Re: Kataloonia iseseisvusreferendum
Postitatud: 06 Okt, 2017 9:43
Islandi endine välisminister: Eesti peaks Hispaaniale abi pakkuma
Askur Alas
uudised@epl.ee
Tollase välisministri Jón Baldvin Hannibalssoni eestvõttel tunnustas Island maailma esimese riigina Balti riikide iseseisvust. Nüüd soovitab ta Eestil pakkuda abi Hispaania keskvõimu ja katalaanide läbirääkimiste vahendamiseks, et vältida võimalikku kodusõda ja EL-i lagunemist.
1991. aastal toetasite aktiivselt Balti riikide iseseisvust. Mida arvate Kataloonia iseseisvuspüüdest?
Kui Kataloonia üritab Hispaaniast põhiseadusvastaselt lahku lüüa, on esimene reaktsioon, et see on ebaseaduslik ja seda ei tohiks teha. Tuleks tegutseda diskussiooni, läbirääkimiste kaudu, seadusi järgides. Kui seaduslikku teed Hispaaniast lahkulöömiseks ei ole, peab aru saama, et põhiseadused ei tule taevast. Põhiseadus on raamistik, kuid see ei ole muutmatu, eriti poliitiliselt rahutu aja tingimustes. Lõppkokkuvõttes peaks võim olema ikka rahva käes, mitte taevas.
Peame kohanema uue poliitilise realiteediga. See võtab kaua aega ja saab olema väga keeruline. Kas Katalooniat saab igavesti ignoreerida? Mõttetu.
Kuidas suhtute Eesti välisministeeriumi avaldusse, milles rõhutati toetust Hispaania territoriaalsele terviklikkusele?
See avaldus on lihtsalt juriidiline, seadustest tulenev argument. Loomulikult toetavad EL-i liikmesriigid Hispaania suveräänsust. Kuid samal ajal on nende kohus toetada teist liikmesriiki, et seal ei vallanduks kodusõda.
Minu arvates on Hispaania vähemusvalitsus vägivalda laskudes oma legitiimsuse ja tõsiseltvõetavuse kaotanud. Juriidilised argumendid pole vägivalla kasutamise tõttu enam määravad. See pole enam pelgalt vaidlus seaduslikkuse üle, vaid sotsiaalne ja poliitiline küsimus, mis nõuab vastavat lähenemist. See tähendab, et rahvusvaheline üldsus, EL-i liikmesriigid – miks mitte just Eesti? – võiksid pakkuda läbirääkimisteks oma abi, et leida sellele üliohtlikule poliitilisele situatsioonile lahendus. Madridile peaks pakkuma abi, et vältida kodusõda.
Vägivalda laskudes on Madrid vana haava lahti kiskunud ja süüdanud leegi, mida ei saa enam iseseisvuspüüdest eristada.
Kui tõenäoliseks peate kodusõda?
Hispaania on olnud totalitaarne riik, Franco pärand on alles värske. Pärast Franco surma sõlmisid kõik Hispaania poliitilised parteid n-ö unustuse pakti. Nad kinnitasid, et minevik on seljataga, nüüd hakkame demokraatiale üle minema. See ei saa nii jääda, see lõhestab ühiskonda, kasvõi nende sadade tuhandete Franco režiimi ohvrite tõttu, kes nõudsid massihaudade avamist, et saaks sugulasi identifitseerida.
Praegu võimul olev Partido Popular (Rahvapartei) on Franco režiimi pärija, mis oli haudade avamise vastu. Kataloonia sai Franco režiimi tõttu eriti palju kannatada, sest vabariiklased ja demokraadid olid seal eriti tugevad. See on vana haav. Vägivalda laskudes on Madrid vana haava lahti kiskunud ja süüdanud leegi, mida ei saa enam iseseisvuspüüdest eristada. Kogu poliitiline vastutus toimunu eest lasub Madridi vähemusvalitsusel. Nende ainus argument on põhiseadus, mille järgi ei saa Hispaaniast lahku lüüa. Aga vägivald on sünnitanud uue poliitilise realiteedi ja Euroopa Liit, mis on loodud vägivalla vältimiseks, peab sellele jõuliselt reageerima. Olen rahumeelsest lahendusest väga pessimistlikul arvamusel, kui rahvusvaheline üldsus ei sekku. Hispaania vajab abi. Kui keskendutakse ainult seaduse argumendile, võib olukord täiesti kontrolli alt väljuda.
Kas Eesti olukorda 1991. aastal saab võrrelda Kataloonia praeguse olukorraga?
