17. leht 123-st
Postitatud: 13 Jaan, 2006 21:24
Postitas EOD
Mosini vintpüssis kasutati kaht sorti lühikese kuuliga laskemoona.
1. "Ohotnitši patron" oli lühikese tinakuuliga. Kasutati väiksemate ulukite laskmiseks.
2. "Partizanski patron" oli TT, Naganti või 7,65 mm Parabellumi kuuliga. Mõeldud summutiga laskmiseks distantsilt kuni 100 m. Praktiliselt kasutati ka summutita, kuna näiteks autokolonni ründamisel polnud plaksu niigi kuulda.
Miks on selles kuulis augud, ei oska seletada.
Roosa paberiga Berdani padrun oli mõeldud karabiinile, valge paberiga - pikale vintpüssile.
Tuvastamist vajavad kestad
Postitatud: 08 Veebr, 2006 12:48
Postitas CET25
Peotäis kestasid vajavad tuvastamist.Kahjuks pilte üles panna ei saa!
1. 6*49 Põhjal märge TZZ 94
2. 6*39 Põhjal märge 270 86 (Mida tähendab see 270, ühel teisel sarnasel
oli 539 86)
3. 7*52 Põhjal märge 7*67 ja vene tähtedega ANHOH(viimase N-i järel
vene mähkisnak) Teisel sarnasel ainult üleval 77 ja all vene p.
4. 9*29 Põhjal märge 10 üleval 44 all ja kummalgi pool servades kaks
viisnurka.
Küsin juba ära, kuidas kaitsta padruneid korrosiooni eest?Pesed ära küll, läigivad nädal aega ilusti seejärel tuhmuvad.
Postitatud: 08 Veebr, 2006 13:04
Postitas propatria
Su esitatud andmed sisaldavad täpset määramist raskendavaid vigu!
Nüüd võib vaid teha OLETUSI...
2. Padrun ilmselt 7,62 x 39 - küsitud number "270" on NSVL ühe teatava tehase kood.
3. 7,62 x 54 R - Padrunikesta põhjal on tegelikud kirjed: 7,62 / KAINOK, padrun, millest leiad otsingut kasutades ka siit foorumist piisavalt informatsiooni...
4. 7,62 x 25 - NSVL päritolu 1944 a toodang
ProPatria
PS Kas mõõtude määramisel kasutasid ka mingit mõõtevahendit või panid numbrid kirja silmamõõduliselt?
Postitatud: 09 Veebr, 2006 11:02
Postitas CET25
Kuna nihikut ei olnud hetkel käepärast, siis kasutasin mõõdulinti ja püüdsin võimalikult täpselt mõõta.
Mõnel kestal oli kael deformeerunud.
Berdan'i padrun
Postitatud: 20 Veebr, 2006 22:15
Postitas stilett
Kas keegi annab vastuse, kui palju keskeltläbi maksab Berdani padrun.Ideaalselt korras?
Venr padrun
Postitatud: 21 Mär, 2006 8:16
Postitas ivar64
Niipalju kui ma aru sain,loetakse seda ümara kuuliga pauku suht rariteediks,ma mõtlen vana venelast. Kui keegi huvitub kollektsiooni täiustamisest,siis on kiiremale ja parimale pakkujale anda täis papppakk,st. 3kassetti heas seisus,pakkumised privasse.
Kirjad hülsil
Postitatud: 05 Apr, 2006 11:04
Postitas Relvamees
Kus kasutati:peal kirjad RA 1941 50 cal Z. tänud
Postitatud: 13 Apr, 2006 9:13
Postitas EOD
Valmistaja Remington Arms. Ilmselt kaliiber .50 BMG (12,7 x 99 mm), mida kasutati suurekaliibrilistes kuulipildujates kus iganes- merel, maal ja õhus. Siiamaile sattunud tõenäoliselt land-lease abil.
Mis relva padrun?
Postitatud: 16 Apr, 2006 22:51
Postitas Uitaja
Uitasin ringi ja leidsin imeliku padruni: Kesta läbimõõt on 12mm, kuuli läbimõõt kuskil 11,5 - 11,55mm, pikkus 32,3mm. Ehk mõni targem inimene ütleks, millest niisuguseid jämedaid kuule välja lasti.

Postitatud: 16 Apr, 2006 22:56
Postitas ictta
kaliiber 11,43 ja kasutati näiteks Colt püstolites.
Postitatud: 17 Apr, 2006 0:55
Postitas oleeg
Eestisse jõudsid tõenäoliselt punaarmees kasutatud lendliisi tehnikaga.
Postitatud: 17 Apr, 2006 7:50
Postitas toomas tyrk
Täpsemalt - ameerika tankide peal oli selline püstolkuulipilduja nimega Thompson, mis kasutas sellise kaliibriga püstolipadruneid.
Kuulus tanki standardkomplekti ning leidis siis ka kasutamist...
Postitatud: 17 Apr, 2006 9:35
Postitas oleeg
Täpsustaksin pisut. Mõningail andmeil olid selle kaliibriga relvad lennukite pardakomplektis või nendega kaasas.
Postitatud: 17 Apr, 2006 12:01
Postitas Uitaja
Tänan kõiki selgituste eest!
Postitatud: 17 Apr, 2006 14:27
Postitas snaiper
Mul ka paar sarnast padrunit, ühel taga kiri PETERS ja teisel WESTERN. Pärinevad ühe vana ss mehe käest kel oli toosama colt (pärilt esimese vabariigi ajast ja ameerika sõjaväeatashee käest kes tal tuttav oli). Tegi sellega terve sõja läbi ning rääkis et kasutas seda peamiselt kohalike punaste hukkamistel (väikese vihjena on Viljandis männimäel mälestusmärgi juures koht, kust metalliotsijaga neid kesti hulgaliselt välja tuleks) kuna tema jutu järgi oli see kõige parem sest kunagi ei olnud kahte korda vaja lasta... Aga lemmikpüstoliks ta seda ei pidanud miskipärast (olen isegi näppind seda ja mis seal salata lasknudki ja armusin sellesse koheselt). Igapäevaselt eelistas siiski hoopis pisikest kuketa 7,65 fn-i, mis jälle minule mingit muljet ei jätnud...