapten Trumm kirjutas:Praegu on kortermajade ehitus läinud ikka täiesti podjobka peale, sokli- või keldrikorrused pole isegi FIBO-st müüriga suletud, vaid on mingid plekist võred jms jama, mis lihtsalt autosid kurja pilgu eest varjab.

Pea nüüd hoogu...kui lähteülesanne on teha piisavalt hea garaaž, siis on lahtine sokkel täiesti omal kohal ja podjobkaga pole siin mingit tegu.

Kui lähteülesanne on teha varjend, siis on lahtise sokli tegemine kurjast.

Omast kogemusest - kui projektis on sees tuleohutusnõuded, siis pole küsimus mitte selles, kas neid täita, vaid kuidas neid täita. S t, ehk leitakse mingi ehituslik nõks, mis lubab neid nõudeid täita odavamalt. Kas see urgitsemine igakord oli otstarbekas (peatöövõtja rahakotile üldiselt oli), on omaette küsimus. Aga nõude enda täitmises polnud küsimus.

Seega, küsimus on see, mida ja milliste nõuete järgi tellitakse. Kui on lahtine sokkel, tähendab, ei tellita muud. Olen Madisega nõus, nõuete muutmine ei too erilist ehituse kallinemist kaasa - ehk olukord sama, nagu tuleohutusnõudeid on viimase 20 aasta jooksul oluliselt muudetud, siis uute tuleohutusnõuete järgi ongi tehtud lihtsalt ilma erilise mokakobinata ära.

Pea nüüd hoogu...kui lähteülesanne on teha piisavalt hea garaaž, siis on lahtine sokkel täiesti omal kohal ja podjobkaga pole siin mingit tegu.

Podjobka tsiviilkaitse vaatevinklist - sellise "keldri" kindlustamine elementaarse kaitse saamiseks on väga tööjõumahukas/materjalimahukas ja võtab aega - seega ebareaalne.

Et aga selliseid maju ehitatakse, tuleb sellest, et nii on odavam (plekist rest on odavam kui betoonpaneel). Kuna täna ehitatakse korrusmajad postidele (vähemalt need lahtise sokliga Mäepealse tn oma on), siis konstruktiivselt pole ka seda betoonsoklit tarvis, maja raskust kannavad need ümmargused betoonpostid. Ehituslube väljastavad ja järelevalvet tegevad isikud vaatavad seda lihtsalt pealt, sest puuduvad ehitusnormid, mis nõuaks, et sokkel olgu selline või selline. Umbes nagu on normid, et varuväljapääs olgu nii lai või tuletõrje kraanist tulgu nii mitu liitrit sekundis vett nii mitme tunni jooksul. Inimene, kes korteri ostab seal majas, tänapäeval ei mõtle sellele, et tal on vajalik kuskil varjupaik, kui asjad kehvaks lähevad, laenu kuumaksest ja järgmisest palgapäevast edasi ei nähta. Ega täna peale ajakirjanduse väga kella ka ei löö, et teie eksistents ohus on, ametlikult on Eesti igati hästi kaitstud.

Näiteks tuletõrje nõuded tööstushoonete puhul nõuavad analoogseid kulutusi veemahutitele, diiselpumpadele ja taolisele, kõik puhta maa-alune betoon. Keegi ei kobise midagi ega räägi ettevõtluse lõpust.

Üks väike humoorikas vahepala siseministeeriumi abiga - mida arvati 2008 lõpus, st peale Gruusia sõda, konventsionaalse sõja puhkemisest meil:
http://www.postimees.ee/45207/siseminis ... id-ei-vaja

Eriti geniaalsed palad vääriks tsiteerimist:

Varjendid olid mõeldud eelkõige elanikkonna varjamiseks tuumasõja või lihtsalt välisriigi ulatusliku sõjalise rünnaku korral, kuid Nõukogu Liidu kokkuvarisemise järel on tuumasõja või lihtsalt ulatusliku sõjalise konflikti oht ministeeriumi hinnangul vähemasti Euroopa regioonis ära langenud.

Varjendite ehitamine oleks ministeeriumi hinnangul mõistlik, kui oleks olemas oluline välisriigi sõjalise rünnaku oht.

(misasi see siis on, mille pärast tuuakse siia liitlaste pataljon sisse....?)

Ja eriti geniaalne lausung:

Läänes on leitud /.../, et kui tekib mingi taoline oht ja käivitatakse sireenid, inimesed tuuakse kodusest välja tänavatele, et suunata nad varjendsisse, siis tähendab see reaalsuse seda, et nad pannakse ohtu ehk tuuakse ohu kätte, rääkis kogenud päästeametnik, praegu riigikogus olev Mati Raidma.

Kui venelased pommitavad, tuleks varjuda oma küprokist majades....?

Läänes on leitud /.../, et kui tekib mingi taoline oht...

Ilmselgelt mingist teadmata kontekstist väljarebitud arvamus, pole kirjeldatud missugust ohtu silmas peetakse mis seaks inimesed tänavatel ja varjendites ohtu. Vaevalt et küprokite rajoonides põldude peal mingeid sireene kuulda ja varjendeid näha saab, see rohkem lääne suurlinnade teema. Liitlaste üksused ka rohkem heidutuse teema (kui uskuda kõrgeid rääkivaid päid), ega siis nemad suuda meid tõsise idasuunalise sissetungi eest kaitsta. Lihtsalt marginaalid peavad kõrgemad olema.

No ei ole ju "teadmata kontekst", allikas on kohe alguses toodud, lugemisvaev ainult.

Sobib ka vist siia teemasse:

https://www.youtube.com/watch?v=9DvYUAuW154

Lemet kirjutas:No ei ole ju "teadmata kontekst", allikas on kohe alguses toodud, lugemisvaev ainult.

Ei pea silmas Postimehe artiklit vaid mis tsitaat oli kaldkriipsude vahel, võis ju pikk jutt olla hoopis millestki muust.

Raidma väljendas oma loengutes nii 2012 aasta paiku analoogseid seisukohti - seega hindan Postimehe tsitaadi täiesti kontekstikohaseks ja realistlikuks.

Kapten Trumm kirjutas:
Ja eriti geniaalne lausung:

Läänes on leitud /.../, et kui tekib mingi taoline oht ja käivitatakse sireenid, inimesed tuuakse kodusest välja tänavatele, et suunata nad varjendsisse, siis tähendab see reaalsuse seda, et nad pannakse ohtu ehk tuuakse ohu kätte, rääkis kogenud päästeametnik, praegu riigikogus olev Mati Raidma.

Kui venelased pommitavad, tuleks varjuda oma küprokist majades....?

No aga see ongi see point, millest geniaalne kodanikukaitse spetsialist Trumm aru ei saa, aga tsiviilkaitsevõhik endine päästeametnik Raidma saab.

Varjenditest on kasu vaid piisava eelhoiatuse korral. Kui eelhoiatust pole, siis ole seal kus sa oled, ja varju selle taha, mille taha saad. Mitte ära roni tänavale.

Tuletame meelde, mida Iisraelis tehti Scudi rünnakute puhul?