Jah ja ei. Me ei peaks Euroopa Liitu Nõukogude Liiduga võrdlema. Euroopa Liit ei okupeerinud Hispaaniat, vaid ta otsustas EL-iga liituda ise, demokraatlikult. Referendumil toetas liitumist enamik hispaanlasi. Kataloonial pole Baltimaadega sarnaseid hädasid. Seetõttu pole see Eesti olukorraga võrreldav.
Kuid on ka sarnast. 1991. aasta jaanuaris otsustasid Kremli tagurlased iseseisvuspüüdlused vägivaldselt maha suruda. Tankid toodi välja ja eriväelased vallutasid strateegiliselt tähtsaid kohti. Ent rahumeelseid lahendusi pooldanud Gorbatšov peatas paratamatult järgnema pidanud vägivallalaine viimasel hetkel, kuristiku veerel. Kui ta poleks seda teinud, oleks alanud veresaun. Olin ise 1991. aasta jaanuaris kohal ja olen veendunud, et te oleksite osutanud vastupanu, isegi kui teil relvi polnud.
Mariano Rajoy pole mingi Gorbatšov. Rahvapartei kui falangistliku mineviku kandja on end täielikult diskrediteerinud. Vägivalda rakendades on Rajoy sillad põletanud. Tal on olukorra lahendamiseks väga piiratud mandaat.
Ameeriklased on väitnud, et 1991. aastal survestasid just nemad kulisside taga Gorbatšovi vägivallast loobuma. Nüüd, kus Valges Majas on Trump, ei ole USA enam Euroopa turvalisuse garant. Merkel on öelnud, et Euroopa peab nüüd oma saatuse enda kätte võtma.
Kui Euroopa Liit otsustab käed rüpes pealt vaadata, tähendab see Euroopa Liidu lõppu.
Mis oleks lahendus? Kas Kataloonia võiks iseseisvuda?
Madrid tuleb peatada. Rajoy on meeleheitel. Kui ta rakendab vägivalda, viib see kodusõjani. Ainus võimalus on rahvusvahelise üldsuse aktiivne sekkumine. Kui EL otsustab käed rüpes pealt vaadata, tähendab see EL-i lõppu. Milleks EL loodi? Selleks et konflikte vältida, probleeme rahumeelselt lahendada. See paneb EL-i proovile.
Hispaaniasse tuleb saata kõrgetasemeline EL-i delegatsioon, et lõpetada konflikti õhutamine ja panna alus lepitamisprotsessile. Seda peame nägema järgmistel päevadel. Muidu algab tapmine, hakkavad juhtuma intsidendid, mis nõuavad kättemaksu. Puhkeb kaos ja vägivald. Seda tuleb iga hinna eest vältida.
Enne praegusi sündmusi oli olukord mustvalge. Madrid oli kompromissitu, hoidis kinni status quo’st ja eitas kõike. Nüüd astusid nad vägivallaga sammukese edasi selle positsiooni toetamiseks. Mul pole vastust küsimusele, kas Kataloonia võiks iseseisvuda. Kellelgi pole vastust, see sõltub läbirääkimistest. Me ei saa seda dikteerida. Ent mõlemad osapooled on olukorras, mille tõttu Hispaanias võib puhkeda kodusõda. Ainus lahendus on: lõpetada vägivald ja alustada eeltingimusteta läbirääkimisi. See on poliitiline realiteet.
Kuidas islandlased Katalooniasse suhtuvad?
Islandlased toetavad alati Taavetit Koljati vastu, nii ka praegu.
Kuid valitsuse ametlikku seisukohta ei ole, sest valitsust ei ole. Valitsus on poliitskandaali tõttu tagasi astunud (peaministri isa kirjutas pedofiilile soovituskirja – toim), parlament on laiali saadetud ja 28. oktoobril toimuvad erakorralised valimised. Praegu pole kedagi, kes saaks ametlikku seisukohta võtta.
Jón Baldvin Hannibalsson
Hannibalsson on olnud Islandi sotsiaaldemokraatliku partei juht (1984–1995), rahandusminister, välis- ja väliskaubandusminister (1988–1995) ning Islandi suursaadik Eestis. 26. augustil 1991 kirjutasid Eesti välisminister Lennart Meri ja Islandi välisminister Jón Baldvin Hannibalsson Reykjavíkis alla diplomaatiliste suhete taaskehtestamise ühisdeklaratsioonile.
Hannibalsson on pidanud ülikoolides (ka Tartu ülikoolis) loenguid väikerahvaste rollist maailmapoliitikas. Vilnius on nimetanud ta Balti riikide iseseisvuse taastamise aktiivse toetamise eest (1988-1991) oma aukodanikuks. Vilniuse veresauna ajal lendas ta ainsa NATO riigi esindajana sündmuste keerisesse. Kehval aastaajal elab Hannibalsson Hispaanias Andaluusias oma suvemajas.
Askur Alas
uudised@epl.ee
Tollase välisministri Jón Baldvin Hannibalssoni eestvõttel tunnustas Island maailma esimese riigina Balti riikide iseseisvust. Nüüd soovitab ta Eestil pakkuda abi Hispaania keskvõimu ja katalaanide läbirääkimiste vahendamiseks, et vältida võimalikku kodusõda ja EL-i lagunemist.
1991. aastal toetasite aktiivselt Balti riikide iseseisvust. Mida arvate Kataloonia iseseisvuspüüdest?
Kui Kataloonia üritab Hispaaniast põhiseadusvastaselt lahku lüüa, on esimene reaktsioon, et see on ebaseaduslik ja seda ei tohiks teha. Tuleks tegutseda diskussiooni, läbirääkimiste kaudu, seadusi järgides. Kui seaduslikku teed Hispaaniast lahkulöömiseks ei ole, peab aru saama, et põhiseadused ei tule taevast. Põhiseadus on raamistik, kuid see ei ole muutmatu, eriti poliitiliselt rahutu aja tingimustes. Lõppkokkuvõttes peaks võim olema ikka rahva käes, mitte taevas.
Peame kohanema uue poliitilise realiteediga. See võtab kaua aega ja saab olema väga keeruline. Kas Katalooniat saab igavesti ignoreerida? Mõttetu.
Kuidas suhtute Eesti välisministeeriumi avaldusse, milles rõhutati toetust Hispaania territoriaalsele terviklikkusele?
See avaldus on lihtsalt juriidiline, seadustest tulenev argument. Loomulikult toetavad EL-i liikmesriigid Hispaania suveräänsust. Kuid samal ajal on nende kohus toetada teist liikmesriiki, et seal ei vallanduks kodusõda.
Minu arvates on Hispaania vähemusvalitsus vägivalda laskudes oma legitiimsuse ja tõsiseltvõetavuse kaotanud. Juriidilised argumendid pole vägivalla kasutamise tõttu enam määravad. See pole enam pelgalt vaidlus seaduslikkuse üle, vaid sotsiaalne ja poliitiline küsimus, mis nõuab vastavat lähenemist. See tähendab, et rahvusvaheline üldsus, EL-i liikmesriigid – miks mitte just Eesti? – võiksid pakkuda läbirääkimisteks oma abi, et leida sellele üliohtlikule poliitilisele situatsioonile lahendus. Madridile peaks pakkuma abi, et vältida kodusõda.
Vägivalda laskudes on Madrid vana haava lahti kiskunud ja süüdanud leegi, mida ei saa enam iseseisvuspüüdest eristada.
Kui tõenäoliseks peate kodusõda?
Hispaania on olnud totalitaarne riik, Franco pärand on alles värske. Pärast Franco surma sõlmisid kõik Hispaania poliitilised parteid n-ö unustuse pakti. Nad kinnitasid, et minevik on seljataga, nüüd hakkame demokraatiale üle minema. See ei saa nii jääda, see lõhestab ühiskonda, kasvõi nende sadade tuhandete Franco režiimi ohvrite tõttu, kes nõudsid massihaudade avamist, et saaks sugulasi identifitseerida.
Praegu võimul olev Partido Popular (Rahvapartei) on Franco režiimi pärija, mis oli haudade avamise vastu. Kataloonia sai Franco režiimi tõttu eriti palju kannatada, sest vabariiklased ja demokraadid olid seal eriti tugevad. See on vana haav. Vägivalda laskudes on Madrid vana haava lahti kiskunud ja süüdanud leegi, mida ei saa enam iseseisvuspüüdest eristada. Kogu poliitiline vastutus toimunu eest lasub Madridi vähemusvalitsusel. Nende ainus argument on põhiseadus, mille järgi ei saa Hispaaniast lahku lüüa. Aga vägivald on sünnitanud uue poliitilise realiteedi ja Euroopa Liit, mis on loodud vägivalla vältimiseks, peab sellele jõuliselt reageerima. Olen rahumeelsest lahendusest väga pessimistlikul arvamusel, kui rahvusvaheline üldsus ei sekku. Hispaania vajab abi. Kui keskendutakse ainult seaduse argumendile, võib olukord täiesti kontrolli alt väljuda.
Kas Eesti olukorda 1991. aastal saab võrrelda Kataloonia praeguse olukorraga?
Jah ja ei. Me ei peaks Euroopa Liitu Nõukogude Liiduga võrdlema. Euroopa Liit ei okupeerinud Hispaaniat, vaid ta otsustas EL-iga liituda ise, demokraatlikult. Referendumil toetas liitumist enamik hispaanlasi. Kataloonial pole Baltimaadega sarnaseid hädasid. Seetõttu pole see Eesti olukorraga võrreldav.
Kuid on ka sarnast. 1991. aasta jaanuaris otsustasid Kremli tagurlased iseseisvuspüüdlused vägivaldselt maha suruda. Tankid toodi välja ja eriväelased vallutasid strateegiliselt tähtsaid kohti. Ent rahumeelseid lahendusi pooldanud Gorbatšov peatas paratamatult järgnema pidanud vägivallalaine viimasel hetkel, kuristiku veerel. Kui ta poleks seda teinud, oleks alanud veresaun. Olin ise 1991. aasta jaanuaris kohal ja olen veendunud, et te oleksite osutanud vastupanu, isegi kui teil relvi polnud.
Mariano Rajoy pole mingi Gorbatšov. Rahvapartei kui falangistliku mineviku kandja on end täielikult diskrediteerinud. Vägivalda rakendades on Rajoy sillad põletanud. Tal on olukorra lahendamiseks väga piiratud mandaat.
Ameeriklased on väitnud, et 1991. aastal survestasid just nemad kulisside taga Gorbatšovi vägivallast loobuma. Nüüd, kus Valges Majas on Trump, ei ole USA enam Euroopa turvalisuse garant. Merkel on öelnud, et Euroopa peab nüüd oma saatuse enda kätte võtma.
Kui Euroopa Liit otsustab käed rüpes pealt vaadata, tähendab see Euroopa Liidu lõppu.
Mis oleks lahendus? Kas Kataloonia võiks iseseisvuda?
Madrid tuleb peatada. Rajoy on meeleheitel. Kui ta rakendab vägivalda, viib see kodusõjani. Ainus võimalus on rahvusvahelise üldsuse aktiivne sekkumine. Kui EL otsustab käed rüpes pealt vaadata, tähendab see EL-i lõppu. Milleks EL loodi? Selleks et konflikte vältida, probleeme rahumeelselt lahendada. See paneb EL-i proovile.
Hispaaniasse tuleb saata kõrgetasemeline EL-i delegatsioon, et lõpetada konflikti õhutamine ja panna alus lepitamisprotsessile. Seda peame nägema järgmistel päevadel. Muidu algab tapmine, hakkavad juhtuma intsidendid, mis nõuavad kättemaksu. Puhkeb kaos ja vägivald. Seda tuleb iga hinna eest vältida.
Enne praegusi sündmusi oli olukord mustvalge. Madrid oli kompromissitu, hoidis kinni status quo’st ja eitas kõike. Nüüd astusid nad vägivallaga sammukese edasi selle positsiooni toetamiseks. Mul pole vastust küsimusele, kas Kataloonia võiks iseseisvuda. Kellelgi pole vastust, see sõltub läbirääkimistest. Me ei saa seda dikteerida. Ent mõlemad osapooled on olukorras, mille tõttu Hispaanias võib puhkeda kodusõda. Ainus lahendus on: lõpetada vägivald ja alustada eeltingimusteta läbirääkimisi. See on poliitiline realiteet.
Kuidas islandlased Katalooniasse suhtuvad?
Islandlased toetavad alati Taavetit Koljati vastu, nii ka praegu.
Kuid valitsuse ametlikku seisukohta ei ole, sest valitsust ei ole. Valitsus on poliitskandaali tõttu tagasi astunud (peaministri isa kirjutas pedofiilile soovituskirja – toim), parlament on laiali saadetud ja 28. oktoobril toimuvad erakorralised valimised. Praegu pole kedagi, kes saaks ametlikku seisukohta võtta.
Jón Baldvin Hannibalsson
Hannibalsson on olnud Islandi sotsiaaldemokraatliku partei juht (1984–1995), rahandusminister, välis- ja väliskaubandusminister (1988–1995) ning Islandi suursaadik Eestis. 26. augustil 1991 kirjutasid Eesti välisminister Lennart Meri ja Islandi välisminister Jón Baldvin Hannibalsson Reykjavíkis alla diplomaatiliste suhete taaskehtestamise ühisdeklaratsioonile.
Hannibalsson on pidanud ülikoolides (ka Tartu ülikoolis) loenguid väikerahvaste rollist maailmapoliitikas. Vilnius on nimetanud ta Balti riikide iseseisvuse taastamise aktiivse toetamise eest (1988-1991) oma aukodanikuks. Vilniuse veresauna ajal lendas ta ainsa NATO riigi esindajana sündmuste keerisesse. Kehval aastaajal elab Hannibalsson Hispaanias Andaluusias oma suvemajas.